Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Täna, 2. novembril kutsutakse kõikjal maailmas üles mõistma hukka ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud vägivalda. Üle maailma hukkub tööpostil keskmiselt üks ajakirjanik nädalas, kuid ajakirjanikevastased kuriteod jäävad sageli karistuseta.

AKÜ juht Sigrid Solnik: “Meediavabadus ei ole paljudes riikides norm ning oma töö võimukriitilise mõõtme pärast on ajakirjanikutöö mitmel pool maailmas ohtlik elukutse. Käesoleval aastal on töökohustuste täitmisel surma saanud vähemalt 36 ajakirjanikku, alates 1992 aastast on hukkunud 1216 ajakirjanikku. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni sõnul on ajakirjanike jaoks kõige surmavamad piirkonnad Lõuna- ja Kagu-Aasia ning sealsed Vaikse ookeani saareriigid, eriti ohtlikena tuuakse esile Filipiine, Pakistani ja Indiat. Keskmiselt saab sealkandis aastas surma 23 ajakirjanikku.

Üldiselt hukkub meediatöötajaid n-ö rahulikes piirkondades oluliselt rohkem kui sõjatsoonis. Sõltumatu ajakirjanduse levik ning väljendusvabaduse suurem kasutamine on kaasa toonud ka suurema ohu neid õiguseid kasutavate ajakirjanike elule. Taoliste kuritegude lahendamise protsent on väga madal, üheksal juhul kümnest pääsevad kurjategijad karistuseta. Selline ohtlik nõiaring suurendab vägivalda ajakirjanike vastu, tekitab kurjategijates karistamatuse tunnet ning omakorda sillutab teed ajakirjandusvabaduse vähenemisele kogu maailmas.

“Küllap saab igaüks aru, et sõjatanner Süürias on ajakirjanikele ohtlik. Samas, pressivabaduse kasutajate elu ja tervis on suures ohus just pealtnäha rahumeelsetes, ent tegelikkuses kodanike õigusi ja vabadusi piiravates, autokraatlikult valitsetavates riikides, kus võim ei soovi, et tema tegemisi analüüsitakse või veel enam, kritiseeritakse. Kui räägime arengukoostööst, siis küsitakse sageli, miks seda on vaja või kellele sellest on kasu? Üks Eesti arengukoostöö eesmärkidest on hea valitsustava juurutamine ning inimõiguste ja demokraatia arengu toetamine. Selle nimel tehakse tööd näiteks lähemates Kesk-Aasia riikides, mis ei ole praegu veel ajakirjanikele turvalised kohad. Eesti riik ja organisatsioonid aga töötavad selle nimel, et ühel päeval oleks ka sealkandis reaalne pressi- ja sõnavabadus ning ajakirjanikud ei peaks oma elu pärast kartma,” rääkis Solnik.

ÜRO otsustas 2. novembri pühendada selleks, et peatada ajakirjanikevastane vägivald. See päev valiti kahe Prantsuse ajakirjaniku,  Ghislaine Dupont’i and Claude Verlon’i mälestuseks, kes mõrvati Malis 2. novembril 2013. aastal. Kurjategijaid ei tabatud.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.08.2017

Terveilm.ee soovitab @ Arvamusfestival 2017!

Sõbrad, siin on ülevaade Arvamusfestivalil toimuvatest aruteludest, mida soovitame kuulata. Kui oled globaalsetest arengutest huvitatud, ära maga maha!   Arengukoostöö Ümarlaud ehk meie ise korraldame kaks arutelu. 11. augustil kell 18.00 arutletakse Äärealal teemal “Kui…

Loe lisaks

18.07.2017

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale…

Loe lisaks

18.07.2017

Ühe pere lugu: Asia ja Hussam

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õppinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli 4 kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks….

Loe lisaks

18.07.2017

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks…

Loe lisaks