Terveilm

In English

Reisikiri ÜRO peaassambleelt

07.10.2013

Septembri viimasel nädalal New Yorgis toimunud ÜRO peaassambleel oli teiste teemade hulgas erilise tähelepanu all arengumaade tulevik ja globaalne säästev areng. Täpsemalt arutati selle üles, milliste eesmärkide poole peaks liikuma pärast 2015. aastat, mil saab täis aastatuhande arengueesmärkidele seatud tähtaeg.

Eesti kodanikuühendused on meie jaoks tähtsaimad väärtused ja soovitused sellel teemal sõnastanud juba aasta tagasi ning esitanud need ka Euroopa Komisjonile ja jaganud Eesti poliitikutega. Saad neid lugeda siit.

Kuna ÜRO on kõige olulisem organisatsioon arengueesmärkide seadmisel, siis otsustasime osaleda selle aasta peaassambleel, et kuulata maailma eri otsest pärit ekspertide arvamusi globaalse arengu teemadel ning koguda mõtteid, mida jagada teemast huvitatutega Eestis. Eesti delegatsioonis osalesid Arengukoostöö Ümarlaua poolt Piret Hirv ja Evelin Andrespok.

Nädala jooksul osalesime mitmetel erinevatel üritustel ja areludel, mille kohta leiate altpoolt meie vabas vormis märkmed. Lühidalt kokku võttes olid enam kõlanud märksõnad järgmised:

  • Andmete puudulikkus – paljusid üleilmseid probleeme, nende ulatust ja lahendusvõimalusi on raske või lausa võimatu hinnata, sest puuduvad usaldusväärsed ja piisavad statistilised andmed nende kohta;
  • Avatud valitsemine – oluline on kaasata nii kodanikuühiskonda kui ka erasektorit ja akadeemilist ringkonda poliitikate kujundamisel ja elluviimisel;
  • Läbipaistvus – kodumaisele ja rahvusvahelisel avalikkusele peab olema kättesaadav info avaliku raha (mh. arenguabi) kasutamise kohta;
  • Naiste kaasamine ja võimustamine – ühiskondade sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel on ülimalt tähtis, et naistel oleks ligipääs haridusele, tööturule, tervishoiuteenustele jne ning et nad ei peaks kannatama vägivalla all;
  • Poliitikate sidusus – ühtegi suurt globaalset probleemi ei saa käsitleda vaakumis, sest erinevad poliitikad on omavahel tihedalt seotud (nt. põllumajandus-, kaubandus-, keskkonna-, rände- ja hariduspoliitikad mõjutavad nii toidupuudust kui ka tervishoidu) ja vajavad poliitilisel tasandil koos käsitlemist;
  • Uued tehnoloogiad – tagada, et arengumaad ei jääks maha uute tehnoloogiate (eelkõige internet- ja mobiilipõhised tehnoloogiad ja teenused) kasutuselevõtmisel.

Vaata ka meie pilte ÜRO peaassambleelt.

Peaassambleel esines kõnega ka president Toomas H. Ilves (loe kogu kõne):

[testimonials] [testimonial]/…/ 2015. aasta järgse jätkusuutliku arengu kavas peaksid aastatuhande arengueesmärkidest saama jätkusuutliku arengu eesmärgid. Oleme nüüdseks pidanud tõdema, et aastatuhande arengueesmärgid võinuks olla rohkem keskendunud kõige vaesematele ja tõrjutumatele ühiskonnarühmadele. 2015. aasta järgse arengukava üle peetavate läbirääkimiste peamine ülesanne on sõnastada arengueesmärkide konkreetne ja mõõdetav kogum, mille keskmes on jätkusuutlikkuse kolm mõõdet ja mis on ennekõike suunatud vaesuse kaotamisele, ning neis eesmärkides üleilmselt kokku leppida. Eesmärkide sõnastamisel ei tohiks kedagi unustada ning need peaksid olema kõikides riikides kohaldatavad ja saavutatavad. Näiteks on paljudes riikides peamiseks arengut edasi viivaks jõuks naised ja tüdrukud. Kui neil ei lasta hariduse, korralike töövõimaluste ja elementaarsete tervishoiuteenuste kaudu oma potentsiaali rakendada, tähendab see poole inimkonna potentsiaali kasutamata jätmist. Samuti on oluline meeles pidada, et puuetega inimesed on olnud üks tõrjutumaid ühiskonnarühmi, kelle jaoks on juurdepääs põhilistele sotsiaalteenustele ja korralikele töövõimalustele sageli väga keeruline.

Paljude riikide puhul on jätkusuutliku arengu tagamisel ka tulevikus oluline roll ametlikul arenguabil, kuid see ei saa võistelda rahvusvaheliste erainvesteeringute ja riigi endi hangitud vahenditega. Seetõttu on vaja erinevate rahastamisallikatesünergiat, paremat majandamist ja riigi suuremat omavastutust.

Jätkusuutliku arengu peamine käivitav jõud on aga kaasav ja vastutustundlik majanduspoliitika. Üks oluline majanduskasvu edendav tegur on tänapäevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste julge kasutamine. See tagab parema juhtimise, avalike teenuste kättesaadavuse, töökohtade loomise, läbipaistvuse, vastutuse ja kodanikuühiskonna osalemise. /…/[/testimonial]

 

AKÜ märkmed ÜRO 68. peaassamblee üritustelt:

[accordian][toggle title=”Regionaalsed post-2015 soovitused” open=”no”]

“Advancing Regional Recommendations on the Post-2015 Development Agenda”

Korraldajad: UN Non-Governmental Liaison Service (UN-NGLS) in partnership with the Post-2015 Development Planning Team of the Executive Office of the Secretary-General (EOSG)

Programm

Esinejate tutvustus

Lõppraport kodanikuühiskonna konsultatsioonist

[/toggle][toggle title=”Kodanikuühenduste sõnumid post-2015 teemal” open=”no”]

“Civil Society Voices on Post-2015: Messages from the National Level”

Korraldajad: Columbia, Rootsi ja Beyond 2015CivicusGCAPIFP

Programm

Video streaming by Ustream

[/toggle]

[toggle title=”Eesti korraldatud üritus vabast ja turvalisest internetist” open=”no”]

“A Secure and Free Internet”

Korraldaja: Eesti

Esinejad:

Mr Toomas Hendrik Ilves, President of the Republic of Estonia

Ms. Sanja Kelly, Project Director of “Freedom on the Net”, Freedom House

Mr. Mike Gault, CEO, Guardtime Mr. Cyrus Farivar, Senior Business Editor, Ars Technica

Mr. Frank J. Cilluffo, Associate Vice President, Homeland Security Policy Institute, The George Washington University

Moderated by: Mr. Chris Perry, Senior Policy Analyst, International Peace Institute

Materjalid:

President Ilvese avakõne

[/toggle]

[toggle title=”Mis ootab ees globaalses tervishoius?” open=”no”]

“The Road Forward: What’s Next for Global Health?”

