{"id":9264,"date":"2018-04-17T13:53:50","date_gmt":"2018-04-17T10:53:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=9264"},"modified":"2018-04-18T11:04:52","modified_gmt":"2018-04-18T08:04:52","slug":"erilised-tavalised-eestimaalased-saage-tuttavaks-kirsi-maarit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/erilised-tavalised-eestimaalased-saage-tuttavaks-kirsi-maarit\/","title":{"rendered":"Erilised tavalised eestimaalased: saage tuttavaks, Kirsi-Maarit!"},"content":{"rendered":"<p>Kirsi-Maarit 61, elab Eestis ja Soomes<\/p>\n<p>Kirsi-Maarit murrab k\u00fcll m\u00fc\u00fcte soomlaste tagasihoidlikust loomust. Kirsi-Maarit on jutukas ja avatud soomlanna, kellele meeldivad ja on s\u00fcdamel\u00e4hedased nii Eesti kui Soome ning on s\u00e4ttinud oma elu nii, et ta saaks m\u00f5lemas riigis palju aega veeta.<\/p>\n<p>Eestisse sattus soomlanna esialgu koos oma abikaasaga, kes Tallinnasse saatkonda t\u00f6\u00f6le tuli. Tutvudes siinse Eesti \u2013 Soome kogukonnaga tehti talle ettepanek tulla Tallinna Soome kooli algklasside \u00f5petajataks, kus ta t\u00e4naseks juba kaksteist aastat lapsi \u00f5petab ning loodab veel m\u00f5ned aastad sealse kooli teenistuses olla. See on v\u00e4ike erakool, kus \u00f5pib 73 last peamiselt siinsetest Soome v\u00f5i Eesti \u2013 Soome segaperedest.<\/p>\n<div class=\"flx-embed\">\n<div style=\"position: relative; height: 0; padding-bottom: 66.71%; width: 100%;\"><iframe loading=\"lazy\" style=\"position: absolute; top: 0; left: 0; width: 100%; height: 100%;\" src=\"https:\/\/media.flixel.com\/cinemagraph\/kemxrrzki9tiyi5m4gj2?hd=false\" width=\"300\" height=\"150\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<p>Enne Eesti \u2013 Soome kooli sattumist ei osanud ta aimata, et talle meeldib inimesi \u00f5petada, t\u00f6\u00f6tas hoopiski Heliskini lennujaamas. \u00d5ppides \u00f5petajaks, hakkas ta seda v\u00e4ga nautima.<\/p>\n<p>Lisaks p\u00f5nevale t\u00f6\u00f6le tunneb naine ka tugevat sidet siinse loodusega. Juba v\u00e4ikesest peale soovis ta endale hobust, aga Helsingi korterimajas kasvades see v\u00f5imalik ei olnud. Kuigi Kirsi-Maarit oli tol ajal valmis looma ka r\u00f5dul pidama, tema perekond m\u00f5tet heaks ei kiitnud. Hobuse unistus tuli lapsep\u00f5lvest kaasa. 1998 aastal ostsid nad mehega endale maakoha, kus mees sai endale traktori ja tema hobuse. See koht on talle siiani v\u00e4ga armas ning enda portree Soome taustaks valiski ta selle maakodu. Kirsi-Maarit \u00fctleb enda koha: \u201eMina olen selline, kes tahab maal elada, mulle meeldib seal keset metsa elada. Kui mu abikaasa lubaks, oleks meil kanad ja lambad, aga tema ei taha, sest nendega tohutu t\u00f6\u00f6 ja ta on selle t\u00f6\u00f6 keskel \u00fcles kasvanud.\u201c<\/p>\n<p>Keskond ja loodushoid on naisele igas aspektis t\u00e4htis. Ta vaatab, mida endale toidukorvi paneb ja v\u00f5imalusel eelistab alati vabalt kasvanud kanade mune. Samuti on ta mures pr\u00fcgisaarte p\u00e4rast meres ning soovib, et meie kaunist loodust j\u00e4tkuks ka lastele ja lastelastele. Meeldib ka lihtsalt loodusega kontaktis olla, k\u00e4ia seenel, marjul ja kalal. Viimast on tore vaadata, aga kui midagi \u00f5nge j\u00e4\u00e4b, siis laseb kala tagasi.<\/p>\n<p>Soome \u00f5ppekava puhul toob v\u00e4lja, et loodusteadustes r\u00e4\u00e4gitakse kestlikust elustiilist juba algkoolis. Alates sellest, kui kiiresti midagi looduses laguneb ja mis on taaskasutus. Nad teevad ka v\u00e4ljas\u00f5ite ja talgup\u00e4evi loodusesse, mis lastele v\u00e4ga meeldivad. Anda lastele ahaa-elamus looduses, et laps n\u00e4eks sisalikku oma silmaga, mitte \u00f5pikust. Soome \u00f5ppekavades on teemadena sees kliima, L\u00e4\u00e4nemeri ning see, mis seal sees ja \u00fcmber on. L\u00e4\u00e4nemeri oli neil eelmise aasta suur teema ning muidugi tuleb sellega kaasa ka jutt mere saastatatusest.<\/p>\n<p>Kui hakkame eestlasi ja soomlasi v\u00f5rdlema, siis leiab Kirsi-Maarit, et me v\u00f5iks olla natuke rahulikumad autojuhid. Positiivsena toob aga v\u00e4lja, et eestlased hoolivad v\u00e4ga oma merest ja Eestis on v\u00f5ib &#8211; olla et rohkemgi loodusaktivismi. Soomes on loodusaktivismi ka, inimestel meeldiks v\u00e4ga \u00f6ko tooteid osta ja kasutada aga seal on k\u00f5ik nii kallis. N\u00e4iteks koduk\u00fclas tehtud kohalikke \u00f6kotooteid on tema hinnangul hinna t\u00f5ttu keerulisem osta. Looma- ja lambaliha on v\u00f5imalus otse kasvatajalt k\u00e4tte saada, samuti mune. Turul on vahepeal isetehtud leiba, aga mitte iga p\u00e4ev.<\/p>\n<p>Tallinnas elamise juures meeldib talle see, et siin on nii lihtne ja mugav minna kinno, tearisse ja n\u00e4itusele. Ta on agar kultuurinautleja ning siine elukeskkond seda k\u00f5ike talle ka pakub.<\/p>\n<p>Kui ta on Eestis, siis igatseb ta Soomet, kui aga Soomes, siis Eestit. Hiljuti sai ta ka teada, et tema isapoolne perekond on p\u00e4rit Saaremaalt Upa k\u00fclast ning see muidugi tekitas veelgi suuremat armastus Eesti ning muidugi ka Upa ja eriti eesti keele vastu.<\/p>\n<p>Ta arvab, et eesti keel oli tal geenides, selle \u00f5ppimine tuli v\u00f5rreldes teiste soomlastega v\u00e4ga lihtsalt. Kuna ta suhtles ka Niitv\u00e4ljal hobusekasvatajatega, kes ei osanud muid keeli, siis tuli ka k\u00f5vasti praktiseerida. Kuidagi on siiani nii kujunenud, et hobustega r\u00e4\u00e4gib ta eesti keeles.<br \/>\nKa oma pensionip\u00f5lve tahab pidada kahes riigis &#8211; kui siin ei ela, saab k\u00fclas k\u00e4ia ikka. Tallinn on v\u00e4ike ja m\u00f5nus, nagu ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti.<\/p>\n<p>Kirsi- Maaritil on palju eestlastest s\u00f5pru, isegi rohkem kui soomlasi. Sest seal elab maal ja raskem on sidet pidada. Eestlastega ei ole tal sellist tunnet, et oleks siin kuidagi v\u00f5\u00f5ras, ta tunneb end t\u00e4itsa omana.<\/p>\n<p class=\"gmail-western\" style=\"margin-bottom: .0001pt;\"><em><span style=\"font-family: 'Arial',sans-serif; color: #1b1c20;\">Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud tahab lugejatega jagada Eestis elavate inimeste kirjusid lugusid. T\u00e4na hirmutatakse meid sageli \u201cuue\u201d ja \u201cv\u00f5\u00f5raga\u201d, mis on kusagilt kaugelt piiri tagant tulemas v\u00f5i juba siin elab. Aga Eesti on alati olnud segu erinevatest inimestest, kes kunagi olid v\u00f5\u00f5rad, ent n\u00fc\u00fcd on omad, meie eestimaalased.<\/span><\/em><i><span style=\"font-family: 'Arial',sans-serif; color: #1b1c20;\"><br \/>\n<em><span style=\"font-family: 'Arial',sans-serif;\">Projekti toetab Euroopa Komisjon, kes ei vastuta kuidagi siinse sisu eest!<\/span><\/em><\/span><\/i><\/p>\n<p class=\"gmail-western\" style=\"margin-bottom: .0001pt;\"><em><span style=\"font-family: 'Arial',sans-serif; color: #1b1c20;\">Pildid tegid Virgo Haan ja Heiki Laan. Meigi v\u00f5lus valmis Sevil \u0160ukjurova.<\/span><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kirsi-Maarit 61, elab Eestis ja Soomes Kirsi-Maarit murrab k\u00fcll m\u00fc\u00fcte soomlaste tagasihoidlikust loomust. Kirsi-Maarit on jutukas ja avatud soomlanna, kellele&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":9288,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31,22,29],"class_list":["post-9264","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku","tag-haridus","tag-sundmused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9264","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9264"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9264\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9297,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9264\/revisions\/9297"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9264"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9264"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9264"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}