Sotsiaaldemokraadid

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (4 punkti)

Tarbimise vähendamisele ei ole pikas perspektiivis alternatiivi, peame ressursse kasutama mõistlikult. 

Oluline on, et säästvad põhimõtted muutuksid osaks majandusmudelist. Peame eelkõige liikuma selles suunas, et väärindaksime juba kasutusele võetud materjale maksimaalselt ja võimalikult kaua. Oluline on kiirendada ringmajandusele üleminekut, alustades suurema mõjuga valdkondadest nagu tootev tööstus, transport, jäätmesektor. Lisaks peaksime prioritiseerima jäätmetekke vähendamist ja soosima jäätmete materjalina ringlussevõttu.

Tarbimine ei muutu ainult inimeste soovist ennast muuta. Väga vajalikud on ka konkreetsed regulatsioonid, nt loobumine ühekordsete plasttoodete tarbimisest ambitsioonikate sammudega! Meil tuleb seada Eestile mõõdetavad eesmärgid ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise vähendamiseks: näiteks 30% 2026. aastaks ja 50% 2030. aastaks.

Keskkonnasäästlikum majandamine ning tarbimine ei pea tähendama, et keegi jääb millestki ilma. Oluline on tagada inimestele eluks vajalikud tooted ja teenused nii, et meie heaolumudel püsiks looduse taluvuse piirides. Seda saame teha, kui väldime raiskamist ja eelistame tooteid, mis on kauakestvad, parandatavad ning mida on võimalik kasutada pärast jälle uute toodete tegemiseks.

Teistmoodi tootmine ja teistmoodi tarbimine peab muutuma elu ja majanduse osaks.

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (4 punkti)

Lähiaastate prioriteet on Venemaast sõltumatu energia varustuskindlus ja mõistlik hind inimestele ning ettevõtjatele. Praegune energiakriis peab viima meid mõistlikuma majandusmudelini – motiveerima energiat säästma ja andma hoo uut kasvu loovale rohemajandusele.

Sotsiaaldemokraatide programmis on olulisel kohal kiire taastuvenergeetika tootmise suurendamine. Meie jaoks on oluline, et sellest üleminekust võidaksid inimesed, kohalikud kogukonnad ja omavalitsused. Teisiti on raske muutust saavutada. Taastuvenergeetika projektidele peab rakenduma talumistasu. Peame töötama välja energiaühistute mudeli, et kohalikud elanikud ja ettevõtted sooviksid osaleda taastuvenergia projektides. 

Peame ka oma põhivõrku kohandama, et taastuvenergeetika kasutuselevõttu ja hajusat elektritootmist võimaldada. Elektribörsi hinna kujunemine peab olema läbipaistev ning on oluline, et nii inimesed kui ka tootmised saaksid oma tarbimist mõistlikult juhtida, mitte kujuneva börsihinna alusel, vaid enne hinna kujunemist. 

Erakorralistes oludes peame oluliseks hinnašokkide leevendusmeetmete kasutamist, mis võimaldab peredel, ettevõtetel ja omavalitsustel toime tulla. Erakordsed hinnakõikumised ei saa ära rikkuda inimese elujärge.

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (3.5 punkti)

Olemasolevaid juhitavaid tootmisvõimsusi peame säilitama ja kasutama mõistlikult. Põlevkivi on praeguses kriisis üks selline juhitav tootmisvõimsus, kuid me ei saa kogu oma energeetikat pikaajaliselt sellele üles ehitada.

Ida-Virumaa on kaua sõltunud energeetikast ja põlevkiviga seotud tööstusest. Me peame aitama sel piirkonnal tegevusalasid mitmekesistada ja ära hoidma suured sotsiaalsed vapustused.

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (3.5 punkti)

Eestis on maavarasid, mida saab ühiskonna hüvanguks kasutada, aga seda tuleb teha nii, et keskkond oleks hoitud ja meie jalajälg väike. Pooldame seda, et Eesti tunneb oma maavarasid ning nendega seotud tulevikuvõimalusi. Meie majandusmudel saab olla ainult selline, kus väärindame oma loodusvarasid maksimaalselt ja kõrgtehnoloogiliselt. 

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (5 punkti)

Toetame kliimaseaduse väljatöötamist ja seame eesmärgi võtta vastu kliimaseadus, mis seab vahe-eesmärgid ja annab seaduslikud raamid kõigile valitsemistasanditele ja sektoritele. Seni on keskkonna-alased raamdokumendid olnud liiga üldised ning pole olnud selge, kuidas neid päriselt otsustamisel peab arvesse võtma. Kliimaseadus oleks aga siduv.

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (3 punkti)

Kliima, toiduga varustatuse ja majanduse toimimises on sõltumatus kolmandate riikide ressurssidest otseselt julgeolekuküsimus. Meie eesmärk on hoida Eesti toidu tootmiseks sobivat maad kasutuses. Välistame väärtuslikele põllumaadele ehitamist. Valmistame Eesti põllumajandustootjad ette kliimasõbralikuks süsiniku sidumist soosivaks maaharimiseks EL vahendite abiga. Tagame kriisiolukordades toidujulgeoleku kindlustamiseks põllumajandusettevõtetele vajaliku toetuse.

Soodustame hajusat energiatootmist maakeskkonda sobivalt, energia tootmisel arvestame kogukondade vajadusi ja toetame energiaühistute teket. 

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (4.5 punkti)

Meie otsustada on, kas tulevikus impordime hinnalt konkurentsivõimelisemat elektrienergiat või toodame ja ekspordime seda ise.

Eesmärgini jõudmiseks on aga vaja muuhulgas muuta projektide jaoks vajalikud, kuid pikad ja keerulised, haldusmenetlused kiiremaks.

Taastuvenergia kiiremaks väljaarendamiseks kehtestatakse kohalikele kogukondadele olulise tuulikutasu. Eesmärk jagada tuuleparkidest saadavad tulu kohalike omavalitsuste ja lähedal elavatega inimestega.

Euroopa Liit on ette näinud täiendavaid rahalisi vahendeid ning ka erasektor on valmis investeerima. Saame nende protsessidega kaasa minna ning võtta kiirelt tegutsedes konkurentsieelise. Vastasel juhul leiame end mõne aasta pärast veel keerulisemast olukorrast, kus puhta ja odava energiaga varustatus ei ole piisavalt tagatud ning fossiilsel tehnoloogial põhinevad lahendused on senisest veelgi kulukamad nii energiatootjatele, tarbijatele kui ka riigile.

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (4 punkti)

Riigi ettevõtted on alati ja peavad ka edaspidi jääma teenima Eesti inimeste huve. Küll aga toetame keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamist avalikes asutustest, et harmooniliselt liikuda riiklike keskkonnaeesmärkide täitmise suunas. Toetame näiteks kliima- ja keskkonnamõjude vähendamise seadmist tegevuseesmärkidesse ning kestlike riigihangete kriteeriumite väljatöötamist ja järgimist kõikides tegevusvaldkondades. Kliimaseadus, mille väljatöötamise kavatust toetame, on üks meede, kuidas juhtida ettevõtteid oma tegevuses juhtima nii kliima- kui ka keskkonnamõjusid. 

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (3.5 punkti)

Maksud kujundavad otseselt nii tarbijate kui tootjate käitumist ja annavad selge hinnasignaali, milline majanduskäitumine on kooskõlas meie keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. 

Sotsiaaldemokraatide arvates on oluline, et iga kohalik omavalitsus saab ise oma piirkonnas ja linnas toimuvat kujundada ning et suuremad linnad saaksid ka ise autostumisega seotud probleemide ja väljakutsetega tegeleda. Autostumise ja õhusaaste piiramiseks võiks kohalikud omavalitsused kaaluda näiteks ummikumaksu, kuid sellised otsused peavad jääma kohaliku omavalitsuse pädevusse. Ning ühtlasi saavad kohalikud omavalitsused otsustada siis ka selle üle, kuidas seda täiendavat tulu suunata – kas näiteks jalgratastele mõeldud infrastruktuuri või rohelisema ühistranspordi arendamiseks.

Meie kohalikud omavalitsused ja piirkonnad on erinevad. Autosid on kindlasti vaja linna lähistel ning väikelinnades ja maa-asulates elavatel inimestel ning eriti peredele. Maapiirkondades elu säilimiseks on isiklik sõiduvahend sageli möödapääsmatu vajadus, et inimesed saaksid tööl käia, teenustele ligi ning et lapsed saaksid kooli. Siinkohal on hoopis oluline tagada inimestele suurem sissetulek ja majanduslik toimetulek, et nad saaksid endale lubada tänapäevaseid, ohutuid ja vähem saastavaid sõiduautosid, millega me vähendaks ka süsinikheidet. Paralleelselt peab maapiirkondades tegelema kindlasti ka ühistranspordivõrgu olulisemalt suurema väljaehitamisega, et inimestel oleks rohkem valikuvõimalusi ning ka pensionärid, lapsed ja noored saaksid iseseisvalt liikuma. Samuti on oluline tegeleda edasi vajaduspõhise transpordisüsteemi sisulise arendamisega – ühistransport ei peaks olema pelgalt graafikupõhine süsteem, vaid toimima seal ja sel ajal, kus inimesed seda enim vajavad.

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (4 punkti)

Eesti vajab elamupoliitika terviklikku käsitlust, mis hõlmab nii elamufondi kui terviku jätkusuutlikku uuenemist kui ka eluruumide kättesaadavust kõigile üle Eesti. Elamupoliitika pikaajalise strateegilise käsitlus liigub väljatöötamisel olevasse ehitatud keskkonna arengukavasse. Renoveerimise osas on 2050 eesmärgini jõudmiseks EL-is kokkulepitud rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ning selles eesmärgis põhjust järeleandmisi teha pole. Peame selle saavutamist realistlikuks.

Lähiaastateks on tugev riigi meetmepakett mõlemas kategoorias olemas nii elamupoliitika kui energiatõhususe osas. Parandame ühistutele laenuraha kättesaadavust läbi käenduse või uuest SF perioodist on ette nähtud ühistutele ka riikliku laenu võimalus. Toetused päikesepaneelidele ehk energiasäästliku rekonstrueerimise toetus. Lisaks jätkuvad riiklikud eluasemelaenu käendused jm. 

Sotsiaaldemokraatidele on oluline jätkata pikaajaliselt ka üürimajade ehitamist väljapoole suuremaid linnu ja nende lähivaldasid. Selleks pingutame, et riiklik toetus üürimajade ehitamiseks jätkuks ka pärast 2023. aastal 5 miljoni euro suurust taotlusvooru. Üürielamute programm panustab rekonstrueerimise eesmärki, sest toetust saab taotleda nii uue hoone ehitamiseks kui olemasoleva rekonstrueerimiseks ning riigi tingimusteks on seatud, et ehitada tuleb kõrgeimate energiasäästu- ja ehitusstandardite järgi.

Rohelised

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (4 punkti)

Jah, tarbimist üldiselt ja energiatarbimist sealhulgas on vaja vähendada.

Kestvuskaupadele on vaja kehtestada parandatavuse nõuded ja pikendada seadusega nõutavat garantiiaega: vähemalt 5 aastat kõigile kodumasinatele (praegu saadaval osadele neist lisatasu eest). Mõttetut valgusreostust tuleb piirata, kehtestades rangemad piirnormid valgusreklaami suurusele ja valgustugevusele. Saaste- ja ressursitasude tõstmine paneb ettevõtted ressursisäästlikumaid tehnoloogiaid rakendama. Kiirmoe tarbimise vähendamiseks uued piirangud reklaami sisule ja teavitustöö - tubakavastane edulugu näitab, et muutused tarbimiskäitumises on võimalikud. Eelistada tuleks kestvustooteid, mis võivad küll veidi kallimad olla, kuid on loodussõbralikult toodetud ja taaskäideldavad ja kestavad kauem, nii et tegelikult on pikas perspektiivis rahaline võit.

Käibemaks võiks sõltuda garantii kestusest, et soodustada kestvamate kaupade tootmist ja tarbimist. Algatuseks: Poole pikem garantii - poole väiksem käibemaks.

Lisaks saastetasudele tuleks tõsta ka ressurismakse, et mõjutada enam tarneahela sisendeid, mitte hajusaid tagajärgedega tegelemist.

Toetame ka “rendimaailma”, kus kogukondadel on harva kasutatavad esemed ühiskasutuses või rendiks (pesumasin, autod, muruniidukid, tööriistad jne)

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (3.5 punkti)

Nn. kriisikapitalismil (ühed maksavad end hingetuks ja teised teenivad ülikasumeid ressursinappuse olukorras) ei tohi lasta õilmitseda. Toetada tuleb vähekindlustatud inimeste energiaostu võimet ja elutähtsat infrastruktuuri, mitte ettevõtete kulusid kinni maksta - energiaefektiivsus peab olema konkurentsieelis!.

Tuleb teha kiireid ja mõjusaid investeeringuid taastuvenergia hajatootmise võimekuse suurendamiseks, et igal väikeettevõttel ja igal inimesel oleks võimalik ise energia tootmist ja tarbimist suunata.

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (4 punkti)

Põlevkivienergeetikast loobumine tuleb viia lõpule niipea kui võimalik, aga kindlasti 2030. aastaks. Taastuvenergeetika loob juurde rohkem töökohti, kui põlevkivisektoris kaob, eriti meretuuleparkide ehitamise aktiivses faasis. Selleks tuleb põlevkivikompleksi töötajatele tagada ümberõpe riigi kulul, elamistoetus ümberõppe perioodiks ja abistada neid ümberõppele vastava töö leidmisel.
Kindlasti on vaja toetada teadus- ja arendustööd uudsete ja jätkusuutlike energiatootmise ja salvestamise tehnoloogiate vallas, et võtta kasutusele ka jäätmetes ja biomassis sisalduv energia (biogaasi tootmine, vesinikutehnoloogiad, päikesepaneelid jne.)

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (3 punkti)

Ei poolda lähimas tulevikus fosforiidi kaevandamist üldse. Suurem osa fosforist (ja lämmastikust) ei jõua inimeste toidulauale ega ka mitte loomasööta, vaid leostub põldudelt veekogudesse ja põhjustab veekogude (sh. Läänemere) eutrofeerumist ehk kinni kasvamist ja hapnikuvaegust. Fosfori kasutust tuleb rakendada ringmajanduse põhimõtetele tuginedes ja biojäätmete suunamisel toidu tootmisele. Lisaks on vaja tõsta mullaelustiku hulka ja aktiivsust, kuna on teada, et mükoriisaseened (keda tapab intensiivpõllumajandus) aitavad taimedel fosforit kuni 80% paremini omastada. Kuivõrd Eestis on fosforiidimaardlad suurel määral olulistes põllumajanduspiirkondades, tähendaks nende avamine tegelikult toidutootmise vähenemist.

Tulevikus võib tulla kõne all veekogude, eelkõige Läänemere põhjasetetesse kogunenud fosfori kasutuselevõtt, kuid praegu puudub selleks keskkonnasõbralik ja kulutõhus tehnoloogia. Hetkel puudub selleks ka vajadus, sest ringmajanduse võimalused ei ole veel ammendatud.

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (4 punkti)

Jah, kliimaseadus peab olema. Kuna kliimaeesmärgid on aastakümnete perspektiivis ülioluline küsimus, siis on vaja ka rahvahääletusel heaks kiita Põhiseaduse muudatus, mis ütleb, et Eesti on tulevikus kliimaneutraalne ning vahe-esmärgid selleks määrab seadus - see kaitseb kliimaeesmärke tühistamiskatsete eest võimalike poliitiliste muutuste korral ja võimaldab kliimaeesmärkide eiramist ka Põhiseaduse alusel otse Riigikohtus vaidlustada.

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (1 punkt)

Jah. Taastuvatele energiaallikatele üleminek on parim energiajulgeoleku lahendus, seda ka sõjalises plaanis. Põlevkivielektrijaamad mõne kilomeetri kaugusel Vene piirist on ülimalt haavatavad - hävitatavad suurtükitulega ilma, et Vene maaväed üle Eesti piiri tuleksid. Tuumajaam ükskõik kus Eestis on (lisaks jäätme- ja ohutusprobleemile) samuti haavatav, kui selleks kasutatakse kindlustuste hävitamiseks mõeldud raketti või lennukipommi. Hajusalt paiknevad tuule- ja päikesepargid ning hüdroakumulatsioonijaamad koos hajutatud tootmist ja tarbimist silmas pidades kujundatud elektrivõrkudega on sõja korral kõige raskemini hävitatavad, sest sadadest või tuhandest objektist igaühte peaks tabama rakett - see läheb agressorile ülemäära kalliks!

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (4.5 punkti)

Esmalt tuleb kõrvadada tõkked, millest suurim on siiani olnud Kaitseväe radarite piirang tuulikutele - loodetavasti on see lahenemas uute radarite hankega. Planeeringute menetlemist tuleb oluliselt kiirendada, muutes vajadusel seadust. Kohalikud omavalitsused ja kogukonnad peavad olema kaasatud ja saama reaalset tulu taastuvenergia projektidest. Elektrivõrgud tuleb süsteemselt ümber ehitada vastavalt hajatootmise vajadustele, mitte küsida tohutuid liitumistasusid iga üksiku väiketootjani jõudmiseks, mida nad ei jõua maksta. 

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (4 punkti)

Jah. Ühiskonna huvide teenimine ongi esmatähtis. Riigiettevõtete kasumi peab valitsus kui omaniku (eesti rahva) esindaja suunama avalike huvide teenimisse. Elering peab esimese asjana ümber ehitama kõrgepingevõrgud, nii et peamiselt Lääne-Eestisse rajatavad tuulepargid ja üle maa kerkivad päikesepargid saaksid liituda ilma üle jõu käivate liitumistasuta. Võrkude ümberehitamiseks saab ja tuleb kasutada Eesti Energia kõrgete energiahindade tõttu tõusnud kasumit.

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (3.5 punkti)

Jah. Automaks tuleb kehtestada ebamõistlikult suurtele (mootori võimsus üle 130 kW) sõiduautodele, mis kulutavad palju kütust ja raiskavad ka linnaruumi. Me ei poolda üldise automaksu kehtestamist, sest see lööb vähekindlustatud peresid hõredalt asustatud maapiirkondades, kus isiklik auto on peaaegu ainuvõimalik transport. Üldise põhimõttena peame õigeks maksustada ressursikasutust, mitte omandit, sest omandi maksustamine on psühholoogiline stiimul seda intensiivsemalt tarbida! Automaks peaks laekuma keskkonna taastamise fondi. Vaja on tõhusat ja piisavat elektri- või hübriidauto (edaspidi ka vesinikuauto) soetamise toetusmeedet ning biogaasijaamade võrgustiku toetusmeedet.

Enne automaksu kehtestamist tuleb üle vaadata aktsiisipoliitika, et kütuseaktsiis oleks kasutatud eesmärgipäraselt: teede hoolduseks ja elukeskkonna parandamiseks.

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (4 punkti)

Hoonete rekonstrueerimine, sh. soojustamine, on vältimatult vajalik energiakulu vähendamiseks. Ei ole muud võimalust, kui massiivsed toetusskeemid, eeskätt eraisikutele. Kasutada kõiki võimalusi Euroopa Liidu rahastuse saamiseks sellele rohepöörde jaoks prioriteetsele tegevusele. Eesti riik peab senise ettevõtluse toetamise asemel rohkem keskenduma inimeste toetamisele, sest sotsiaalvaldkond on praegu see, mis pärsib ühiskonna terviklikku arengut. Lisaks oleks vaja suurendada maakütte osakaalu, kuna kütmisest tulenev saaste on Eestis suureks probleemiks ning targad lahendused tuleb kõik käiku võtta!

Eesti 200

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (4 punkti)

Jah, kindlasti peame tarbimise vähendamist vajalikuks ning oluliseks sammuks, mida paljud inimesed enda poolt teha saavad. On fakt, et jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb arvestada Maa ressursside piiratusega ja juba loodud ning olemasolevate materjalide võimalikult pika kasutusajaga. Siinkohal oleks märksõnaks ringmajandus.

Kõige suuremat mõju tarbimise vähendamisele omaks ressursimahukate tootmistegevuste efektiivsemaks ja ringsemaks muutmine. Eesti puhul on suurim potentsiaal näiteks toiduainetööstusel, mineraalsete materjalide ja ehitusmaterjalide tootmises ning puidu- ja põlevkivitööstusel.

Põllumajanduses ja toiduainetööstuses saab tarbimist vähendada tooraine ja kõrvalsaaduste maksimaalse ärakasutamisega ja toiduraiskamist ennetavate meetmete rakendamisega. Näiteks nii realiseerimistähtajale läheneva toidu annetamise lihtsustamise ning valmistatavate toidukoguste täpsema planeerimisega. Tootjad peavad suuremat tähelepanu pöörama pakendidisainile ning planeerima pakendi taaskastust. Tuleb tõsta teadlikkust ja luua võimalused kompostimiseks (1 jaan. 2024 on toidujäätmete eraldi kogumine kohustuslik), et isegi kui tekivad toidujäägid, siis kasutatakse seda vajaliku ressursina.

