Terveilm

In English

Pillirookõrs plastiku vastu

20.11.2018

Mihkel Tammel ja Grete Riimil täitub 28. novembril seitse kuud Saaremaale elama asumisest. Mihkel töötab Saare valla spordi-ja kultuuriosakonna juhatajana, varem tegeles ta koporatiivklientide sündmuste korraldamisega. Grete on turundust õppinud, kuid töötanud erinevatel aladel – muusikamänendzerina ja pidanud kingapoodi, kuid alati otsnud valdkonda, mis teda kõnetaks. Juuni alguses sündinud ettevõte Pillirookõrs sobib nende mõlema eetiliste väärtustega – nad teevad pilliroost korduvkasutatavaid kõrsi ja loodavad, et see aitab teadlikkust tõsta ka plastikuprobleemidest maailmas.

Aasia  avas silmad

Mihkel kirjeldab nende puhkusereisi Filipiinidele: “Paljudele on suur avastus Aasia, kui lähed kohale ja näed seda plastikuuputust. Eestis on prügi nii hästi ära peidetud. Neil on see mõttemaailma muutus juba toimunud, et loodus on kõige suurem väärtus. Väikeste saarte peal olid ühekordsed paberist või bambusest kõrred, oli täielikult plastikuvaba saar ja igal pool rõhutati, et palun hoidke meie loodust. Kui tulime reisilt tagasi, siis hakkasime mõtlema, kuidas asju Eestis paremaks teha ja midagi muuta.”

Alguses mõeldi bambuskõrte või teiste kestlike lahenduste importimise peale, kuid ühel õhtul pereringis arutades tekkis küsimus, et miks mitte teha pilliroost kõrsi? Alguses heideti see idee kõrvale, sest tootmisest ei teadnud kumbki midagi, kuid hiljem selgus, et just see on kõige kestlikum ja parem lahendus – toota saab kohapeal ning ka toorainet ei pea kaugelt importima.

Seda ei saa teha!

Kui teha asju, mida keegi pole varem teinud, tuleb oma tee ise leida. Esimese asjana otsiti kõige paremat roogu, kuid isegi rookatuseid pakkuvatel firmadel ei olnud täpselt seda õige paksuse ja kvaliteediga pilliroogu, mida saaks ka korduvalt kasutada. Lõpuks leidsid Grete ja Mihkel parima pilliroo otse enda aia tagant merest.

Pilliroo tooteks vormimise tee oli aga keerulisem. “Kõik, kellega käisime rääkimas, ütlesid, et seda pole tehtud, seda ei saa teha. Käisime töökodades ja igalt poolt tulime sama targalt tagasi, kui mitte rumalamana. Nii, et oleme kõik ise leiutanud,” meenutab Grete. Hetkel toimub tootmine käsitsi alates pilliroo lõikamisest kuni puhastamise ja pesemiseni.

Tootmine täiskiirusel, käsitsi

Juuni alguses pani Grete Facebooki esimese pilti nende tehtud kõrtest, ettevõtet sel hetkel veel ei olnud. “Nii, kui foto üles läks, oli ostuhuvi suur. Kuu aega hiljem juulikuus tegime esimese arve kohvikule ja augusti viimase nädala seisuga olime müünud üle 3000 kõrre,” meenutab Grete.

Grete tegeleb nüüd täiskohaga ettevõttega, Mihkel käib ka päevatööl ja õhtud on samuti sisustatud. “Igal vabal hetkel käiame kõrsi, abilisi meil veel ei ole. Sõbrad käivad abis, aga ööpäevas jääb ikka tunde väheks”, muigavad mõlemad. Rahalist abi ei ole ettevõte saanud, kõik on algusest peale oma jõududega tehtud. Järgmise etapina on plaanis tootmist arendada, et kõik soovijad saaksid plastkõrtest loobuda, kuid mahtude suurendamise juures on vaja tõsist planeerimist, et ka poolautomaatse tootmise puhul oleks ettevõtte võimalikult keskkonnasõbralik.

Grete ja Mihkel disainiauhindade üleandmisel, kus Pillirookõrs valiti võitjaks elumuutva tootedisaini kategoorias

Kas loodussõbralik saab olla kasumlik?

