Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Sel nädalal valmis video, kus FC Levadia ja Spin programmi noored mängivad ebavõrdsete reeglitega jalgpalli, et juhtida tähelepanu maailmas valitsevale ebavõrdsusele.

Ebavõrdses jalgpallis ei vilistatud ühele poolele kordagi vigu, kaarte anti ainult teisele poolele. Kui mäng hakkas viltu kiskuma, läks mängija võitjate poolele üle.

Arengukoostöö poliitikaekspert Anna Karolin: “Nõnda vilistatud mängust saaks jalgpallimaailmas rahvusvaheline skandaal, sarnased reeglid on aga paljude vaeste riikide inimeste igapäev. Rahvusvahelised kokkulepped on liiga nõrgad ja ei suuda reguleerida iseenesest mõistetavaid asju, nagu lapstööjõu keeld, maavarade ära kasutamine või maksude maksmine vaesemates riikides,” selgitas Karolin.

“Arenguabi ja kokkulepete abil on üleilmseid probleeme oluliselt leevendatud, näiteks lapstööjõu kasutamist on viimase 15 aasta jooksul suudetud 65 miljoni lapse võrra vähendada, kuid 168 miljonit last teeb veel koolis käimise asemel neid kahjustavat tööd. 25 aastaga on laste suremus ja äärmuslik vaesus maailmas ligi poole võrra vähenenud. Need numbrid on julgustavad, ent vajame edaspidi julgemaid ja avalikes huvides tehtud samme”.

Võiks arvata, et nii suures mängus ei sõltu kodanike arvamusest just palju. Tegelikult saab ka tavainimene muutustele kaasa aidata. Mida rohkem valijad maailma probleemide vastu huvi tunnevad, seda enam on poliitikutel julgust muuta rahvusvahelisi reegleid, et need oleksid tavainimese, mitte suurfirmade huvides. Sama kehtib suurfirmade kohta – töötajate palkade ja töötingimuste vastu on korporatsioonid hakanud huvi tundma alles peale seda, kui tarbijad häält tõstsid.

#1 Juba start on ebavõrdne
Loe: üle miljardi inimese peab hakkama saama vähem kui kahe dollariga päevas
Kõigil ei ole päeva alustamiseks antud võrdseid võimalusi. 1,3 miljardil inimesel on toiduks, elamiskuludeks ja oma tervise eest hoolitsemiseks vähem kui 1,25 dollarit päevas. Vaesuse ja sellega seotud probleemide tõttu hukub UNICEFi andmetel iga päev 22 000 last. Äärmuslikus vaesuses elavad inimesed ei ole kuidagi halvemad mängijad või laisemad inimesed, nad elavad lihtsalt suurte probleemide keskel. Nende vaesust põhjustavad näiteks sõjalised konfliktid, looduskatastroofid ja kliimamuutuste tagajärjed, keeruline ajalugu ning nõrgad valitsused. Vaesuse vähendamiseks on tehtud kõvasti tööd, kuid nii suure probleemi lahendamiseks peavad riigid arengukoostöösse rahaliselt rohkem panustama.

#2 Ühele poolele ei vilistata kordagi vigu
Loe: laps- ja sundtööjõu kasutamist peetakse senini normaalseks
Lapsed peaksid käima koolis, mitte tegema enda tuleviku arvelt rasket tööd. Lapstööjõud pole mitte vanemate abistamine kodutöödes, vaid lapsi kahjustav raske töö. Olgugi et lapstööjõu kasutamine on rahvusvaheliste reeglite järgi keelatud, töötab maailmas ebaseaduslikult 168 miljonit last. Suur osa meie šokolaadist, kohviubadest ja riietest valmivad just sel viisil, kuid ettevõtetel ei ole hinnavõidu tõttu huvi allhankeid kontrollida. Laps- ja sunnitööga tehtud kauba eest ei karistata aga kedagi.

#3 Kaarte antakse vaid teisele poolele
Loe: arenguriikide inimesed maksavad rohkem makse kui suurkorporatsioonid
Makse kogutakse selleks, et rahastada ühiskonna jaoks olulisi avalikke teenuseid, nagu koolid, haiglad või veevärk. Paraku on rahvusvaheline maksusüsteem auklik, mis võimaldab paljudel suurettevõtetel arenguriikidele maksude maksmisest kõrvale hiilida ja nii on suurimad maksumaksjad paljudes arenguriikides vaesed tavainimesed ise. Võim rahvusvahelist maksusüsteemi parandada on suuresti rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenenud riikide kätes, napib aga tahet.

#4 Keset mängu tullakse võitjate poolele üle
Loe: suurfirmade lobby veenab valitsusi tegema otsuseid elanike kahjuks
Riigi üks ülesanne on kaitsta enda elanike huvisid. Arenguriigid on loodusvarasid vaadates väga rikkad maad ning suurkorporatsioonid survestavad valitsusi tegema neile soodsaid otsuseid, mis tulevad tavaelanike arvelt. Kui keskmist lääne inimest kaitsevad firmade omavoli eest meedia tähelepanu ning seaduslikud piirangud, on arenguriikides ka nendega halvemini. Nii on kasulikke eeliseid saanud näiteks tubakafirmadAafrikas ja Ladina-Ameerikas, ravimite hindasid püüavad tõsta rahvusvahelised firmad Indias.

#5 Kohtunik on tegelikult ära ostetud
Loe: paljud vaesust vähendavad organisatsioonid toimetavad erahuvides
Olulist osa arengukoostöö rahadest ja poliitilisest korraldusest juhitakse rahvusvaheliste organisatsioonide abil, nagu Maailmapank (WB) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Neid asutusi ei juhita ei arengukoostöö vajaduste järgi, vaid vastavalt sinna panustavate riikide huvidele (peamiselt USA). Laene antakse rangete tingimustega, näiteks sundides riike avalikke ressurse erastama ja oma eelarve paindlikkust ja kulusid vähendama. Seetõttu peavad sundolukorras vaesed riigid vähendama keskkonnakaitset, sotsiaalkulutusi või piiranguid erafirmadele, seda muidugi elanike heaolu arvelt. Hinnangute järgi on IMFi ja WBi laenude tõttu vaeste riikide olukord hoopis halvenenud.

Maailmas peavad paljud inimesed seda mängu mängima iga päev. Ole ausa mängu poolt. Igal pool maailmas.

See tundub tavainimesele väga suur ülesanne, kuid just meie hääl loeb!

  • Mida rohkem tarbijad tootjate kohtlemise vastu huvi tunnevad, seda enam muudavad suurfirmad enda käitumist. Näiteks on palju kriitikat saanud H&M hakanud riideid taaskasutama ning tõstnud tehasetöötajate palkasid.
  • Mida rohkem valijad maailma probleemide vastu huvi tunnevad, seda enam on poliitikutel julgust muuta rahvusvahelisi reegleid, et need oleksid tavainimese, mitte suurfirmade huvides.
  • Toeta arengukoostööd ja seisa selle eest, et Eesti ja teised riigid aitaksid kaasa vaesuse vähendamisele ning seisaksid võrdsema maailma eest.
  • Uuri lisaks, mida saad Sina ise oma igapäevaelus hästi teha või kuidas osta maailmast hoolivalt.

2015 on Euroopas arengukoostöö aasta. Sel aastal räägime, kuidas oleme arengumaadega seotud, arengukoostööst ning võimalustest parandada elu terves ilmas.

Väljakutsepost

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.08.2017

Terveilm.ee soovitab @ Arvamusfestival 2017!

Sõbrad, siin on ülevaade Arvamusfestivalil toimuvatest aruteludest, mida soovitame kuulata. Kui oled globaalsetest arengutest huvitatud, ära maga maha!   Arengukoostöö Ümarlaud ehk meie ise korraldame kaks arutelu. 11. augustil kell 18.00 arutletakse Äärealal teemal “Kui…

Loe lisaks

18.07.2017

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale…

Loe lisaks

18.07.2017

Ühe pere lugu: Asia ja Hussam

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õppinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli 4 kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks….

Loe lisaks

18.07.2017

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks…

Loe lisaks