Ehitusmaterjalide tootmises saab ressursside tarbimist ohjata esmase tooraine kasutamise vähendamisega. Heaks näiteks on Eesti ettevõte Greenful, mis täna tegutseb Hollandis ja valmistab tekstiilijäätmetest ehituspaneele ja blokke, millest on võimalik ehitada maju ja teid. Tekstiilisektoris tuleb suuremat tähelepanu pöörata ringjatele ärimudelitele, et toodetavad riided oleksid kvaliteetsetest ja jätkusuutlikest materjalidest, keemiavabad ja eluea lõpus uuesti ringlusse võetavad. Tekstiilijäätmete eraldi kogumise nõue, mis jõustub 1.jaanuar 2025, loob hea võimaluse kogu tarneahel põhjalikult läbi analüüsida.

Puidutööstuses on võimalusi veelgi laiemalt. Kõige suurema väärtusega on puit elusate puudena metsas, kus moodustub elurikas ökosüsteem, pakkudes eluks vajalikku keskkonda miljonitele liikidele. Ka kõdupuit on selle protsessi oluline lüli. Kuna puit on väga hea materjal ja inimliigile oluline ressurss, siis rumalaim, mis täna Eesti puiduga teha saab, on seda saepuruks peenestada ja välismaal ahju lükata. Elurikkuse lageraiumise ja ahju ajamise asemel tuleb üle minna säästvale metsamajandamisele ja puitu maksimaalselt väärindada. Põlevkiviga on asi lihtne, energiatootmise mõttes tuleb seda hoida strateegilise varuna rasketeks aegadeks.

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (2.5 punkti)

Läti on loomas kliima- ja energiaministeeriumi. Eesti 200 on seisukohal, et sama otsustavalt peaks tegutsema ka Eesti ning looma majandusministeeriumi kõrvale võrdväärse kaaluga kliima- ja energeetikaministri ametikoha ning vastu võtma kliimaseaduse.

Taastuvenergia on kõige odavam energia. Rohepöördes energeetikas peab valitsus võtma initsiatiivi ning kiiremini edasi liikuma tuuleparkide planeeringutega. Riigi ülesanne on luua tingimused maksimaalselt kiireks hajusa taastuvenergia võrgustiku arendamiseks. Suur osa sellest kuulub initsiatiivi pärssiva seadusandluse muutmisele ja selgete sihtide seadmisele nii, et ülesande püstitus ja eesmärk oleks hoomatav ka kohalikele omavalitsusele. Riigi ja omavalitsuse ülesanne on tagada elanike energiajulgeolek soodsaimal viisil. Iga omavalitsus peab planeerima oma energiavajaduse katteallikad. Parim viis energiavaesuse peletamiseks on kohalik taastuvenergia tootmine.

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (4 punkti)

Meie plaan lühikeses perspektiivis on kiirendada meretuule-, ja maismaa tuuleparkide rajamist ning energiasalvestuse võimaluste kasutuselevõttu. Energiasektori kiire arendamine pakub uusi tasuvamaid töökohti nii teadusarenduse kui tehnoloogia valdkonnas. Lisaks näeme suurt potentsiaali kogukondade võimestamisel kohalike energialahenduste rajamisel. Oluline on otsida aktiivselt võimalusi energia salvestamiseks ja targaks tarbimise juhtimiseks.

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (3 punkti)

Ei poolda, selleks pole vajadust. Konventsionaalsete põllumajandus- ja loomakasvatusmeetoditega pole kasvava maailma rahvastiku toitmine enam võimalik. Tulevikus on aina olulisem roll ressursside efektiivsel kasutamisel, toidu raiskamise lõpetamisel, biojäätmete kohalikul töötlemisel, vertikaalpõllumajandusel, taastuvenergeetikal töötavatel kasvuhoonetel jms lahendustel, mis leevendavad ka keskkonnakoormust, mida praegu veel põhjustavad konkurentsi eelist kaotavad ja lineaarmajanduse põhimõtetest lähtuvad ebatõhusad ja reostavad tööstused.

Fosforiidist pole puudust. Peamine osa täna põllumajanduses kasutatavast fosforväetisest on veekogudes leostumas, mis põhjustab veekogude eutrofeerumist. See tähendab enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis halvendab vee kvaliteeti, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Samas on juba olemas tehnoloogiad, mis filtreerivad veekogudesse uhutavat fosforit nii, et seda on võimalik taimekasvatuses taaskasutada. See on märksa väiksema energiakulu ja ökoloogilise jalajäljega tegevus kui fosforiidi maa sügavustest kaevandamine.

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (3 punkti)

Jah! Eesti 200 seisab selle eest, et Riigikogu võtaks vastu kliimaseaduse.

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (2 punkti)

Hajutatud energiatootmine ja toidujulgeolek on kliimamuutusega kohanemisel ja laiapindsel riigikaitses väga olulised. Säilenõtkes Eestis on iga kodanik varustatud teadmiste ja oskustega kuida kriisiolukorras toimida.Kaitsevägi ning vabatahtlikud osalevad looduskatastroofide päästetööde õppustel ning on valmisolekus reostuse ja teiste võimalike ohtude likvideerimist läbi viima.

Uute investeeringute ja taristu objektide planeerimisel analüüsime objektide kliimakindlust, et tagada elanikkonna turvalisus ja infrastruktuuride toimepidevust. Toidujulgeoleku tagamise seisukohast on oluline ennetada võimalikke probleeme põllumajandussaaduste kasvatamisel.

Eesti 200 lähtub riigikaitse põhimõttest, kus igal kodanikul on oma selge roll, motivatsioon ja vastutus ning iga täiskasvanud Eesti kodanik teab, mida ta ulatusliku kriisi olukorras teeb.

Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame välja varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivarud.

Kehtestame kohustusliku elanikkonna kaitse õppe. Elanikkonna kaitse õpe hõlmab reservi ette valmistamist kodanikukaitseks ehk päästetöödeks, evakueerimiseks ja reservi loomist katastroofimeditsiini tarvis. Õpetame välja kõik Eesti elanikud, kes suudavad seeläbi abi anda ja saavad ka ise endaga hakkama.

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (4 punkti)

Eesti peaks mitte ainult tootma kogu oma enda tarbitava elektri taastuvatest allikatest, vai ka muutuma roheenergiat eksportivaks riigiks aastaks 2030. Meie plaan kiirendada taastuvenergia tootmise võimekuse kasvu läbi bürokraatia vähendamise ja planeerimisprotsesside lühendamise. Soovime, et valitsus võtaks siin initsiatiivi. Soovime muuta avalike hangete korraldamise seadust, et lihtsustada uute lahenduste kasutuselevõttu ja võimaldada kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike vahel suuremat koostööd kogukondlike taastuvenergia parkide rajamisel. Kliimaseadus ja otsustusprotsessi integreeritud ringmajanduse põhimõtted nii kohalikul kui riiklikul tasandil aitavad meil soovitud tulemuste saavutamist kiirendada.

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (4 punkti)

Riigiettevõtted peavad muutuma arengu mootoriteks, mitte nendel sabas sörkijateks. Eesti Energia peab olema rohepöörde vedur Eestis ja ka globaalsel turul, võitlema oma konkurentsipositsioonide eest. Kasum on vaid tulemi mõõdik, mitte eesmärk omaette.

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (3 punkti)

Maksustada tuleks sellist liikumist, mis põhjustab ülemääraseid süsinikuheitmeid. Jalgratturi hingeõhku ei oleks vaja maksustada, kuid igasuguste kasvuhoonegaase heitmeid tekitavate ja meie taristut kulutavate masinate maksustamine võiks olla asjakohane. Vanad diiselsõidukid emiteerivad ilmselt rohkem heitmeid kui uued elektriautod, kuid elektriautode tootmiseks on kulutatud ka märkimisväärne osa meie süsiniku eelarvest juba enne nende sündi. Automaks ummiku maksuna on kohane suurtes linnades, Eesti puhul Tallinnas. Kuna täna ei ole omavalitsused ja riik suutnud välja arendada keskkonnasõbralikku ühistranspordiga liikumise viise inimestele väljaspool suuri linnasid, ei pea me õigeks auto omamise maksustamist, sest see lööb kõige valusamalt meie vaesemat elanikkonda. On üksikud inimesed, kelle südamesooviks on isikliku sõiduki omamine, kuid enamusel Eesti inimestest on vajalik see funktsionaalsus, mida erasõidukid suudavad pakkuda - uksest-ukseni mugavus sellel hetkel kui seda vaja. Ka Eestis on selles suunas omajagu innovatsiooni tehtud ja tegemisel, aga riik peaks siin suuremat toetust näitama ja ka poliitikate kehtestamisega arengut suunama.

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (5 punkti)

Kredexi 2023. renoveerimislaenude eelarve on 80 miljonit eurot. 2024. ja 2025. on 100 miljonit, aga siis 2026. on 20 miljonit ja pärast seda 0! Ehitajad aga ootavad tööd ja stabiilset nõudlust. Eesti 200 eesmärk on see, et kõik, kes renoveerida soovivad, peavad seda saama KOHE teha. See on meede, mille realiseerimiseks laenu võtmine ei ole patt, sest oma iseloomult on see investeering ja vähendab imporditava toorme (elekter, gaas) osakaalu majanduses ning sellega ka vajadust tulevikus süsinikukvooti osta. Kui meil on valida, kas osta süsinikukvooti või selle summa ulatuses tuleks teha investeeringuid, siis meie jaoks küsimust ei ole - tuleb investeerida! Sellisel juhul saame selle raha eest ka midagi. Ja vähem tähtis ei ole, et kvoodi ostmise eest makse riigikassasse tagasi ei tule. Riigivalitsemise seisukohast ei ole mitte vähetähtis, et ehitamise jooksul laekub ühiskassasse nii käibe-, tulu- kui loodetavasti ka sotsiaalmaksu.

Reformierakond

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (-)

-

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (4 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (2 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (-)

-

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (4 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (2 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (3 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (-)

-

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (-)

-

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (4 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

Parempoolsed

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (2 punkti)

Oluline on vähendada tarbimise negatiivset mõju keskkonnale. Selleks tuleb soodustada investeeringuid ringmajandusse ja ressursitõhususse ning uute innovaatiliste taaskasutusel põhinevate tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Liigtarbimist aitab kõige tõhusamalt piirata teadlik ja säästlik tarbimine. Tarbijatele valikuvõimaluste loomiseks tuleb tagada informatsiooni kättesaadavus tarbitavate toodete ja teenuste keskkonnajalajälje kohta.

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (1.5 punkti)

Energeetikas on meie prioriteet varustuskindluse tagamine ja uute tootmisvõimsuste ehitamine Eestis. Selleks tuleb luua soodus investeerimiskeskkond võimalikult puhaste energiatootmisvõimsuste rajamiseks Eestisse. Toetame tuumaenergia kasutuselevõttu kui parimat realistlikku alternatiivi põlevkivienergiale.