Korraldajad: Action for Global Health, Global Health Council, Global Health South

Esinejad

[youtube id=”dBJjzwfPVFQ” width=”600″ height=”350″]

[youtube id=”x2gWtQpruDQ” width=”600″ height=”350″]

 

Märkmed:

Marie-Paule Kieny, WHO Assistant Director for Health and Innovation

  • Tegeleme lastega, aga oleme unustanud noorukid, kes ka vajavad abi. Samuti vanemad inimesed.
  • Oluline arvestada haiguste sotsiaal-majanduslike tagajärgedega.
  • noncommunicable diseases vajavad rohkem tähelepanu
  • Arengumaad ei vaja suurt infrastruktuuri abi nagu vanasti, vaid nutikaid lahendusi oma tervishoiusüsteemide arendamiseks.
  • Ei ole üht lahendust, mis sobib kõigile (demograafilised ja epidemoloogilised eripärad).
  • Teenuste kättesaadavust (universal health insurance coverage) peab parandama.
  • Tervishoid peab põhinema inimõigustel ja poliitikud peavad seda arvesse võtma.
  • Tervishoius on tulemused on kergesti mõõdetavad ja seda peab tegema.
  • Tervishoid peab olema uutes eesmärkides iseseisev punkt.

Arutelu:

  • Keskne küsimus on erasektori ja valitsuste koostöö edendamine. Viimase 10 aasta jooksul on toimunud suur muutus paremuse poole, aga pikk tee veel minna.
  • Ettevõtetel on kolm võimalust: filantroopia, sotsiaalselt vastutustundlik käitumine (koolitused, teadmiste jagamine jmt) ja sotsiaalne ettevõtlus (lahendad ühiskondlikku probleemi, kuid teenid sellelt ka kasumit). Sama on juhtunud mobiilidega, kus hinnad on tehtud odavad ja teenuseid saavad tarbida suur osa inimesi arengumaades (nn. püramiidi põhja turg).
  • Olulised märksõnad arengumaades on valitsemistavad (governance) ning tugevad liidrid (leadership). Siiani on kodanikuühiskonna kaasamine selles küsimuses väga nigel olnud, eriti Aafrika riikides. Valitsusi peab selles osas jälgima ning suunama oma tegevustest avalikult aru andma. Samuti peavad vastutustundlikult käituma kõik teised huvigrupid igas riigis.
  • Keskmise sissetulekuga riikidele teeb muret, et paljud doonorid ei toeta enam neid riike (peetakse juba piisavalt arenenuks), sest 2/3 kõige vaesematest inimestest elavad just nendes riikides. Lahenduseks võib olla uute rahastusmudelite leidmine, samuti ennetustööle keskendumine ning siseriiklike vahendite (sh. maksud) leidmisele (nt. Somaalia on leidnud vahendeid vaktsiinide jaoks). Samas teame, et juba praegu katavad 95% tervishoiu kulutustest riigid ise, nii et mänguruum on kitsas. Ka tõhusust peab suurendama (sama raha eest rohkem kasu) kasutades selle planeerimiseks korralikke analüüse.
  • Suur probleem kogu maailmas on suur ebavõrdsus rikaste ja vaeste vahel. Samuti on tihti kõige haavatavamad naised, vähemused, vastsündinud. Suurte probleemide lahendamiseks võiks keskenduda ennetamisele.
  • Probleemid on süsteemsed. Nt. seksuaalne vägivald viib alaealiste rasestumise, haiguste, koolidest välja langemise jpt probleemideni. Peame nende kõigiga tegelema, aga algpõhjus peaks olema tähelepanu keskpunktis.
  • Tervishoiuministeeriumid ei ole ravimiministeeruumid, vaid peavad teemat vaatama palju laiemalt (haridus, põllumajandus, rahandus jt).
  • Riikidel erinevad vajadused ja peavad ise leidma seose globaalsete eesmärkidega, et need oleksid asjakohased. See on ownership küsimus.
  • Panelistide soovid uute eesmärkide jaoks: emade suremuse vähendamine (praegused edusammud näitavad, et on saavutatav), kaasata tervishoidu haavatavad rühmad, rohkem uurimustööd ja parem statistika (ilma selleta ei saa planeerida).

Üritusel kuulutati välja ka uus kodanikuühenduste võrgustik, mis tegeleb arutluse all olnud tervishoiu küsimuste eest seismisega poliitilisel tasandil, on One Voice. Selle erinevate töörühmadega saavad huvitatud organisatsioonid liituda. Loe lähemalt pressiteatest ja registreeru interneti teel ennast huvitavasse töörühma.

[/toggle]

[toggle title=”“Investments to End Poverty” raporti tutvustamine” open=”no”]

Korraldaja: Development Initiatives

Homi Kharas, Brookings Institution:

  • Enamik arengurahast on kodumaise päritoluga ja küsimus on selle suurendamises ja tõhusamas kasutamises.
  • 0,7% RKT-st arenguabiks on liiga lihtsustatud lähenemine, oluline on aru saada, mida see raha konkreetselt kohapeal muudab ja mõjutab. Tähtis on keskenduda tulemuslikkusele.
  • Andmerevolutsioon – praegu on liiga vähe häid statistilisi andmeid ja see peab muutuma, et luua paremaid poliitikaid. Eelkõige on vaja statistikat kõige vaesemate riikide kohta. Andmed peavad olema kasutatavad ja võrreldavad ning pakkuma võimalust tulemusi hinnata.

