<\/p>\n
\u00c4sja ilmus OECD esialgne \u00fclevaade 2017. aasta arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamisest, mis n\u00e4itab murettekitavat trendi \u2013 globaalsete probleemide lahendamiseks m\u00f5eldud raha v\u00e4heneb ning kasutatakse paljuski \u00e4ra Euroopa sees.<\/strong><\/p>\n AK\u00dc juht Sigrid Solnik: \u201cUsume, et k\u00f5ikidel inimestel maailmas on \u00f5igus v\u00e4\u00e4rikale, tervele ja \u00f5nnelikule elule. T\u00e4na ei ole see paljude inimeste jaoks reaalsus. Arengukoost\u00f6\u00f6 on \u00fcks viis lahendamaks k\u00f5ige keerulisemaid probleeme maailma vaesemates riikides \u2013 eelk\u00f5ige just selliseid probleeme, mida turg v\u00f5i riik ise lahendada ei suuda. Kui arengurahastus pole piisav v\u00f5i kui seda kasutatakse ebaefektiivselt, on tagaj\u00e4rjeks viletsuse ja ebav\u00f5rdsuse kasv, mille kajad j\u00f5uavad ka rikastesse l\u00e4\u00e4neriikidesse. N\u00e4iteks kliimamuutustega kohanemisega seotud lahendusi tuleb rahastada juba praegu, et v\u00e4ltida humanitaarkriiside teket ning kliimap\u00f5genike arvu kasvu.\u201c<\/p>\n L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid on lubanud arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuseks anda 0,7% oma RKTst. Selles ulatuses panustasid m\u00f6\u00f6dunud aastal vaid Suurbritannia, Luksemburg ja Rootsi. K\u00f5ige rohkem kasvas arenguabi eelarve Prantsusmaal, Itaalias ja Rootsis, suurimad eelarve k\u00e4rpijad olid Austria, Kreeka, Ungari, Sloveenia ja Hispaania.<\/p>\n \u201eEuroopa Liidu riikide arengurahastuse puhul on t\u00f5usev trend, et p\u00f5genike vastu v\u00f5tmiseks tehtud kulutused kirjutatakse arengukoost\u00f6\u00f6 eelarvereale, kuigi see raha ei j\u00f5ua kunagi maailma k\u00f5ige vaesemate inimesteni, vaid kulutatakse kuni viiendiku ulatuses siinsamas Euroopas. Kuna mullu v\u00e4henesid p\u00f5genike vastu v\u00f5tmiseks tehtud kulutused mitmetes riikides, langes ka \u00fcldine ametliku arenguabi m\u00e4\u00e4r,\u201c selgitas Solnik.<\/p>\n Eelarvet k\u00e4rbiti ka Eestis. Arvestades, et Eesti on globaalsesse arengusse lubanud panustada 0,33% RKPst, on langus 1016. aastal saavutatud 0,19 protsendilt vaid 0,17 protsendini 2017. aastal v\u00e4ga nukker tendents. Ainult k\u00f5ikide riikide \u00fchise panusena on v\u00f5imalik maailmas v\u00e4hendada ebav\u00f5rdsust ja vaesust ning p\u00e4randada elamisk\u00f5lblik planeet ka meie lastele.<\/p>\n Detailse 2017. aasta abirahade anal\u00fc\u00fcsi avaldab EL arengukoost\u00f6\u00f6 vaba\u00fchendusi koondav platvorm CONCORD 2018. aasta s\u00fcgisel. Eelmiste aastate anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad, et oluline osa arenguabile m\u00f5eldud rahast kulub hoopis Euroopa enda ettev\u00f5tete toetamiseks, pagulastega seotud kulutustele Euroopa riikides ja ka n\u00e4iteks stipendiumitele. Kuna selliste kulutuste positiivne m\u00f5ju arenguriikidele on rohkem kui k\u00fcsitav, ei ole tegemist tegeliku, vaid n\u00e4ilise abiga. Niisiis on l\u00e4\u00e4neriikide tegelik panus praeguses OECD raportis n\u00e4idatust veelgi v\u00e4iksem.<\/p>\n