{"id":9931,"date":"2018-10-25T11:01:32","date_gmt":"2018-10-25T08:01:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=9931"},"modified":"2018-10-25T14:15:19","modified_gmt":"2018-10-25T11:15:19","slug":"hoop-maailma-kestlikule-arengule-euroopa-liidu-rahastus-tammub-paigal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/hoop-maailma-kestlikule-arengule-euroopa-liidu-rahastus-tammub-paigal\/","title":{"rendered":"Hoop maailma kestlikule arengule: Euroopa Liidu rahastus tammub paigal"},"content":{"rendered":"

Konf\u00f6deratsioon CONCORD avaldas eelmisel n\u00e4dalal 2017. aasta Euroopa Liidu arenguabi rahastuse raporti. See n\u00e4itab, et Euroopa on eesm\u00e4rgist panustada arengurahastusse 0,7% rahavamajanduse kogutulust (RKT)\u00a0 t\u00e4pselt sama kaugel kui aasta varem.\u00a0 Praegust tempot j\u00e4tkates t\u00e4ituks eem\u00e4rk alles aastaks 2057, ligi 30 aastat hiljem kui esialgne t\u00e4htaeg 2030.<\/strong><\/p>\n

Kuigi Euroopa Liit s\u00e4ilitas oma positsiooni maailma suurima arenguabi ehk ODA (official development aid<\/em>) doonorina, v\u00e4henes arenguabi eelarve v\u00f5rreldes 2016. aastaga 4%. Tegelik arenguabi j\u00e4i summaarselt eelmise aastaga samale tasemele ja moodustab 2017. aasta eelarvest 81%. Eelarvest 19% moodustab n\u00e4iline abi (inflated aid)<\/em> ehk raha, mida raporteeritakse arenguabina, kuid mis tegelikult kulutatakse doonormaa h\u00fcvanguks. V\u00f5rreldes 2016. aastaga n\u00e4iline abi v\u00e4henes, mis on r\u00f5\u00f5mustav tendents. AK\u00dc leiab siiski, et numbritega m\u00e4ngimise asemel peaksid k\u00f5ik Euroopa riigid tegelema sisulise t\u00f6\u00f6 ja tegeliku arenguabi rahastuse suurendamisega.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Tegelik ja n\u00e4iline abi – v\u00f5rdlus 2016 ja 2017<\/p><\/div>\n

Positiivse poole pealt on v\u00e4him arenenud riikide (Least Developed Countries)<\/em> rahastus suurenenud 4% v\u00f5rra, esimest korda p\u00e4rast 2013. aastat. Sellegipoolest peaks rahastus ka seal suurenema – 2017 moodustas see 0,11% rahvamajanduse kogutulust, kohustus n\u00e4eb aga ette 0,15% 2020. aastaks.<\/p>\n

Eesti ODA langes v\u00f5rreldes 2016. aastaga 0,19% RKT pealt 0,17%-ni. Meie riiklik rahastusstrateegia n\u00e4eb sarnast arengurahastuse taset kuni aastani 2019, mist\u00f5ttu ei ole 0,02%-ne langus \u00fcllatuslik. Rahastus kasvab peamiselt p\u00f5genike ja ja julgeolekuga seotud kulutustele. Kui vaadata k\u00fcmmet suurimat arenguabi saajat, annab Eesti v\u00e4him arenenud riikidest raha ainult \u00fchele, see on Afganistan \u2013 \u00fcks Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 prioriteetriikidest. \u00dcheks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks trendiks Eesti arengurahastuses on ka j\u00e4tkuvad maksed Euroopa Liidu Aafrika Usaldusrahastusse, kuhu on tehtud makseid 1,45 miljoni euro ulatuses.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Tegelik ja n\u00e4iline abi EL13 riikide seas<\/p><\/div>\n

2017. aasta teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistuja ning juhtis EL-i n\u00f5ukogu arengukoost\u00f6\u00f6, AKV (Aafrika, Kariibid ja Vaikse ookeani piirkonna riikide) ning humanitaar- ja toiduabi t\u00f6\u00f6gruppi. Peamiste t\u00f6\u00f6v\u00f5itudena veeti edasi digitaalsust arengukoost\u00f6\u00f6s, lepiti kokku n\u00f5ukogu j\u00e4reldused kaubandusabi osas ning k\u00e4ivitati Euroopa Kestliku Arengu Fond (European Fund for Sustainable Development – EFSD)<\/em>.<\/p>\n

Eesti on v\u00f5tnud kohustuse t\u00f5sta arengurahastus 0,33%-ni rahavamajanduse kogutulust aastaks 2030. Kuigi ajajoonel on see saavutatav, ei ole konkreetset strateegiat, kuidas selleni j\u00f5utakse. Meie arenguabi sihiks on j\u00e4tkuvalt idanaabruskond ning panustame digiteemadele arengukoost\u00f6\u00f6s, kus Eestil on pakkuda lisav\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n

2019 aasta veebruariks on planeeritud uus V\u00e4lispoliitika Arengukava 2030, kuid sellega kaasnevaid muutuseid on hetkel raske ette n\u00e4ha. J\u00e4tkuvatel Euroopa finantsraamistiku (ing. k. Multiannual Financial Framework \u2013 MFF<\/em>) k\u00f5nelustel on Eesti n\u00e4idanud \u00fcles muret v\u00f5imaliku \u00fchtse v\u00e4lisinstrumendi osas, sest see v\u00f5ib h\u00e4gustada rahastamise prioriteete, milleks Eestil on idanaabruskonna partnerite areng ja mida hetkel finantseeritakse eraldiseisvast instrumendist.<\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua raportiga seotud soovitused Eesti valitsusele:<\/h3>\n
    \n
  1. Suurendada arengukoost\u00f6\u00f6le eraldatud raha riigieelarves, et Eesti arengurahastus j\u00f5uaks lubatud 0,33% tasemele RKTst.<\/li>\n
  2. N\u00e4idata tugevat poliitilist toetust kestliku arengu eesm\u00e4rkidele nii Eestis kui ka EL Mitmeaastases Finantsraamistikus 2021-2027 (MFF)<\/em>.<\/li>\n
  3. P\u00f6\u00f6rata suuremat t\u00e4helepanu kestliku arenguga seotud poliitikate sidususele, et tugevadada koordinatsiooni j\u00f5udmaks kestliku arengu eesm\u00e4rkideni 2030. aastaks. Luua poliitikate sidususe j\u00e4lgimise mehhanism, et suurendada arenguabi efektiivsust.<\/li>\n<\/ol>\n

    V\u00f5ttes arvesse praguseid andmeid ja hetkel l\u00e4bir\u00e4\u00e4gitavat Euroopa Liidu eelarvet, kutsub Euroopa arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi valdkonna vaba\u00fchendusi \u00fchendav katuseorganisatsioon Concord Euroopa Liidu institutsioone ja EL liikmesriike kindlustama, et vaesuses elavate inimeste \u00f5igused ja prioriteedid, abi kvaliteet ja arengukoost\u00f6\u00f6 tulemuslikkus on EL-i arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamise ja programmeerimise keskmeks.<\/p>\n

    Konf\u00f6deratsioon CONCORD koostab igal aastal AidWatch raporti, mis annab \u00fclevaate Euroopa arengukoost\u00f6\u00f6 rahastusest. AidWatch 2018 raport.<\/a><\/p>\n

    CONCORD on Euroopa arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi riiklikke katusorganisatsioone ja v\u00f5rgustikke \u00fchendav organisatsioon, kes oma liikmete kaudu esindab rohkem kui 2600 vaba\u00fchendust \u00fcle Euroopa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Konf\u00f6deratsioon CONCORD avaldas eelmisel n\u00e4dalal 2017. aasta Euroopa Liidu arenguabi rahastuse raporti. See n\u00e4itab, et Euroopa on eesm\u00e4rgist panustada arengurahastusse…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":9937,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,40],"class_list":["post-9931","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-sdg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9931"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9931\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9954,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9931\/revisions\/9954"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9937"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}