Judith Randel, Development Initiatives: Vaesus:

  • Vaesuse kaotamiseks on vaja ühtset selget sihti (1,25$ päevas vaesus).
  • Vaesust vähendavad erinevad vahendid, mitte ainult arenguabi.
  • Vaesus tähendab erinevate inimeste ja ühiskondade jaoks erinevat asja.
  • Vaesus ja riigi majanduskasv saavad käia ka käsikäes (nt. Zambia), mis tähendab, et majanduskasv ei too automaatselt kaasa vaesuse vähenemist.
  • Praegu on enamik arengu rahastamisest siseriiklikku päritolu.
  • Ametlik arenguabi on oluliselt suurenenud, kuid võrreldes teiste rahavoogudega (investeeringud, laenud, välismaal töötavate sugulaste saadetud raha jmt) on selle osakaal vähenenud.
  • Enamik maailma inimesi elavad riikides, kus avaliku sektori kulutused inimese kohta on väga madalad.
  • Rikkamates riikides kasutatakse rohkem erinevaid rahastusallikaid peale arenguabi.

Arenguabi:

  • Koosneb nii raha ülekannetest (58,7%), materiaalsest abist (toit, asjad jmt), teadmiste jagamisest, globaalsetest teenustest kui ka nende asjade kombineeritud variantidest.
  • Sõltuvus arenguabist on erinev olenevalt sellest, mis tüüpi abi riigid saavad (lk 82 raportis), mistõttu ei saa üldistada.

Paremad andmed = paremad tulemused:

  • Milline on olukord riikides?
  • Mis kasu on arenguabist olnud? (Mõjude hindamine ja poliitikate planeerimine)

Tony Pipa, USAID

  • Andmed on vajalikud, et iga dollari eest võimalikult hea tulemus saada.
  • USA on andmete analüüsi põhjal suunanud rohkem arengukoostöö vahendeid nendesse riikidesse, kuhu on varem pidanud andma palju humanitaarabi (nö. keskendumine ennetamisele).
  • Peame siduma omavahel ja võrdlema statistikat absoluutse vaesuse ja arenguabi vahel. Kas abi jõuab nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad?
  • Doonorid peavad olema läbipaistvamad ja tegema andmed oma arenguabi kohta avalikuks. USA-l on olemas oma interaktiinve online “dashboard” selle jaoks ja see oli selgelt poliitiline otsus.

Winnie Byanyima, Oxfam International

  • Arengukoostöö rahastamise küsimusega peab tegelema praegu, mitte aastal 2030 nagu raport vihjab.
  • Globaalses Põhjas on oluline kaotada maksuparadiisid ning täita lubadused arengukoostöö rahastamise osas.
  • Arengu eest vastutavad eelkõige arengumaad ise, mitte doonorid.
  • Arenguabi peab olema ennustatav, pikaajaline ja minema läbi arenguriikide eelarvete.
  • Oluline on kaasata ja toetada kodanikuühiskonda, et nad saaksid oma valitsustel silma peal hoida.
  • Parim viis abist sõltuvuse vähendamiseks on investeerida inimkapitali arengusse (nii avalikus sektoris kui ka kodanikuühiskonnas), et inimesed oskaksid juhtida oma riikide arengut. Sh. hariduse kättesaadavuse ja tervishoiu valdkonnas. Lisaks on oluline siseriiklikke vahendite kasutamine. Valitsused vastutavad ka selle eest, et erasektor toetaks arengut oma riigis.
  • Kliimamuutustega tegelemine on eelkõige valitsuste vastutus, mitte vaeste põllumeeste, kes tagajärgede all kannatavad. Peab leidma rahalised vahendid selle teemaga tegelemiseks, sh. maksuparadiiside kaotamise kaudu ja siseriiklike vahendite mobiliseerimise kaudu (maksud). See aitab kaasa ka vaesuse vähendamisele.

Suurbritannia DFID tervitas formaalselt raportit ning ütles, et läbipaistvus on nende jaoks oluline. Suurbritannia toetab IATI arenguabi andmete avalikustamise süsteemi, et tagada maksumaksjate toetus arengukoostööga tegelemisele.

Paneel:

  • Kuidas hinnata arengukoostöö tegelikke mõjusid? Selleks peab kõigepealt tegema kindlaks, mida inimesed üldse ootavad ja mida nad arenguks vajavad. Inimestel peab olema võimalik oma arvamus kuuldavaks teha ja sellega poliitikate kujundamist mõjutada.
  • Kas isikuandmete kaitse on tagatud, kui kõik info avalikuks teha? Tuleb paika panna selged reeglid ja eetikanormid.
  • Mis motiveeriks arengumaid andmeid koguma ja avalikustama? Riigid on sellest teadlikud ja huvitatud, kuid see on kallis ja peab seadma prioriteete, millele raha kulutada. Puudub ka võimekus andmeid kasutada.
  • 0,7% RKT-st ei ole summa, mis doonorriikide majandust muudaks (riigieelarve seisukohast täiesti marginaalne summa), vaid selgelt poliitiline küsimus.
  • “Transparency is not a problem. Corruption is very transparent in our countries, but we need more capacity to use this information.” Winnie Byanyima, Oxfam International

 

[youtube id=”XmR0OqsVgAA” width=”600″ height=”350″]

Lisainfo ja raport: www.devint.org

[/toggle]

[toggle title=”Poliitikate sidusus pärast 2015. aastat – toiduga varustatus” open=”no”]

“Shaping coherent and collective action in a post-2015 world: how can policy coherence for development help improve global food security?”

Korraldajad: Itaalia ja OECD

Programm

Avakõne Lapo Pistelli, Itaalia asevälisminister ja parlamendisaadik Poliitikate sidususe tagamisel on oluline:

  • Märgatavaltvähendada turgu moondavaid kaubanduspoliitikaid, et tagada toiduga varustatus. Selleks on vaja rohkem uurimusitööd rohelise majanduse kohta ja tähelepanu väiketootjatele arengumaades.
  • Vähendada biokütuste osakaalu.
  • Viia lõpule Doha voor (sh. pidada silmas läbipaistvust ja koordineerimist)
  • Arengumaade turgude toetamine kaotades ekspordipiiranguid jmt.
  • Rohkem investeeringuid põllumajandusvaldkonda.
  • Kasvuhoonegaaside vähendamine ja kliimamuutustega tegelemine.
  • Bioloogiline mitmekesisus ja riskide ennetamine.
  • Rahvusvahelise koostöö tugevdamine, sh. teadmiste ringlemine mitte ajude väljavool.
  • Sektoritevaheline koostöö.
  • Post-2015 lähenemine peaks läbivalt sisaldama poliitikate sidusust.