Kui sageli saadab loodussõbralikke tooteid müüt, et see on kulukas nii ettevõtetele kui inimestele, siis kõrte näide tõestab, et mõttemaailma muudatus võib olla ka kasumlik. Näiteks baaridele on plastkõrred vaid kuluartikkel ja neid ostetakse tuhandete kaupa. Kui baar jätaks plastkõrre lihtsalt andmata, oleks neil võimalik säästetud raha eest kogu personalile suvepäevad korraldada. Kui aga ärimudel ümber teha, nii et inimene ostab endale lisaks joogile looduslikust materjalist kõrre, võidavad kõik – loodus jääb reostamata, inimene viib koju loodussõbaliku toote ja baar saab lisatulu.

Mihkel näeb, et teadlikkus on kasvamas: “On baarmane, kelle eesmärk on keskkonnasõbralik olla ja seda mitte ainult kõrte osas. Kas jäämasin sai ööseks välja lülitatud, kas kasutame töös ühekordseid kilekotte või korduvkasutatavaid kaste? Teadlikke inimesi on palju, kes ise julgevad kontakti võtta, et kõrsi katsetada. Festivalid on ainsad, kellele oleme ise pakkunud, nii baarid kui eraisikud on meid ise üles leidnud.”

 Mille jätame enda lastelastele?

“Kui vahel räägitakse kanepist kui lävepakust, mis avab ukse järgmiste narkootikumide juurde, siis loodame, et pillirookõrs on lävepakk, mis viib plastikuvaba eluni, ” naerab Mihkel. “Plastikuprobleem ei ole ju ainult kõrte mure, vaja on süsteemi muuta. Prügimajandus ja plastik on tõeliselt suured probleemid ja mida rohkem ringi vaadata, seda rohkem me näeme, kui tuksis see maailm juba praegu on”, selgitab Mihkel.

Grete ja Mihkel loodavad, et nende kõrtel on oluliselt laiem mõju kui see, et jäetakse üks plastõrs ostmata. “Iga kord, kui käime ujumas, näeme ka Saaremaa rannikul plastikureostust. Loodame, et inimesed hakkavad märkama ebavajakku plastikut, mõttetut pakendamist ja artikleid, mis räägivad lahendustest,” selgitab Grete.

Kestlikkuse tuuma võtab Mihkel kokku küsimusega Valdur Mikitalt: “Kas seitsme põlvkonna pärast on siin sama hea elada kui praegu? Praegust elutempot vaadates ei ole kindlasti, juba väga palju varem ei ole. Hetkel ei võeta riigi tasemel mingisuguseid muudatusi vastu, mis sellelt kursilt eemale viiks. Kuid, kui kestlikkuse mõte on korra pähe saanud, siis on väga keeruline seda välja saada.”

Koduleht: Pillirookõrs

Fotod: Pillirookõrs

Miks on nende tegevus oluline?

21. sajand on maailma parim aeg, milles elada – mitte kunagi pole nii paljudel inimestel olnud nii hea elu. Heaolu tekitab aga uusi probleeme –  liigtarbimise tõttu on ookeanides riikide suurused prügihunnikud ja vihmametsad on asendatud palmiõli istandustega. Lääneriigid tarbivad kaks kolmandikku kogu maailma ressurssidest,  hävitades planeeti, samal ajal kui vaesemad riigid tegelevad odavast tööjõust ja reostusest tulenevate probleemidega.

Üksi ei suuda keegi nii suuri probleeme lahendada, kuid tarbijaid on miljoneid ja koos on meie mõju suur. Vaid mõni väike, kuid oluline samm aitab parema maailma loomisele kaasa. Oma igapäevaste ostudega mõjutame väga palju seda, millises maailmas meie lapsed elama hakkavad. Kas toetame kodumaist mahetootjat, kes austab loodust või suurkorporatsiooni, kes reostab ja lisaks ei maksa töötajatele õiglast palka? Mida enam hoolime, seda parema maailma me endale loome.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 12 kohta – säästev tootmine ja tarbimine.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

 

 

 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee