Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Täna, 2. novembril kutsutakse kõikjal maailmas üles mõistma hukka ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud vägivalda. Üle maailma hukkub tööpostil keskmiselt üks ajakirjanik nädalas, kuid ajakirjanikevastased kuriteod jäävad sageli karistuseta.

AKÜ juht Sigrid Solnik: “Meediavabadus ei ole paljudes riikides norm ning oma töö võimukriitilise mõõtme pärast on ajakirjanikutöö mitmel pool maailmas ohtlik elukutse. Käesoleval aastal on töökohustuste täitmisel surma saanud vähemalt 36 ajakirjanikku, alates 1992 aastast on hukkunud 1216 ajakirjanikku. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni sõnul on ajakirjanike jaoks kõige surmavamad piirkonnad Lõuna- ja Kagu-Aasia ning sealsed Vaikse ookeani saareriigid, eriti ohtlikena tuuakse esile Filipiine, Pakistani ja Indiat. Keskmiselt saab sealkandis aastas surma 23 ajakirjanikku.

Üldiselt hukkub meediatöötajaid n-ö rahulikes piirkondades oluliselt rohkem kui sõjatsoonis. Sõltumatu ajakirjanduse levik ning väljendusvabaduse suurem kasutamine on kaasa toonud ka suurema ohu neid õiguseid kasutavate ajakirjanike elule. Taoliste kuritegude lahendamise protsent on väga madal, üheksal juhul kümnest pääsevad kurjategijad karistuseta. Selline ohtlik nõiaring suurendab vägivalda ajakirjanike vastu, tekitab kurjategijates karistamatuse tunnet ning omakorda sillutab teed ajakirjandusvabaduse vähenemisele kogu maailmas.

“Küllap saab igaüks aru, et sõjatanner Süürias on ajakirjanikele ohtlik. Samas, pressivabaduse kasutajate elu ja tervis on suures ohus just pealtnäha rahumeelsetes, ent tegelikkuses kodanike õigusi ja vabadusi piiravates, autokraatlikult valitsetavates riikides, kus võim ei soovi, et tema tegemisi analüüsitakse või veel enam, kritiseeritakse. Kui räägime arengukoostööst, siis küsitakse sageli, miks seda on vaja või kellele sellest on kasu? Üks Eesti arengukoostöö eesmärkidest on hea valitsustava juurutamine ning inimõiguste ja demokraatia arengu toetamine. Selle nimel tehakse tööd näiteks lähemates Kesk-Aasia riikides, mis ei ole praegu veel ajakirjanikele turvalised kohad. Eesti riik ja organisatsioonid aga töötavad selle nimel, et ühel päeval oleks ka sealkandis reaalne pressi- ja sõnavabadus ning ajakirjanikud ei peaks oma elu pärast kartma,” rääkis Solnik.

ÜRO otsustas 2. novembri pühendada selleks, et peatada ajakirjanikevastane vägivald. See päev valiti kahe Prantsuse ajakirjaniku,  Ghislaine Dupont’i and Claude Verlon’i mälestuseks, kes mõrvati Malis 2. novembril 2013. aastal. Kurjategijaid ei tabatud.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

16.10.2017

Toidupäev –  nii ülekaaluliste kui nälgivate inimeste arv kasvab

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.   AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte…

Loe lisaks

13.10.2017

AKÜ liikmete eelinfo 16. – 20. oktoober

Fenno-Ugria Asutus Terve järgmise nädala toimuvad Hõimupäevad 2017. Avaüritus “Kuni päike ärkab” toimub pühapäeval, 15.10 kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16.10 kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus, tel 644 5119, info@fennougria.ee Roheline Liikumine…

Loe lisaks

10.10.2017

AKÜ oktoobris

Aastas on vaid üks kuu, mil saab rahus öelda, et ega väga midagi teha olegi. See kuu on juuli, mil kõik niidavad muru ja nuusutavad lilli ega tegele töiste asjadega. Oktoober, seevastu, on tegus ja…

Loe lisaks

10.10.2017

Vaimse tervise mured on suurim õnnetuse allikas

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet…

Loe lisaks