Andris Piebalgs, Euroopa Komisjoni arenguvolinik

  • Oluline küsimus on toitumine (nutrition) ja see peaks kajastuma ka rahastamises.
  • Kaubandus on oluline – parim oleks leida lahendus Doha vooru raames. EL on suurim turg arengumaadele.
  • Sidusus peab olema kogu aeg, mitte projekti korras. Alati on vaja analüüsida iga poliitika mõju arengule. Samuti on vaja ühtset rahvusvahelist lähenemist.
  • Põllumajandus ei ole ainult toidu seisukohast oluline, vaid see on ka tähtis tööhõive valdkond. Oluline on tagada inimväärne töö.
  • Vaja on kaitsta toidutootjaid hinna kõikumise puhul.

Ann-Sofie Nilsson, Rootsi arengukoostöö direktor

  • Rootsil on olemas poliitikad sidususega tegelemiseks, aga endiselt on vaja rääkida selgemaks definitsioon.
  • Oluline on mõista, et Rootsi on üles ehitatud vabakaubandusele ja sama peaks toetama ka teistes riikides.
  • Arenguabi on vahendiks, et toetada maapiirkondade arengut, kuid tähelepanu vajavad ka teised aspektid (sh. institustioonide arendamine, läbipaistvuse suurendamine, hea valitsemine), et toetada investeeringute suurenemist ja kaubanduse laienemist. Olulised on ka haridus ja taristu arendamine.
  • Oluline on koguda head statistikat arenguvajaduste ja tulemuslikkuse kohta.

Fahad bin Mohammed Al-Attiya, Katari Riikliku Toidujulgeoleku Programmi tegevjuht

  • Vee ja toidu puudumine on üks migratsiooni olulisemaid põhjuseid.
  • Poliitikate sidususe tagamisel on takistuseks kompetentsete inimeste puudumine poliitikate loomisel ja sidususe tagamisel.
  • Doha vooru tulemusi on väga raske ennustada.
  • Vajadused peab iga riik ise sõnastama, see ei saa tulla Roomast või ÜRO-st. Kataris on see protsess läbi tehtud toiduga varustatuse teemal.
  • Toiduga kindlustatus ei ole põllumajanduse küsimus, vaid paljude erinevate valdkondade kogum (energia, kaubandus, keskkond jne). Seetõttu on oluline kõikide ministeeriumide koostöö.

Arutelu:

  • Kas Maailma Kaubandusorganisatsioon on hea või halb, arvestades, et Doha vooru venitatakse?

– Piebalgs: pole täiuslik ega piisavalt kiire, aga vähemalt liigub õiges suunas. – Pistelli: WTO on kõigest vahend ja parim, mis on olemas. Uus maailmakord pole võimalik, nii et peame kasutama seda, mis on olemas.

  • Kuidas tagada väiketootjate elujõulisus, sest neid on kõige rohkem ja nad on kõige haavatavamad?

– Piebalgs: EL pöörab teemale tähelepanu, sh. energiaga varustamise kaudu. Starteegia on olemas, aga vajab veel tugevdamist. – Nilsson: See on oluline küsimus, eraldi tähelepanu peab pöörama ka naistele.

  • Kuidas tegeleb post-2015 veemajanduse küsimustega, sest see on tihedalt põllumajandusega seotud?

– Al-Attiya: Enamik näljaseid inimesi elavad veepuudusega aladel, nii et säästva arengu eesmärgid peavad sellega tegelema. Tervikuna peab vaatama energia-vee-põllumajanduse küsimust.

Winifred Byanyima, Oxfam Internationali tegevjuht

  • Olulised teemad on ebavõrduste suurenemine maailmas ja keskkonnakriis. Need mõlemad on toiduga seotud. Kolmandik toitu raistakse samal ajal kui iga kaheksas inimene läheb tühja kõhuga magama.
  • Oxfami soovitused:
  1. investeerida väiketootjatesse, eriti naistesse (toodavad enamiku toidust); erasektori investeeringud on olulised, aga avaliku sektori omad tähtsamad
  2. tagada juurdepääs maale ja teistele ressurssidele (nt. vesi)
  3. vähendada biokütuste kasutust, et ennetada hinnavolatiilsust
  4. kliimamuutustega kohanemise toetamine
  • Toit on inimõigus ja see peab olema poliitikate alusmõtteks.
  • Poliitikate sidusus on poliitiline mitte tehniline küsimus. Sellega peavad tegelema nii doonorid kui ka arengumaad.

Janet Voûte, Nestle avalike suhete valdkonna asepresident

  • Ettevõtted on tootjatega vastastikuses sõltuvuses, sest ilma elujõuliste tootjateta ei ole neil varustajaid.
  • Nestle saab valdkonda panustada oma tegevust keskkonnasõbralikumaks muutes ja palgata kohalikke inimesi. Otseselt peab tegelema tarneahelaga.
  • Vaja on avaliku ja erasektori koostööd, aga selle saavutamiseks on vaja läbipaistvust. Oxfam jt on teinud head “valvekoera” tööd, et hinnata ettevõtete tegevust. Vaata Oxfami GROW kampaania brändide võrdlust.

Arutelu:

  • Vähe on mainitud toidu raiskamise küsimust – mida saaks selle vähendamiseks ära teha? Mida saavad teha ettevõtted? Palju saavad teha ettevõtted, aga arengumaad peavad tegelema ka sellega, et väiketootjatel oleks korralik infrastruktuur (juurdepääs turgudele, energia jmt) ja arenenud riigid peavad selgelt vähendama tarbimist/raiskamist.
  • Kõrbestumine ja kliimamuutused – peab olema differentseeritud lähenemine, sest kõik pole võrdselt süüdi.
  • Tähelepanu vajab ka võõra maa kasutamise probleem (land crab).
  • Seemned on kallid ja kogu turg on mõne üksiku suurtootja käes (Monsanto jt). Sellega on seotud ka monokultuuride kasvatamine.
  • Takistuseks on ka põllumajandustoetused, mis moonutavad turgu kõikjal.
  • CONCORD avaldas äsja raporti EL poliitikate sidususe tegevuste kohta, mida peaks kindlasti lugema.
  • Mida saavad ära teha kodanikuühendused? Roll peaks olema olla aktiivne osapool poliitika kujundamise aruteludes isegi siis, kui on eriarvamused valitsustega.
  • Kuidas tagada, et poliitikate sidusus on oluline osa post-2015 kokkulepetest?

