{"id":9334,"date":"2018-04-19T13:06:47","date_gmt":"2018-04-19T10:06:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=9334"},"modified":"2018-04-19T13:07:57","modified_gmt":"2018-04-19T10:07:57","slug":"erilised-tavalised-eestimaalased-saage-tuttavaks-ljudmilla","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/erilised-tavalised-eestimaalased-saage-tuttavaks-ljudmilla\/","title":{"rendered":"Erilised tavalised eestimaalased: saage tuttavaks, Ljudmilla!"},"content":{"rendered":"<p class=\"western\">Ljudmilla Ruukel, 48, udmurtitar<\/p>\n<p class=\"western\">Ljudmilla sattus Eestisse 2004. aastal t\u00e4nu armastusele. Ta aitas Udmurtias korraldada etnoturimisiga seonduvat seminari. Tema tulevane mees j\u00e4i aga v\u00e4ga haigeks, kuna nad olid maal ja arsti polnud l\u00e4heduses, siis Ljudmilla oli see inimene, kes hakkas mehe eest hoolitsema. Elu l\u00e4ks nii, et ta teeb seda t\u00e4nap\u00e4evani ning abikaasa Aivari arvates ei saa Ljudmilla hoolitusele vastu \u00fckski teine naine maailmas.<\/p>\n<div class=\"flx-embed\">\n<div style=\"position: relative; height: 0; padding-bottom: 56.25%; width: 100%;\"><iframe loading=\"lazy\" style=\"position: absolute; top: 0; left: 0; width: 100%; height: 100%;\" src=\"https:\/\/media.flixel.com\/cinemagraph\/zeja0sy8v5in2hobnzkk?hd=false\" width=\"300\" height=\"150\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n<p class=\"western\">Kohanemine Eestiga v\u00f5tis aega. Talle ei meeldinud nimelt meie ilm, ei olnud \u00f5iget talve ega \u00f5iget suve. Talvel Ljudmilla ootas lund ja suustamist, aga ilm oli sombune ja dramaatiline, see tekitas temas tunde, et tahaks selle ilmaga kaasa nutta. Suvi on j\u00e4llegi Udmurtias soojem, siin on tihti jahe ja tuuline, tuul k\u00e4ib justkui kogu kehast l\u00e4bi.<\/p>\n<p class=\"western\">Kui tal on v\u00f5imalus valida, siis ta pigem jalutab metsas kui mere \u00e4\u00e4res, talle ei meeldi sealne k\u00fclm tuul. Ljudmilla on pigem metsa s\u00f5ber, sest on ka ise kasvanud metsa \u00e4\u00e4res ning m\u00e4ngis seal palju lapsep\u00f5lves.<\/p>\n<p><strong>Rahulikum Eesti<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Eestisse kolides elas ta Soomaal. Ljudmila aitas mehele tegelema \u00f6koturismiga, kuid naine, kes on harjunud kasvama tiheasustusega k\u00fclas, tundis metsade vahel end liiga \u00fcksi. Nii otsustati kolida P\u00e4rnusse.<\/p>\n<p class=\"western\">T\u00e4naseks elavad seal juba seitse aastat. Ljudmillale meeldib suvel, kui t\u00e4navale minnes elu keeb. Muul ajal ta m\u00f5tleb P\u00e4rnu t\u00e4naval k\u00e4ies, et kus k\u00fcll k\u00f5ik inimesed on. Udmurtia k\u00fclades, kus tema p\u00e4rineb, on inimesed v\u00e4ga sotsiaalsed. K\u00fclat\u00e4naval jalutades kohtad inimesi, ajad juttu. Kui tehakse v\u00e4rskeid pirukaid, siis jagatakse neid naabriga, kes omakorda enda piruka tegemise ajal teistele v\u00e4rsket kraami toob. P\u00e4eva jooksul astub keegi ikka sisse ja joob teed. Sellest tunneb Ljudmilla Eestis puudust. Kahjuks on ka tema koduk\u00fcla t\u00e4naseks p\u00e4evaks palju vaiksemaks j\u00e4\u00e4nud, kui see oli tema lapsep\u00f5lves. Ljudmilla p\u00e4rineb P\u00f5hja \u2013 Udmurdiast, kus k\u00fclad t\u00fchjenevad, samas L\u00f5una \u2013 Udmurtia k\u00fcladel l\u00e4heb paremini.<\/p>\n<p class=\"western\">Eestis naudib ta just L\u00f5una \u2013 Eestit, Haanjat, Otep\u00e4\u00e4d ning lisaks ka Saaremaad. Estlased on tema arvates ikka natuke teistsugused, rohkem individualistid ja omaette. T\u00fckk aega otsis ta s\u00f5brannat, aga ei ole seda \u00f5iget leidnud. Ta tunneb, et siin elades on ise ka kinnisemaks muutunud ja hakanud elama sissepoole. \u201eMa suhtlen rohkem oma mehe ja lastega. Aga \u00e4kki tuleb see vanusega kaasa!\u201c naerab Ljudmilla. Kui ma kord aastas j\u00f5uan Udmurtiasse, siis tahan kohtuda s\u00f5brannadega, et r\u00e4\u00e4kida \u00f6\u00f6 l\u00e4bi juttu ja laulda hommikuni.