{"id":9919,"date":"2018-10-23T11:25:46","date_gmt":"2018-10-23T08:25:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=9919"},"modified":"2018-10-23T11:26:41","modified_gmt":"2018-10-23T08:26:41","slug":"k6rvaltvaataja-efekt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/k6rvaltvaataja-efekt\/","title":{"rendered":"Miks vaatame kliimamuutust pealt ega t\u00f5tta appi?"},"content":{"rendered":"

Mida rohkem on pealtvaatajaid, seda v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega pakutakse h\u00e4dasolijale abi. Sotsiaalps\u00fchholoogid nimetavad seda n\u00e4htust k\u00f5rvaltvaataja efektiks. Kas samasugune n\u00e4htus v\u00f5tab kuju ka kliimamuutuse k\u00fcsimuses?<\/strong><\/p>\n

P\u00f5hja-Euroopas, sealhulgas Eestis, on kliimamuutuse tulemid juba n\u00e4ha ning meil, L\u00e4\u00e4nemere idarannikul, on kliima soojenenud globaalsest keskmisest kiiremini. \u00dcks muutus viib teiseni: tormide tugevnemine viib meilt lume, see sunnib loomi elukohta vahetama. Aastaajad h\u00e4gustuvad, ohtu satuvad j\u00e4\u00e4l poegivad h\u00fclged, meie aladele levivad v\u00f5\u00f5rliigid ning Eesti metsades elutsevate loomade toidulaud v\u00e4heneb. Viimase ilmekas n\u00e4ide on \u0161aakal, kes konkureerib toidulaua p\u00e4rast rebasega, ohustab linde ning metskitsetallesid.<\/p>\n

M\u00f5ju loodusele ei ole aga ainus: muutustega kaasnevad ka sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid.<\/p>\n

Soojem kliima soodustab haiguste levikut, kehvem vee kvaliteet annab l\u00f6\u00f6gi toiduainet\u00f6\u00f6stusele ja veetaseme k\u00f5ikumine piirab \u00fchendust v\u00e4ikesaartega. Kui laastav torm viib kodult katuse, satuvad l\u00f6\u00f6gi alla eriti vaesemad pered.<\/p>\n

Kliimavaldkonnaga tegelemine peaks t\u00e4hendama s\u00fcnergiat v\u00e4lispoliitika, sisepoliitika ja kohaliku tegevuse vahel. Seet\u00f5ttu ei tohiks Eesti visata \u00fche k\u00e4ega p\u00f5letusahjudesse p\u00f5levkivi ja allkirjastada teise k\u00e4ega lepinguid, mis lubavad heitgaaside v\u00e4hendamist. Peaksime looma poliitika sidususe mehhanismi, mis tagaks, et seadused ei k\u00e4iks \u00fcksteisele vastu. Ainult siis ei kahjusta kaubanduse, energia ja transpordi valdkonnas tehtud otsused Pariisi kliimaleppes seatud pikaajalisi eesm\u00e4rke.<\/p>\n

Kuhu viivad j\u00e4rgmised sammud?<\/strong><\/h3>\n

Pariisi kliimaleppe eesm\u00e4rk on hoida keskmise globaalse temperatuuri t\u00f5us madalamal kui 2 kraadi, v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonieelse tasemega. 2015. aastal leppisid valitsused kokku vajaduses peatada heitgaaside suurenev \u00f5hku paiskamine ning haripunkti j\u00f5udmisel nende kogust j\u00e4rsult v\u00e4hendada. Viimast kinnitab n\u00e4iteks Euroopa Liidu kaubandusvoliniku soov s\u00f5lmida uued kaubanduslepingud vaid riikidega, kes t\u00e4idavad Pariisi lepingut. See poliitikasuund v\u00e4listaks v\u00e4hemalt president Trumpi valitsusajal uue lepingu s\u00f5lmimise Ameerika \u00dchendriikidega.<\/p>\n

Paljusid meist innustab v\u00f5imalus muuta maailm tehnoloogia abil paremaks, kuid j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks tuleb l\u00e4htuda rohelisemast energiakasutusest.<\/p>\n

Sajaprotsendilise taastuvenergia kasutamise idee taga on suuresti globaalne soojenemine, reostus ja teised keskkonnaprobleemid, ent lisada v\u00f5iks energiajulgeoleku ehk v\u00f5imaluse v\u00e4ltida poliitiliselt motiveeritud sanktsioone ja hinnat\u00f5use energiasektoris.<\/p>\n

Erinevalt p\u00e4evapoliitilistest vaidlustest v\u00f5iks kliima olla \u00fcks teema, mis loob partnerite vahel dialoogi. Koost\u00f6\u00f6st v\u00f5idaksid k\u00f5ik. S\u00e4\u00e4staksime keskkonda ning looksime samal ajal sotsiaalseid h\u00fcvesid, nagu t\u00f6\u00f6kohad ja parem tervis.<\/p>\n

Euroopa Liidu tasandi otsustes on kliimak\u00fcsimused j\u00e4rjest enam oma kohta leidmas, ent sooviks n\u00e4ha praktilisi, elanikele eeskuju andvaid samme ka Eesti riigi tasandil. S\u00f5ltume siiani liigselt fossiilsetest k\u00fctustest. Me peame end neist v\u00f5\u00f5rutama kiiremini, kui meie jaoks on t\u00e4htis eesm\u00e4rk s\u00fcsinikuvabamast majandusest aastaks 2050.<\/p>\n

Probleemi ei m\u00e4rgata<\/strong><\/h3>\n

Tulles tagasi k\u00f5rvaltvaataja efekti juurde, siis on t\u00e4htis endale teadvustada, et peale riigi ja rahvusvahelise \u00fcldsuse m\u00f5jutab kliimamuutusi otseselt meie kui kodanike k\u00e4itumine. Eurobaromeetri uuringule vastanud eestimaalastest peab kliimamuutust v\u00e4ga t\u00f5siseks probleemiks 49%. V\u00f5rdluseks, Euroopa Liidu keskmine on 74%. Isiklikult on midagi ette v\u00f5tnud 34% vastanud inimestest, olgu selleks siis pr\u00fcgi sorteerimine, tarbimise v\u00e4hendamine v\u00f5i kohaliku toidu ostmine.<\/p>\n

Kui k\u00f5rvaltvaataja efekti puhul ei jookse h\u00e4dasolijat abistama pooled pealtvaatajad, siis praegusel juhul pooled isegi ei m\u00e4rka probleemi.<\/p>\n

Autor: Karl Oskar Villsaar, AK\u00dc huvikaitse spetsialist<\/p>\n

Lugu ilmus Eesti P\u00e4evalehes 15.05.2018<\/a><\/p>\n

Foto:\u00a0\u00a0Thomas Hafeneth<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mida rohkem on pealtvaatajaid, seda v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega pakutakse h\u00e4dasolijale abi. Sotsiaalps\u00fchholoogid nimetavad seda n\u00e4htust k\u00f5rvaltvaataja efektiks. Kas samasugune n\u00e4htus v\u00f5tab…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":9920,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25,28],"class_list":["post-9919","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9919","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9919"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9919\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9922,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9919\/revisions\/9922"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9919"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9919"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9919"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}