Raport “Better Policies for Development. In Focus 2013: Policy Coherence for development and Global Food Security

[/toggle]

[toggle title=”MDG Innovation Forum – tulemustepõhine lähenemine arengule” open=”no”]

Korraldaja: ÜRO peasekretäri büroo

Programm

Ban Ki-Moon, ÜRO peasekretär

  • Suurema poliitilise tahte korral on võimalik saavutada palju rohkem aastatuhande arengueesmärkide puhul.
  • Suurimaks eesmärgiks on aidata vaesusest välja miljard inimest. Samuti peame tooma koolidesse 50 miljonit last. Malaaria ennetamise osas oleme olnud edukad, kuid paljud tervishoiu probleemid on endiselt aktuaalsed.
  • ÜRO peasekretäri raport “A Life of Dignity for All” võtab kokku maailma ees seisvad väljakutsed.

Paul Kagame, Rwanda president

  • Arengumaad on mitmes valdkonnas juba teinud edusamme, kuid palju on veel teha.
  • Tähtis on kaotada digitaalne lõhe ja teha rahvusvahelist koostööd lairiba ühenduse arendamisel, et arengumaad maha ei jääks.
  • Areng saab olla edukas ainult siis, kui see põhineb arengumaade vajadustel ja omanditundel ning siiral koostööl erinevate sektorite vahel.
  • Peame olema innovaatilised ning võimestama inimesi ja kogukondi oma tuleviku eest vastutama.

Jeffrey Sachs, Columbia Ülikooli Earth Institute juht

  • Alla 5-aastaste laste surmade arv on alates 1990. aastast poole võrra vähenenud – see pole juhus, vaid erinevate osapoolte teadliku töö tulemus.
  • Tulemuste taga on tugevad juhid ja head otsused.
  • Peame keskenduma nendele asjadele, mille tõhususes me kindlad oleme. Üks nendest on kogukonnast värvatud tervishoiutöötajate kasutamine. Nad tunnevad kogukondi ja räägivad kohalikku keelt ning muudavad ka naiste rolli ühiskonnas (arstid on naised tavaliselt). Vt. Olivia Wilde video Senegalist, www.1millionhealthworkers.org programm, kus tervishoiutöötajatele antakse ka nutitelefonid, millega salvestada anamneesi jmt.

[youtube id=”3hA1kzU4m8s” width=”600″ height=”350″]

Ray Chambers, filantroop

  • Laste suremus on oluline küsimus.
  • Norra abiga on käivitunud uus fond, millega muretsetakse raha ravimite, moskiitovõrkude jmt vahendite jaoks. Nüüd on oluline leida tervishoiutöötajad ja suuremad süsteemid. Lahendused peavad tulema arengumaadelt endilt mitte väljastpoolt.
  • Järgmise 828 päevaga enne aastatuhande arengueesmärkide tähtaega on võimalik veel palju saavutada.

Mary Joy Pigozzi, T.E. Sheikha Mozah esindaja, Educate a Child programme direktor

  • Miljonid lapsed ei käi endiselt koolis ja Educate a Child (EAC) tegeleb selle probleemiga toetades ja kaasrahastades erinevaid programme.
  • Programmi põhimõtteks on toetada neid kohti, kus on suurim vajadus ja selge plaan lahenduseks.
  • Lahendused peavad olema suured ja nutikad.
  • Tutvu fondiga aadressil www.educateachild.org.qa
  • Lisarahastus on oodatud. Seni on hea koostöö haridusministeeriumitega.

Muhammad Yunus, majandusprofessor ja Grameeni panga asutaja

  • Bangladest saavutas sel aastal 1. aastatuhande arengueesmärgi (ennetähtaegselt). Kuue eesmärgiga on riik enam-vähem graafikus, aga kahega ei ole nii hea seis.
  • Grameeni pank on tänaseks iseseisev ja funktsioneeriv organisatsioon. Alusades võeti eesmärgiks, et igal laenuvõtjal oleks sanitaarne tualett ja et nende lapsed käiksid koolis. Mõlemad eesmärgid saavutati, sest keskenduti konkreetsetele eesmärkidele.
  • Panga kasumist on loodud kaks haiglat ja kolmas on ehitamisel. Samuti on tehtud energia valdkonnas infrastruktuuri arendamist. Mõlemad on näited sotsiaalsest ettevõtlusest.
  • Teemadest on oluline ka noorte probleemidega tegelemine – tuleviku liidrite arendamine. Keskendub tehnoloogia kasutamisele, nt. emade tervishoiu parandamiseks. Noored emad saavad oma olukorrast telefoniga pildi teha ja selle arstile saata, nii et haiglasse ei pea minema. Telefoniga saab tänapäeval teha palju diagnostilist tööd (kardiogrammi, silmauuringuid jmt), mis on odavad ja kättesaadavad teenused.
  • Tulevikus on plaan kaasata ka teisi riike ja ettevõtteid, et teenuseid arendada. Juba täna on nt. koostöö Veoliaga puhta joogiveega varustamiseks.

Mõtteid arutelust: Oluline on muuta seda, kuidas naisi ja tüdrukuid meedias ja ühiskonnas käsitletakse ja kujundatakse. Geena Davis Institute on Gender and Media Studies tegi sellel teemal põhjaliku analüüsi, mille tulemustega saab tutvuda aadressil http://www.seejane.org/research. Põhisõnum: kui tüdrukud näevad meedias, et naised on ühiskonna hinnatud liikmed, siis nad ka usuvad, et suudavad ise selles osaleda.

Lisainfo: http://www.un.org/millenniumgoals/advocates/

[/toggle]

[toggle title=”Save the Children üritus vaesusest ja ebavõrduste vähendamisest” open=”no”]

“Getting to Zero: How a post-2015 agreement that tackles inequality and poor governance will finish the job of the MDGs”

Korraldaja: Save the Children, Taani ja Benin

Esinejad:

Hr. Christian Friis Back, Minister of Development Cooperation of Denmark

Mr. Keith Hansen, Acting Vice President of Human Development at the World Bank

Dr. Debapriya Bhattacharya, Chair, Southern Voice on Post-MDG

Mr. John McArthur, Senior Fellow, UN Foundation and the Brookings Institution

Ms. Elizabeth Stuart, Director of Policy and Research at Save the Children

 

Märkmed:

Ürituse aluseks oli Save the Children värske raport “Getting to Zero: How we can be the generation that ends poverty“, mis toob välja organisatsiooni soovitused arengukoostöö suundadeks pärast 2015. aastat. Peamised ideed on kokkuvõtvalt järgmised:

  • Pärast 2015. aasta peab endiselt keskenduma vaesuse vähendamisele.
  • Mitmes valdkonnas on raske analüüsi teostada, sest puuduvad andmed.
  • Vaesuse peamised põhjused on sissetulekute ebavõrdne jaotumine ja halb valitsemine.
  • Võimalikud tulevikustsenaariumid on vanaviisi jätkamine, vaesuse vähendamine ja vaesuse vähendamine parandades samal ajal valitsemistavasid.