<\/p>\n<p><strong>Armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Praegu t\u00f6\u00f6tab Ljudmilla Waldorfkoolis vene keele \u00f5petajana. Tema suur armastus on aga Soome \u2013 Ugri Toidukultuuri Selts ehk soome-ugri k\u00f6\u00f6k. \u201eMulle meeldib s\u00fc\u00fca teha. Kui lapsed kasvasid, hakkasin m\u00f5tlema, et millega elus edasi tegeleda. Otsustasime mehega, et see v\u00f5iks olla just soome-ugri k\u00f6\u00f6k.\u201c Kokkamine naisele v\u00e4ga meeldib. Kaks aastat tagasi nad on v\u00e4lja andnud h\u00f5imuk\u00f6\u00f6ki teemalise h\u00f5imukalendri. Eelmisel aastal n\u00e4gi ilmavalgust Ljudmillal enda pelmeenide raamat.<\/p>\n<p class=\"western\">Toitu tehes m\u00f5tleb naine ka sellele, kust tooraine tuleb. Ostab palju turult, v\u00e4rsket ning vaatab pakendeid, et kus ja kuidas tehtud. Ljudmillale meeldivad taluturud ning OTT. Soomaalt saab osta lambaliha ja mett, ta korjab palju ka ise, millest osa l\u00e4heb s\u00fcgavk\u00fclma. Lisaks marineerib ja kuivatab. Soomaal neil vahtramahl ammu jookseb ja k\u00f5iki muidu metsasaadusi ootab ka. \u201eUdmurtias on v\u00e4rskeid metsataimi alati kasutatud, kui tulid esimesed lehed, siis tegime kohe v\u00e4rskest kraamist suppi ja salatit.\u201c \u00fctleb Ljudmilla. Tema arvates maainimsed tunnevad taimi nii Eestis, kui Udmurtias. Kui naise enda perekond on haige, siis esmased asjad on ikka taimedega ravimine.<\/p>\n<p><strong>Eesti keel au sees<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Ljudmillale meeldib Eesti puhul, et eestlased on selline rahvas, kellel on olemas oma keel ja seda armastatakse v\u00e4ga. Udmurtidel v\u00f5iks ka uhkust oma keele ja kultuuri \u00fcle rohkem olla.<\/p>\n<p class=\"western\">Lisaks on tore vaadata, kuidas eestlased v\u00e4ga hoiavad oma loodust, siin on palju rahvusparke ja matkaradasid.<\/p>\n<p class=\"western\">Kui l\u00e4heb jutt meie sarnasustele, siis nendib Ljudmilla, et lisaks natuke sarnasele loodusele, on m\u00f5lemad rahvakillud t\u00f6\u00f6kad ja h\u00e4sti puhtad. Udmurdid nagu eestlased armastavad laulda, siis m\u00f5ned neist on ka nagu eestlased, kes oma tundeid v\u00e4lja ei n\u00e4ita.<\/p>\n<p class=\"western\"><span style=\"color: #000000;\">Pildistame Ljudmillat Soomaal suure vee taustaks, Udmurtiast sai taustaks valitud vesi &#8211; j\u00e4rv koduk\u00fclas <span style=\"font-family: Arial, sans-serif;\"><span style=\"font-size: small;\">Kotomkal.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"western\"><em><span style=\"color: #1b1c20;\">Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud tahab lugejatega jagada Eestis elavate inimeste kirjusid lugusid. T\u00e4na hirmutatakse meid sageli \u201cuue\u201d ja \u201cv\u00f5\u00f5raga\u201d, mis on kusagilt kaugelt piiri tagant tulemas v\u00f5i juba siin elab. Aga Eesti on alati olnud segu erinevatest inimestest, kes kunagi olid v\u00f5\u00f5rad, ent n\u00fc\u00fcd on omad, meie eestimaalased.<\/span><\/em><span style=\"color: #1b1c20;\"><i><br \/>\n<\/i><\/span><em><span style=\"color: #1b1c20;\">Projekti toetab Euroopa Komisjon, kes ei vastuta kuidagi siinse sisu eest!<\/span><\/em><\/p>\n<p class=\"western\"><em><span style=\"color: #1b1c20;\">Pildid tegid Virgo Haan ja Heiki Laan. Meigi v\u00f5lus valmis Sevil \u0160ukjurova.<\/span><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ljudmilla Ruukel, 48, udmurtitar Ljudmilla sattus Eestisse 2004. aastal t\u00e4nu armastusele. Ta aitas Udmurtias korraldada etnoturimisiga seonduvat seminari. Tema tulevane&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":9335,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31,23,26,29],"class_list":["post-9334","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku","tag-inimoigused","tag-loodushoid","tag-sundmused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9334","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9334"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9334\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9337,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9334\/revisions\/9337"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9335"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9334"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9334"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}