{"id":9541,"date":"2018-06-01T12:09:05","date_gmt":"2018-06-01T09:09:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=9541"},"modified":"2018-06-01T12:09:05","modified_gmt":"2018-06-01T09:09:05","slug":"arengukoostoo-rahastamine-mis-voib-minna-valesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/arengukoostoo-rahastamine-mis-voib-minna-valesti\/","title":{"rendered":"Arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamine – mis v\u00f5ib minna valesti?"},"content":{"rendered":"

Arengukoost\u00f6\u00f6 peamine eesm\u00e4rk on globaalse vaesuse ning ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine. \u00dcks viis selleni j\u00f5udmiseks on kestliku maailma ehitamine – maailma, kus looduse, inimeste ja majanduse vahel valitseb tasakaal. Ent \u00fchegi nimetatud eesm\u00e4rgi saavutamine ei ole v\u00f5imalik, kui arengukoost\u00f6\u00f6ks ja maailma vaeseimate toetamiseks m\u00f5eldud rahastus segatakse teiste poliitiliste eesm\u00e4rkidega. <\/b><\/p>\n

Kogemused n\u00e4itavad, et abi toimib ainult siis, kui see toetab arengumaade endi tegevusi ja soove, ega ei toimi siis, kui doonorid enda ideesid ja algatusi peale suruvad. Ehk siis – kui abi antakse rikaste riikide endi huvides, siis see enamasti ei lahenda k\u00f5ige suuremaid kohalikke probleeme ega tohiks see minna arengukoost\u00f6\u00f6 v\u00f5i arenguabi eelarvest.<\/span><\/p>\n

Millised on levinumad viisid arengukoos\u00f6\u00f6ks m\u00f5eldud raha valesti kasutamiseks?<\/span><\/p>\n

Seotud abi<\/b><\/h3>\n

Seotud abi korral antakse raha n\u00e4iteks selleks, et arenguriigid t\u00f5kestaksid inimeste Euroopasse migreerumist. V\u00f5i siis antakse raha selleks, et m\u00f5ni kolmas riik ei lubaks inimestel \u00fcle enda piiri tulla. Kuigi kindlasti on vajalik ka n\u00e4iteks piirivalve t\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamine ja raha julgeoleku jaoks, ei tohiks seda nimetada arengukoost\u00f6\u00f6ks, sest see ei lahenda mitte \u00fchegi arengumaa probleeme, vaid tegeleb Euroopa huvidega. <\/span><\/p>\n

Sageli antakse abi ka tingimusega, et arenguriik ostab teenuseid v\u00f5i tooteid abi andvast riigist. See nuumab tegelikult Euroopa suurkorporatsioone ega annagi kohalikele inimestele v\u00f5imalust ise teenuseid arendada ja tulevikus oma probleeme lahendada.N\u00e4iteks on suur seotud abi andja olnud Saksamaa, kellel on sageli olnud abi andmise tingimuseks Saksamaa teenuste ja toodete kasutamine.<\/span><\/p>\n

Arvud<\/b><\/p>\n

Euroopa Liit on teinud 17 tagasiv\u00f5tulepingut, mis t\u00e4hendab, et illegaalses\/irregulaarses r\u00e4ndes olev inimene saadetakse tagasi p\u00e4rioluriiki v\u00f5i mujale transiitriiki, kes ta lepingutasu eest vastu v\u00f5tab. \u00a0<\/span><\/p>\n

8 \u00a0Euroopa Liidu allkirjastatud kokkulepet rahastavad arengukoost\u00f6\u00f6 asemel piirikontrolli, et t\u00f5kestada migratsiooni.<\/span><\/p>\n

6 miljardit eurot anti T\u00fcrgile, et nad hoiaksid enda riigis S\u00fc\u00fcriast tulnud inimesi ega laseks Euroopasse<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n


\n<\/b>Kallutatud abi<\/b><\/h3>\n

Kallutatud abi korral ei aidata mitte neid riike, kes seda k\u00f5ige rohkem vajaksid, vaid neid, mille puhul on oht, et sealt inimesed Euroopasse tulevad. \u00a0Samas vajaksid arengukoost\u00f6\u00f6d k\u00f5ige rohkem need riigid, kes on kaugel ja kus kliimamuutuste, s\u00f5dade v\u00f5i arenenud riikide tarbimisbuumi t\u00f5ttu on inimesed s\u00f5na otseses m\u00f5ttes n\u00e4ljah\u00e4das. <\/span><\/p>\n

Enne, kui hakata m\u00f5tlema, et \u201csee on meie raha, me ise teame, kuhu selle paneme\u201d, v\u00e4\u00e4rib \u00fcle vaatamist \u00fcks fakt – iga arenguabiks antud euro kohta saavad rikkad riigid aregumaadest tagasi ca 10 eurot*. Enamasti juhtub see suurkorporatsioonide maksudest k\u00f5rvalehoidmise t\u00f5ttu, aga ka laenude intressidest, mida arenguriikidele antakse. Sellep\u00e4rast peab v\u00e4ga t\u00f5siselt vaatama, et see pisku, mis l\u00e4heb p\u00e4riselt inimeste aitamiseks, j\u00f5uaks t\u00f5eliste abivajajateni.<\/span><\/p>\n

Arvud<\/b><\/p>\n

3,37 miljardit eurot andis EL arenguabi asemel fondile <\/span>Euroopa Usaldusrahastu Aafrikale<\/span>, mis t\u00f5kestab Aafrikas migratsiooni.<\/span><\/p>\n

200 miljonit eurot andis Itaalia arenguabi sildi all, et \u201ctegeleda migratsiooni p\u00f5hjustega\u201d.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

N\u00e4iline abi<\/b><\/h3>\n

N\u00e4ilise abi puhul ei lahku aregukoost\u00f6\u00f6ks m\u00f5eldud raha kunagi doonorriigist ja kulutatakse \u00e4ra kohapeal, kas siia \u00f5ppima tulevate kolmandate riikide kodanike stipendiumiteks v\u00f5i migratsiooniga seotud tegevusteks. N\u00e4iteks Kreeka on raporteerinud ametliku arenguabi kulutustena riigis sees \u00a0migratsiooniga seotud kulutused nagu toitlustus, arstiabi, t\u00f6\u00f6tajate kulud, integratsiooni ja vastuv\u00f5tu kulutused. T\u00e4iesti selge on see, et migratsiooniteemad vajavad eelarvet, aga seda ei tohiks v\u00f5tta potist, mis on m\u00f5eldud maailma k\u00f5ige teravamate probleemide lahendamiseks.<\/span><\/p>\n

Arvud<\/b><\/p>\n

10,9 miljardit eurot arengukoost\u00f6\u00f6 raha on kulunud Euroopa Liidu sees migratsiooniga tegelemiseks<\/span><\/p>\n

\u00dcks seitsmendik arengumaadele m\u00f5eldud rahast ei lahku mitte kunagi Euroopa Liidust.<\/span><\/p>\n

25% arengukoost\u00f6\u00f6le lubatud rahast kulutas Saksamaa migratsiooniga seotud kulutustele riigi sees. See t\u00e4hendab, et Saksamaa ise on suurim arenguabi saaja.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/span><\/p>\n

Raha raiskamine<\/b><\/h3>\n

Vahel antakse arengukoost\u00f6\u00f6 raha k\u00fcll geograafiliselt v\u00f5i temaatiliselt \u00f5igesse kohta, kuid l\u00f5puks ei ole sellel ikkagi v\u00e4ga suurt m\u00f5ju. \u00a0Doonorid on tihtipeale loonud paralleels\u00fcsteeme, mis meelitavad enda juurde kohaliku riigiaparaadi parimaid t\u00f6\u00f6tajaid, pakuvad ise pika aja v\u00e4ltel baasteenuseid ning maksavad peamiselt valgetele abit\u00f6\u00f6tajatele kohalikust palgatasemest tunduvalt suuremat palka. K\u00f5ik see \u00f5\u00f5nestab \u00a0eesm\u00e4rki, et arengumaad suudaksid kunagi ise oma probleeme lahendada.<\/span><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on oluline ka abi andmist koordineerida, sest doonoreid on sadu ja sadu ning selles olukorras peavad arengumaade ametnikud kulutama enamuse aega eri abi andjate n\u00f5uete t\u00e4itmisele, rahastajate k\u00fclastustele ning sisuliseks t\u00f6\u00f6ks j\u00e4\u00e4b v\u00e4he v\u00f5imalusi. Lisaks peitub siin suur oht tegevuste dubleerimises. <\/span><\/p>\n

Milline oleks m\u00f5jus arengukoost\u00f6\u00f6?<\/b><\/h3>\n

M\u00f5jusa arengukoost\u00f6\u00f6 k\u00f5ige olulisem p\u00f5him\u00f5te on l\u00e4htumine abi saajast – doonorid aitavad maailma vaesematel riikidel taas jalgele t\u00f5usta. See t\u00e4hendab, et probleeme lahendavad kohalikud kogukonnad ise ning abi andmisel peetakse silmas, et kogukond tunneks omanikutunnet ning saaks m\u00f5ne aja p\u00e4rast ilma abita hakkama. Abi andjad peavad v\u00f5tma kohustuse anda arenguabi nii palju kui v\u00f5imalik arengumaade endi asutuste ja s\u00fcsteemide kaudu ning toetada nende s\u00fcsteemide tugevdamist.<\/span><\/p>\n

Sellel l\u00e4henemisel on mitu plussi – esiteks ei j\u00e4\u00e4 kogukonnad abist s\u00f5ltuvusse ning neil ei teki tunnet, et peaks v\u00e4ljastpoolt abi ootama. Teiseks on kogukondade vajadused v\u00e4ga erinevad ja parimate kavatsustega Euroopas valmis m\u00f5eldud lahendus ei pruugi m\u00f5nes teises kohas \u00fcldse t\u00f6\u00f6tada. <\/span><\/p>\n

V\u00e4ga otse \u00f6eldes – arengukoost\u00f6\u00f6d tuleb teha selle nimel, et k\u00f5igil inimestel oleks maailmas hea elada ja et planeet ei saaks otsa, mitte selle nimel, et eurooplastel oleks hea ja veel parem elada.<\/span><\/p><\/blockquote>\n

Oma s\u00e4rk on ihule k\u00f5ige l\u00e4hemal, see on ju arusaadav. Ent tegelikult on v\u00f5imalik ka selline maailm, kus elavad h\u00e4sti k\u00f5ik inimesed, mitte vaid rikaste riikide rikkam osa. H\u00e4dasolijate aitamine ei tee meid vaesemaks, arengukoost\u00f6\u00f6sse panustamine ei t\u00e4henda seda, et meie abivajajaid j\u00e4\u00e4vad millestki ilma. Globaalne solidaarsus viib v\u00f5it-v\u00f5it olukorrani. See eeldab aga arenguabi rahade tarka kasutamist, teadlikke poliitilisi samme kestliku arengu poole ning muidugi sidusat ja ausat l\u00e4henemist. <\/span><\/p>\n

Tuleb m\u00f5ista, et kui kasutada arenguabi summasid migratsiooni piiramiseks, siis arengut ei tule. Tuleb m\u00f5ista, et kui anda riigile \u00fche k\u00e4ega arenguabi ja lubada teise k\u00e4ega suurtel korporatsioonidel sealt maksuraha v\u00e4lja kantida, siis arengut ei tule. Tuleb aru saada, et pisikesed arenguabi summad ei saa saavutada suurt muutust olukorras, kus puudub poliitiline tahe kriise lahendada v\u00f5i kus \u00fchest uksest antakse humanitaarabi, teisest uksest aga m\u00fc\u00fcakse relvi. Kahepalgelisus ei ole \u00e4ge. \u00c4ge on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika ning tegelik hoolimine k\u00f5ikidest inimestest, nii kodus kui kaugemal.<\/span><\/p>\n

Sigrid Solnik
\n<\/span>AK\u00dc juht<\/span><\/p>\n

* Kui palju t\u00e4pselt arengumaadest raha v\u00e4lja viiakse, s\u00f5ltub metoodikast, keskmine suhe on 1\/10<\/a>, kuigi hinnanguid on alates 1\/7 kuni 1\/24.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

Foto: CONCORD<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arengukoost\u00f6\u00f6 peamine eesm\u00e4rk on globaalse vaesuse ning ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine. \u00dcks viis selleni j\u00f5udmiseks on kestliku maailma ehitamine – maailma, kus…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":9551,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,28,40],"class_list":["post-9541","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-poliitikate-sidusus","tag-sdg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9541","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9541"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9541\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9552,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9541\/revisions\/9552"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9551"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9541"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9541"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}