Taani arenguministri avasõnad:

  • Save the Children raport on kasulik ja hästi koostatud.
  • Maailma arenguks on vaja suuremat võrdsust ja kasvu.
  • Kõige aluseks on inimõigustel põhinev arengukoostöö. Kõik õigused on ühtemoodi olulised ja nende kaudu jagatakse jõukust ning võimu.

Loe ka Save the Children blogi sissekannet raporti teemal.

 

[/toggle]

[toggle title=”Vaeste inimeste hääled: kaasamine ja väärikus” open=”no”]

“The voices of people living in poverty in the post-2015 agenda: Inclusion, participation and dignity”

Korraldajad: CAFOD, Caritas Internationalis, Trocaire, Iirimaa

Esinejad:

Mr. Michel Roy, Secretary General, Caritas Internationalis

Mr. Joe Costello, Minister of State for Development and Trade, Ireland

Ms. Judith Kaulem, COMPASS Lead Researcher, Zimbabwe – ‘COMPASS 2015’ research results

Ms. Cliona Sharkey, Trocaire and Edith Luna Panda, Pragati – ‘My Rights’ research results

Ms. Deyana Kostadinova, Secretary for Social Policies, Youth and Sports of the President of the Republic of Bulgaria

Mr. Justin Kilcullen, Director, Trócaire

Moderaator: Mr. Chris Bain, Director, CAFOD

 

Üritusel selgitati Suurbritannia poolt rahastatud initsiatiivi Participate (www.participate2015.0rg), kus kogutakse erinevate riikide inimeste arvamusi ning erinevat tõestusmaterjali selle kohta, milliseid muutusi on vaja pärast 2015. aastat. Initsiatiivi osana koostas CAFOD uuringu “Setting the Post-2015 Development Compass: Voices from the Ground” , milles osales 1,420 inimest 56 vaeses kogukonnas Boliivias, Filipiinides, Ugandas ja Zimbabwes. Vaata uuringut lähemalt siit.

Samuti tutvustas Iirimaa katoliku kiriku abiorganisatsioon Trocaire oma raportit “My Rights Beyond 2015: Making the Post 2015 Framework Accountable to the World’s Poor“. Vaata ka videot inimeste arvamustega tuleviku teemal.

[vimeo id=”75579532″ width=”600″ height=”350″]

 

[/toggle]

[toggle title=”Jätkusuutlik areng Nigeerias ja Aafrikas” open=”no”]

“A Transformative agenda for sustainable development in Nigeria and Africa: Lessons,  actions and emerging perspectives”

Korraldaja: Nigeeria

Märkmed:

Ürituse avasid tervitussõnad Ban Ki-Moonilt (ÜRO peasekretär) ja Helen Clarkilt (UNDP).

Professor Jeffrey Sachs

  • Nigeeria on mitmes küsimuses olnud arutelude eestvedaja, sh. võlgade kustutamise teemal. Sellest saadud tulu on investeeritud vaesuse vähendamisse.
  • Nigeeria on esimene Aafrika riik, kus igas omavalitsuses on regulaarselt uuendatav online andmebaas GIS (info haiglate kohta).
  • Säästva arengu osas tehakse koostööd üle 20 ülikooliga.

Senegali president Macky Sall

  • Koolis käijate arv on suurenenud, hariduses on nüüd eesmärgiks kutsehariduse tugevdamine.
  • Olulised ka põllumajanduse moderniseerimine, infra arendamine kaubanduse edendamiseks.
  • Tugevad partnerlused tähtsad.

Libeeria president Ellen Johnson-Sirleaf

  • Muljetavaldav, et Nigeerial on eraldi asutus MDG teemadega tegelemiseks.
  • Aafrikas onoluline teha ühine aruandlus/raport, kus edusamme saaks uurida ja võrrelda.
  • Vaesuse vähendamine on endiselt oluline, kuid post2015 peab vaatama inimarengut laiemalt. Ei tohi unustada kodanikuühiskonda.
  • Aafrika riigid peavad ise oma plaanid sõnastama ja nende eest seisma. Protsessi peab juhtima Aafrika.

Ghana president John Dramani Mahama

  • MDG 1 on saavutatud ennetähtaegselt – 7 lõunapoolset regiooni on hästi arenenud, aga 3 põhjapoolset on maha jäänud. Püüame sinna suuremat tähelepanu pöörata.
  • Majandusarengule ei peaks lähenema riigi-põhiselt, vaid peaks tegema regionaalset koostööd.
  • Aafrika rahvaarv kasvab kõige kiiremini. See on pluss, aga tähendab ka seda, et peab looma kõige rohkem uusi töökohti ning pakkuma üha enam sotsiaalseid garantiisid.
  • Tüdrukuid ei tohiks noorelt mehele panna, neil peab laskma koolis käia ja aidata riigi arengule kaasa aidata.

Nigeeria president Goodluck Jonathan

  • Areng on olnud suur, kuigi probleeme on ka jäänud.
  • Teema on presidendile isikliku ajaloo tõttu oluline.
  • Haridusest tähtsam oma energiasektori arendamine.

 

[/toggle]

[toggle title=”Inimväärne töö, tööränne ja migratsioon” open=”no”]

“Innovations in Labour Migration Governance and Development Outcomes: Making Decent Work a Reality for Migrant Workers”

Korraldajad: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO, Rootsi

Esinejad

Taustapaber

[youtube id=”3aOQVaEgIBs” width=”600″ height=”350″]

Märkmed:

Ann-Sofie Nilsson, Rootsi arenguminister

  • Rootsi toetab ka lühiajalist ja hooajalist töörännet.
  • Perekondade ühendamine on oluline integratsiooni seisukohast.
  • Kaitsma peab nii migrante kui ka Rootsi ettevõtteid, kes immigrante palkavad.

