Homme, 23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimusena \u00a0\u00a0p\u00f5levkivienergeetikast v\u00e4ljumise v\u00f5imaluste \u00fcle. Keskkonna\u00fchendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat k\u00e4sitleda ning panevad neile s\u00fcdamele, \u00a0et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on ise\u00e4ranis oluline v\u00f5tta juba t\u00e4na selge suund p\u00f5levkivienergialt taastuvenergiale \u00fcleminekuks. \u00a0<\/b><\/p>\n
P\u00f5levkivienergia on Eesti suurim keskkonnaprobleem ning sellest loobumine m\u00e4ngib riigi kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamisel keskset rolli. \u201cEnergeetikasektorist p\u00e4rineb ligikaudu 90% Eestis tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selleks, et v\u00e4hendada meie s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge ning olla koosk\u00f5las Euroopa Liidu perspektiiviga liikuda j\u00e4rk-j\u00e4rgult s\u00fcsinikuneutraalse \u00fchiskonna poole aastaks 2050, peame aegsasti ja sisuliselt tegelema energeetikasektorist p\u00e4rinevate heitmete k\u00e4rpimisega. K\u00f5ige efektiivsem viis selleks on \u00fcleminek p\u00f5levkivilt taastuvenergiale, tagades \u00fchtlasi elektri varustuskindluse ning sotsiaalmajandusliku heaolu Eestis,\u201d \u00fctles MT\u00dc Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus.<\/span><\/p>\n Eelmisel n\u00e4dalal avaldatud \u00dcRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagaj\u00e4rgede v\u00e4ltimiseks on otsakorral. Raporti koostajad m\u00e4rgivad, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb k\u00f5ikv\u00f5imalike vahenditega v\u00e4hendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi. T\u00e4naseks on aga keskmine temperatuur v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni eelse ajaga t\u00f5usnud juba ligi \u00fche kraadi. Peale selle r\u00f5hutab raport \u00fclemaailmse s\u00fcsinikuemissioonide v\u00e4hendamise ning metsastamise, s\u00e4\u00e4stliku p\u00f5llumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust. Sellest juhinduvalt peaks ka Eesti riik p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse kui suurima s\u00fcsinikuheitme p\u00f5hjustaja m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema. <\/span><\/p>\n Praegustest Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesm\u00e4rkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) j\u00e4\u00e4b selgusetuks, kuidas plaanib Eesti hakkama saada v\u00e4ljakutsetega, mis seisavad riigil ees seoses saastava ning ebaefektiivse p\u00f5levkivienergeetika paratamatu h\u00e4\u00e4bumisega l\u00e4hik\u00fcmnenditel. Sellega kaasnevad eelk\u00f5ige k\u00fcsimused elektri varustuskindlusest, t\u00f6\u00f6turust Ida-Virumaal, majandusriskide maandamisest jms.<\/span><\/p>\n MT\u00dc Eesti Roheline Liikumine kogus m\u00f6\u00f6dunud kevadel koost\u00f6\u00f6s Eestimaa Looduse Fondi, Keskkonna\u00f5iguse Keskuse ning Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlauaga allkirju rahvaalgatusele \u00a0\u201c<\/span>Eesti vajab p\u00f5levkivienergeetikast v\u00e4ljumise strateegiat ehk P\u00d5XITi<\/span><\/a>t\u201d. \u00dchisp\u00f6\u00f6rdumises sooviti riigilt selget otsust ning laiap\u00f5hjalist plaani, kuidas tulevikus p\u00f5levkivienergialt j\u00e4rk-j\u00e4rgult taastuvatele energialahendustele \u00fcle minna. Petitsioon koos 1079 toetusallkirjaga anti Riigikogule \u00fcle 30.04.2018, misj\u00e4rel suunati p\u00f6\u00f6rdumine menetlemisele Riigikogu keskkonnakomisjoni. L\u00e4htuvalt Riigikogu kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise menetlemise korrast v\u00f5ttis menetlev komisjon vastu otsuse algatada p\u00f6\u00f6rdumisest tulenev olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse arutelu Riigikogu istungisaalis. <\/span><\/p>\n <\/p>\n Lisainfo<\/b>:<\/span><\/p>\n Mihkel Annus
\n<\/span>juhatuse liige<\/span>
\n<\/span>MT\u00dc Eesti Roheline Liikumine<\/span>
\n<\/span>mihkel@roheline.ee<\/span><\/a>
\n<\/span>+372 5691 3094<\/span><\/p>\n