Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Täna, 2. novembril kutsutakse kõikjal maailmas üles mõistma hukka ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud vägivalda. Üle maailma hukkub tööpostil keskmiselt üks ajakirjanik nädalas, kuid ajakirjanikevastased kuriteod jäävad sageli karistuseta.

AKÜ juht Sigrid Solnik: “Meediavabadus ei ole paljudes riikides norm ning oma töö võimukriitilise mõõtme pärast on ajakirjanikutöö mitmel pool maailmas ohtlik elukutse. Käesoleval aastal on töökohustuste täitmisel surma saanud vähemalt 36 ajakirjanikku, alates 1992 aastast on hukkunud 1216 ajakirjanikku. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni sõnul on ajakirjanike jaoks kõige surmavamad piirkonnad Lõuna- ja Kagu-Aasia ning sealsed Vaikse ookeani saareriigid, eriti ohtlikena tuuakse esile Filipiine, Pakistani ja Indiat. Keskmiselt saab sealkandis aastas surma 23 ajakirjanikku.

Üldiselt hukkub meediatöötajaid n-ö rahulikes piirkondades oluliselt rohkem kui sõjatsoonis. Sõltumatu ajakirjanduse levik ning väljendusvabaduse suurem kasutamine on kaasa toonud ka suurema ohu neid õiguseid kasutavate ajakirjanike elule. Taoliste kuritegude lahendamise protsent on väga madal, üheksal juhul kümnest pääsevad kurjategijad karistuseta. Selline ohtlik nõiaring suurendab vägivalda ajakirjanike vastu, tekitab kurjategijates karistamatuse tunnet ning omakorda sillutab teed ajakirjandusvabaduse vähenemisele kogu maailmas.

“Küllap saab igaüks aru, et sõjatanner Süürias on ajakirjanikele ohtlik. Samas, pressivabaduse kasutajate elu ja tervis on suures ohus just pealtnäha rahumeelsetes, ent tegelikkuses kodanike õigusi ja vabadusi piiravates, autokraatlikult valitsetavates riikides, kus võim ei soovi, et tema tegemisi analüüsitakse või veel enam, kritiseeritakse. Kui räägime arengukoostööst, siis küsitakse sageli, miks seda on vaja või kellele sellest on kasu? Üks Eesti arengukoostöö eesmärkidest on hea valitsustava juurutamine ning inimõiguste ja demokraatia arengu toetamine. Selle nimel tehakse tööd näiteks lähemates Kesk-Aasia riikides, mis ei ole praegu veel ajakirjanikele turvalised kohad. Eesti riik ja organisatsioonid aga töötavad selle nimel, et ühel päeval oleks ka sealkandis reaalne pressi- ja sõnavabadus ning ajakirjanikud ei peaks oma elu pärast kartma,” rääkis Solnik.

ÜRO otsustas 2. novembri pühendada selleks, et peatada ajakirjanikevastane vägivald. See päev valiti kahe Prantsuse ajakirjaniku,  Ghislaine Dupont’i and Claude Verlon’i mälestuseks, kes mõrvati Malis 2. novembril 2013. aastal. Kurjategijaid ei tabatud.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!