Arutelu:

Tööandjate esindaja

  • Ettevõtjate jaoks on ränne positiivne. Tööjõud ja innovatsioon.
  • Ettevõtjad peaksid saama võimaluse poliitikate kujundamises osaleda.
  • Seadust rikuvad ettevõtted erinevates sektorites, aga väärikad ettevõtted ei riku võõrtööjõu õigusi.

Ametiühingud

  • Peamised seisukohad Kõrgetasemeliseks aruteluks.
  • Sooline võrdõiguslikkus – inimväärne töö peaks olema kõige alus.
  • Poliitikad peaks olema ÜRO poolt ühtselt kokku lepitud.
  • ILO peab olema koordineerivas rollis.
  • Kodanikuühiskonda peab kaasama, sh. tööliste organisatsioonid.

Andrea DiBtetto – USAs tuleb uus ja parem immigratsioonipoliitika (Senat peab veel heaks kiitma)

Botswana migratsiooniga tegelev kodanikuühendus BW Jobs 4 Graduates – ränne on arengu osa ja võimaldab seda.

Unustada ei tohiks, et rahvastik vananeb paljudes kohtades (samuti migrandid). Samuti on oluline kaasata puuetega inimesi.

[/toggle]

[toggle title=”Rahumeelsed, õiglased ja vastupanuvõimelised kogukonnad post-2015 maailmas” open=”no”]

“Ensure Peaceful, Just and Resilient Societies in the Post-2015 Development Agenda”

Korralajad: Finland, Guatemala, Philippines, Rwanda and Timor-Leste, United Nations Development Programme (UNDP), United Nations Peacebuilding Support Office (PBSO), United Nations Children’s Fund (UNICEF), The African Centre for the Constructive Resolution of Disputes (ACCORD), Institute for Economics and Peace (IEP), Saferworld

Märkmed:

Heidi Hautala, Soome arenguminister

  • Ilma turvalisuseta ei ole arengut.
  • Soome osales ühises konsultatsioonid Indoneesia, Panama ja Libeeriaga. Olulised järeldused nendest aruteludest on, et turvalisus peab olema arengu aluseks, oluline on vastupanuvõime suurendamine, naistevastanae vägivald tuleb kõrvaldada, õigusriik ja ligipääs õigusmõistmiseke peab kõigile kättesaadav olema, sh. haavatavatele rühmadele.
  • Rahu peab olema arengukoostöö aluseks.
  • Konsultatsioonid jätkuvad teiste partnerriikidega.

(Loe Heidi Hautala kõnet)

Jose Luis Guterres, Ida-Timori välis- ja koostööministeerium

  • Ida-Timori näide, et rahu ja areng käivad käsikäes.
  • Muutused võtavad kaua aega.
  • Oluline on erakondadeülene koostöö riigi sees. Eelmisel aastal suutsid varem konfliktis olnud osapooled leppida kokku riigieelarves. Oluline on konsensuse loomine.
  • Konfliktiriikides peavad inimesed ise sõnastama, mis on nende jaoks rahu ja millist arengut soovitakse.
  • Oluline on kaasata kodanikuühiskonda ja tagada meedia sõltumatus.
  • Paranenud on ka suhted naaberriikidega, kellega varem oldi konfliktis.

Helen Clark, UNDP

  • Rahu on arengu ja demokraatia aluseks. Jätkuv toetus on oluline.
  • Rahu paranadab suhteid kogukondade vahel.
  • Vastupanuvõime erinevatele keskkonna, majanduse ja sotsiaalsetele ohtudele on tähtis.
  • Arengukoostööd ei tohi pooleli jätta, kui asjad hakkavad rahu osas natuke paremuse poole liikuma. Ida-Timor on näide sellest, et nii võivad tekkida tagasilöögid. Samuti on näiteks Mali.

Ekaterina Parrilla, Guatemala

  • Endiselt on mitmeid probleeme sisejulgeolekuga pärast 36 aastat kodusõda.
  • Konflikt tekitas palju vaesust. Tagajärjed: ebavõrdsus (sissetulek, sooline jm), toiduga kindlustatus madal, keskkonnakatastroofidega tegelemine nõrk.
  • Guatemala on üks haavatavamaid riike maailmas nii keskkonna kui ka vaesuse osas.

Glaver Catete, Rwanda rahandus- ja majandusminister

  • Konflikt kahjustas oluliselt riigi majandust. Pärast genotsiidi pidi uuesti nullist alustama, sest riigil puudusid omad vahendid.
  • Rwanda lahendus oli keskenduda inimeste lepitamisele ja pagulaste tagasi toomisele, sest ilma inimesteta ei ole võimalik riiki üles ehitada. Samuti pandi paika traditsioonidel põhinev õigusemõistmise süsteem, et inimesed saaksid üheskoos edasi elada.
  • Hoolimata kriisidest on Rwanda majandus kasvanud ja arenguabi osakaal vähenenud.
  • Naiste kaasamiseks seati sisse 50% kvoot parlamendis. Täna on naisi isegi 56%. Kaasamine andis naistele enesekindlust.
  • Väikelaenude abiga on ettevõtluses osalenute arv kasvanud 8%-lt 52%le ja varsti peaks jõudma 80%ni.
  • Rwanda on ainus riik Aafrikas, kus on kõikidel inimestel tervisekindlustus.
  • Tähtis arendada institutsioone, aruandlust ja läbipaistvust.

Arsenio M. Balisacan, Filipiinide sotsiaal-majandusliku arengu planeerimise minister

  • Uuringud näitavad, et konflikt mõjutab kõige rohkem maapiirkondades elavate tüdrukute inimarengut.
  • Uue valitsue jaoks on olulised märksõnad kaasamine ja tugevad inistitustioonid. See on aidanud kaasa majanduskasvule.
  • Konflikt kestab ka praegu ja on takistušeks kogu riikide arengule – majanduskasv ei ole nii kiire kui võiks olla jmt.