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (1 punkt)

Põlevkivitööstus peab järk-järgult muutuma kõrge lisandväärtusega põlevkivikeemia tootmiseks.

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (3 punkti)

Pikaajalise mõjuga strateegiliste otsuste tegemisel peame oluliseks tõenduspõhist lähenemist. Seetõttu tuleb esmalt läbi viia uuringud võimaliku fosforiidi kaevandamise keskkonnamõjude hindamiseks. Pärast keskkonnamõjude hindamist saab langetada otsus kaevandamise kohta, sõltuvalt hindamise tulemustest.

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (3 punkti)

Parempoolsed peavad oluliseks, et õigusraamistik oleks ettevõtjatele ja kodanikele võimalikult selge ja arusaadav ega soodustaks liigset bürokraatiat. Võtame tõsiselt ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide signaale, et täna ei ole paika pannud piisavalt selgelt tegevusraamistikku rohepöörde elluviimiseks ning oleme kliimaseaduse vajalikkuse osas pigem toetaval seisukohal. Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise kõrval peabkliimaseadus seadma prioriteediks riikliku kohanemisstrateegia ehk tegevuskava ja vajalikud investeeringud kliimamuutusega kaasnevate muutustega kohanemiseks.

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (2 punkti)

Riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonnas tuleb rohkem hankida kohapeal toodetud toiduaineid ja muid tooteid ning tarbida rohelist energiat.

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (2.5 punkti)

Taastuvenergia arengut on Eestis pidurdanud see, et tegutsetud pole õigel ajal ning riik pole suutnud luua arenguks vajalikku õiguslikku raamistust (nt merealade planeering, vesinikustrateegia jne). Mahajäämuse vähendamiseks tuleb kiirendada ruumiliste planeeringute menetlemist, sealjuures eriti kohtulikke vaidlusi ja menetlusi, mis on Eestis praegu lubamatult aeglased.

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (3 punkti)

Ei ole mõeldav nõuda riigi osalusega äriühingutelt ebaefektiivset või väiksema kasumlikkusega majandamist. Küll aga saab riik saab omanikuna kehtestada Eesti Energiale ja teistele riigi osalusega äriühingutele eesmärgid, muuhulgas äritegevusega kaasneva keskkonnakoormuse vähendamise ning investeerimise säästlikesse tehnoloogiatesse.

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (1 punkt)

Parempoolsed ei toeta uute maksude, sh automaksu kehtestamist.

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (3 punkti)

Eesmärk tuleb täita kortermajade osas.

Keskerakond

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (2.5 punkti)

Loomulikult tuleb tarbimist vähendada. Ületarbimist iseloomustavad peamiselt kaks mõõdikut. Esiteks jäätmete hulk, mis tekib nii inimestel kui ettevõtjatel. Teiseks sekundaarsest materjalist toodetud kaupade hulk ning võimalused toodete parandamiseks.

Tegemist on äärmiselt komplekse küsimusega, kuid esmased tegevused jäätmemajanduses oleksid eraldada olmejäätmetest biojäätmed ning lõpetada olmejäätmete ladestamine, võttes kõik olmejäätmed taaskasutusse kas materjalina või energeetiliselt. Olmejäätmed moodustavad muidugi kogu jäätmete hulgast suhteliselt väikese osa, seega suure pildi muutmiseks tuleb laiendada ehitus-, lammutus- jäätmete ja tuhkade nii ring- kui ka taaskasutamist. Kõigeks selleks on tehnoloogiad ja kogemused liikmesriikidel olemas, tuleb lihtsalt vabaneda foobiatest ja hakata neid võimalusi kasutama.

Teiseks tuleb kohandada reeglistikku nii, et turule oleks mõistlikum lasta tooteid, mille elutsükkel on pikem. Teiste sõnadega, tooted peavad olema parandatavad ehk kasutatavad esialgsel eesmärgil võimalikult pikka aega ning elutsükli lõpus peab olema võimalus materjal võtta ringkasutusse.

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (1.5 punkti)

Energeetika küsimuste lahendamisel tuleb samuti liikuda kahes suunas. Esiteks tuleb teha selge plaan ja vajadusel ka tugiprogramm, kuidas võimalikult kiiresti luua juurde uusi tootmisvõimsusi, et vähendada elektrienergia defitsiiti. Teiseks tuleb oluliselt suurendada Eesti inimeste sissetulekuid, et mööduksime Euroopa keskmisest ja liiguksime lähemale oma põhja naabrite tasemele. See puudutab nii miinimumpalga hüppelist tõstmist kui ka tööstuse tehnoloogilist arengut, mis võimaldab suurendada lisandväärtust ning pakkuda töötajatele kõrgemat palka.

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (2 punkti)

Põlevkivi energeetika on strateegilise tähtsusega eesti varustuskindluse tagamisel ning sellest ei saa loobuda enne kui uued tootmisvõimsused on piisavas mahus välja ehitatud. Pikas perspektiivis on põlevkivi energeetikal kaks võimalust. Kui kliimaneutraalne tootmine on kulutõhus saab sellega jätkata, kui ei on meil võimalus kasutada põlevkivi keemiatööstuses kõrgema lisandväärtuse loomiseks.

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (1 punkt)

Nii fosforiidi kui ka kõigi teiste maavarade puhul tuleb lähtuda eesmärgist. Eesti maapõu on väga rikkalik ning nende varade oskuslikul kasutamisel suudame me oma rahvuslikku rikkust oluliselt kasvatada. Samuti on äärmiselt oluline julgeoleku aspekt. Kui me soovime kindlustada oma positsiooni demokraatlikus läänes peame me olema oma lääne partneritele vajalikud. Kõige parem julgeoleku garantii on pakkuda lääne turgudele midagi olulist mahus, millest läänel on väga raske loobuda. Selles kontekstis on nii fosforiit, muldmetallid kui ka põlevkivikeemia äärmiselt olulised ning me suudame Euroopat varustada mitmete toodetega, mida Euroopa rohepöördeks vajab.

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (3 punkti)

Loomulikult on Eestil vaja kliimaseadust, mis annaks meie inimestele ja ettevõtjatele selge perspektiivi, mis ja millal juhtub ning kes, mida peab tegema.

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (2 punkti)

Jõujooned maailma majanduses on muutumas ning Eesti ülesandeks on selles uues maailmas olla tugevamal positsioonil kui varem. Rohepöörde üks peamisi eesmärke on piirkondliku tootmise taastamine ning seda keskkonda säästval moel. See puudutab nii energeetikat elektri, kütuste ja sooja kontekstis kui ka toidujulgeolekut ning võimekust toota ise kõik vajalikud esmatarbekaubad. Seda kõike tuleb vaadata komplekselt ning Eesti on võimeline kulutõhusal viisil tootma kõike, mida vajab vähendades sellega oluliselt sõltuvust teistest riikidest ja hapratest globaalsetest tarneahelatest.

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (2 punkti)

Energeetikas ei ole kiireid lahendusi. Tuleb liikuda samm-sammult kindla plaani alusel. Tuleb lihtsustada päikesepaneelide kasutamist nii hoonetel kui ka maanteedel. Samuti anda võimalus tuulikute rajamiseks maanteekoridoridesse. Tuleb edasi arendada maasooja kasutamise võimalusi ning jõuda otsusele, mis on see Eesti lahendus juhitavaks elektritootmisvõimsuseks. Sooja tootmisel oleme seatud eesmärgi juba saavutanud, kuid saame liikuda veel edasi laiendades näiteks jäätmete kasutamise võimalusi energeetikas. Ei tasu unustada fakti, et aastal 2030 kasutame me elektrit oluliselt rohkem kui täna ehk me vajame oluliselt rohkem tootmisvõimsusi kui tänaseks on planeeritud.

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (3 punkti)

Ma ei mõista, miks väidate, et kasumi teenimine ei täida ühiskonna ja keskkonna huve? Ettevõtlustulu, mis riiklikest või kohalikele omavalitsustele kuuluvatest ettevõtetest on suunatud ja võimalik ka tulevikus suunata ühiskondlikult seatud eesmärkide finantseerimisse.

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (1 punkt)

Enne kui hakkame autoga sõitmist kunstlikult kallimaks muutma tuleb panna tööle toimiv ühistranspordi süsteem, et ühistranspordiga oleks võimalik sõita siis kui vaja sinna kuhu vaja.

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (3 punkti)

Majade energiatõhusus on äärmiselt oluline kuid siinkohal oleks mõistlik läheneda ratsionaalselt ning lisaks rekonstrueerimisele uue katuse, soojustuse, ventilatsiooni näol peab kõrval olema ka võimalus vana maja lammutada ning ehitada selle asemel uus tänapäeva nõuetele vastav maja.

Isamaa

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (-)

-

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (1.5 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (2 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (-)

-

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (-)

-

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (1.5 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (2.5 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (-)

-

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (-)

-

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (3 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

EKRE

1. Kas peate vajalikuks tarbimise vähendamist? Kui jah, siis kuidas võiks see erinevates sektorites toimuda? (-)

-

2. Millised peaks olema riigi tegevused energiakriisi ja energiaostuvõimetusega toimetulekuks? (1 punkt)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

3. Mis on teie plaan põlevkivienergeetika tuleviku ja õiglase ülemineku osas Eestis? (1 punkt)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

4. Kas pooldate lähitulevikus fosforiidi kaevandamist Eestis? Kui jah, siis mis tingimustel ja millise eesmärgi nimel? (-)

-

5. Kas Eestil peaks olema kliimaseadus, mis sätestaks kohustuslikud vahe-eesmärgid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks? (-)

-

6. Kas ja kuidas plaanite integreerida kliimamuutustega kohanemist, taastuvenergiale üleminekut, toiduturvalisust riigikaitse- ja julgeolekuküsimustesse ja -plaanidesse? (1.5 punkti)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

7. Kuidas kavatsete kiirendada taastuvelektrijaamade rajamist, et saavutada 2030. aastaks seaduses olevad eesmärgid toota 100% tarbitavast elektrist ja 65% kogu tarbitavast energiast taastuvatest allikatest? (1 punkt)

- (punktid tuletatud valimisprogrammist)

8. Kas arvate, et avalikes huvides loodud riigiettevõtted (nt Eesti Energia) peaksid kasumi teenimise kõrval senisest enam teenima ühiskonna ja keskkonna huve ja kuidas seda tagada? (-)

-

9. Kuidas suhtute automaksu kehtestamisse transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks, võttes arvesse, et enamikus teistes EL riikides on see mingis vormis kehtestatud? (-)

-

10. Mida võtate ette, et tagada hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk ehk enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine 2050. aastaks? Juhul kui te ei pea seda täiel määral realistlikuks, siis mis ulatuses soovite eesmärki täita? (-)

-