Vasu Gounden, ACCORD

  • Riigid ei suuda rahu tagada ilma kodanikuühiskonna ja erasektoritega (sh Twitter jt).
  • Kodanikuühendused ei ole valitsuse osa ja ei peakski, aga neid peab sisuliselt kaasma.
  • Ühendused on nõus HLP järeldustega, aga priorteetide ja konkreetsete tegevuste osas tuleb teha arutelu.
  • Kui kõikehõlmavad on eesmärgid? Kuidas tagada täitmine? Kuidas kaasata vähemused?
  • Kui rahu on arengu eelduseks, siis peab seda väljendama ka rahalises toetuses. Võrreldes relvatööstusega saab rahu teema väga vähe raha.

Erik Solheim, OECD DAC direktor

  • Maailm pole kunagi olnud kunagi nii rahulik kui peaegu. Kuigi see ei lohuta naisi Kongo DVs, on see ikkagi oluline saavutus.
  • Rahu saavutamine on alati poliitiline protsess, sest ka laiaulatuslik vägivald on samuti poliitiline ja organiseeritud nähtus.
  • Kuidas saab välismaailm abistada? Üks lahendus on “new deal principles” abil, kuid tänaseni puudub praktiline rakendus reaalsetes konfliktiolukordades.
  • Sri Lankas oli mingil hetkel kümneid doonoreid, kes ükski ei koordineerinud oma abi. See oli suur administratiivne koormus Sri Lanka jaoks ning tekitas lõpuks ka uusi konflikte.
  • DAC sihiks on leida praktiline väljund “new deal principles” rakendamisele.

Arutelu:

  • Ettevõtjate jaoks on rahu oluline, sest ilma selleta ei ole võimalik töötada. See on oluline nii sotsiaalses kui ka majanduslikus plaanis.
  • Jah, rahu ja areng on seotud, aga kas neid peaks post-2015 raames koos käsitlema? Tugevate institustioonide vajalikkus näitab, miks rahu küsimused peaks olema osa arengukoostööst. Rahu ei tähenda vaid vägivalla puudumist, vaid ka õigluse olemasolu.
  • Arengu ja turvatunde olemasolu tagab, et inimesed ei lasku konfliktidesse ega riski nende hüvede kaotamiseks.
  • Rwanda ja Lõuna-Korea tõestavad, et rahu saavutamine on võimalik ka ühe põlvkonna jooksul, aga küsimus on selles, mis hinnaga see saavutati.

Vaata ka “Report of the Expert Meeting: An Accountability Framework for Conflict, Violence, Governance and Disaster in the Post-2015 Development Agenda

[/toggle]

[toggle title=”Eesti korraldatud üritus seksuaalvägivalla kasutamisest konfliktides” open=”no”]

“Enhancing Accountability for Sexual Violence in Conflict”

Korraldaja: Eesti

Esinejad:

Mr. Urmas Paet, Minister of Foreign Affairs of Estonia

Mr. William Hague, Secretary of State for Foreign and Commonwealth Affairs of the United Kingdom

Ms. Tiina Intelmann, President of the Assembly of States Parties to the Rome Statute of the International Criminal Court

Ms. Fatou Bensouda, Prosecutor, International Criminal Court

Moderated by: Ms. Brigid Inder, Executive Director, Women’s Initiative for Gender Justice and Special Gender Advisor to the Prosecutor of the International Criminal Court

Märkmed:

  • Hüvitiste rahastamine on kriitiliselt madal, eriti seksuaalkuritegude puhul.
  • Naisliikumiste suurus ja tugevus on kõige olulisem tegur seksuaalkuritegude ärahoidmisel. Rahastus naisorganisatsioonide tugevdamisele on praktiliselt olematu. Need organisatsioonid on ka need, kes peaks valitsuste üle valvama. Kodanikuühenduste rahastamiseks on võimalik raha leida, kui on piisavalt poliitilist tahet.
  • Üheks takistuseks on kultuuriline vastuseis – ehk peaks kaasama usulisi liidreid? Seda on nt. Guineas edukalt tehtud naiste ümberlõikamisega võitlemisel ja peaks tegema ka teistes riikides.
  • Milline on meeste roll seksuaalkuritegudega võitlemisel? Alustuseks võiks UN Women järgmine juht olla mees ja ÜRO peasekretär naine.
  • Kas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus töötatakse ka ohvritega seksuaalkuritegude ennetamiseks? Ohvrid saavad protsessis osaleda ja Rwanda kaasuse puhul see ka juhtus. Ohvrite lood on kohtus oluline tõestusmaterjal.
  • Riigid peaksid tegema rohkem regionaalset koostööd.
  • Endiselt on 70 riiki, kes ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lepingut allkirjastanud, aga peaksid seda tegema, et tagada parem kaitse naistele jt ohvritele.
  • Al-Bashir ei ole ÜRO peaassambleel, mis on märk, kuidas tema rahvusvahelisse õigusesse suhtub.
  • ÜRO julgelekunõukogu peaks rohkem kasutama Rahvusvahelist Kriminaalkohust, aga takistuseks on see, et isegi nõukogu liikmesriigid ei ole Rooma statuuti ratifitseerinud. See takistab ka Süüria konfliktiga tegelemist.

[/toggle]

[toggle title=”Women Leaders Forum – naiste tervise ja hariduse seosed jätkusuutliku arenguga” open=”no”]

“Women Leaders Foundation: Connecting Women’s Heath and Girl’s Education for Scalable and Sustainable Development”

Korraldajad: Advanced Development for Africa Foundation, Global Partnerships Forum, Digital He@lth Initiative, International Telecommunications Union, UNAIDS

Programm

Ürituse eesmärk oli rõhutada mobiilipõhise- ja interneti-põhise tervishoiu olulisust arengumaade (naiste) jaoks. Esinejad toonitasid, et tulevikus on olulised märksõnad e-tervishoid ja lairiba ühendus. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ja lairiba ühendus peaksid kajastuma ka post-2015 eesmärkides.

Tutvustati projekti Zero Mothers Die, mis pakub mobiilipõhist tervishoiuteenust rasedatele naistele. Teemast huvitatud võivad võtta ühendust Jeannine Lemaire-iga, lemaire.jeannine@gmail.com.

Üheks ürituse avaesinejaks oli Pr. Toyin Saraki, kes asutas Wellbeing Foundation Africa. See organisatsioon üritab lahendada Aafrika naiste tervishoiuga seotud küsimusi ning otsib innovaatilisi rahastusvõimalusi antud teemaga tegelemiseks. Pr. Saraki tegevusi tutvustab järgnev video:

 

[youtube id=”nd4oZE2RHoM” width=”600″ height=”350″]

[/toggle][/accordian]

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee