Terveilm

In English

Rikaste riikide valitsused asetasid oma huvid arenguriikidest ettepoole

01.03.2016

Veebruaris muudeti rahvusvahelisi arengukoostöö rahastamise põhimõtteid. Selle tulemusena suureneb võimalus, et maailma vaeseimate riikide asemel hakkavad abirahadest kasu saama eelkõige rikkad riigid.

Globaalse kokkuleppe järgi moodustab arenguriikidele mõeldud rahastus ideaalis 0,7% doonorriigi SKPst, reaalsuses enamasti vähem. Muudatuste tulemusena on oht, et neid summasid hakatakse tulevikus arengukoostöö sildi all kasutama ka julgeoleku rahastamiseks, erasektori ettevõtete toetamiseks ning põgenikekriisiga toimetulekuks Euroopas. Arengukoostööga tegelevad organisatsioonid mõistavad hukka suletud uste taga tehtud otsused ning kardavad, et on loodud olukord, mis tegelikkuses viib vaesuse vähendamiseks ning heaolu edendamiseks mõeldud summade kokku kuivamiseni.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul on sellised suundumused valdkonna rahastamises murettekitavad. „Arengukoostöö edendamine kolmandates riikides on järjest enam seotud tingimusega hoida pagulased Euroopast väljas. Lühiajalised majanduslikud huvid ja julgeolek on Euroopa riikide jaoks järjest enam olulisemad kui inimõigused või jätkusuutlik areng. Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja poliitikate sidusust, aga mitte sellises vormis, kus rahasid isiklike kriiside leevendamiseks hakatakse võtma suvalistelt eelarveridadelt ja nõrgemate arvelt“, lisas Solnik.

Uutes plaanides puudub mehhanism, kes ja kuidas rahade kasutamist kontrollima peaks. Lisaks hägustuvad piirid arengukoostöö ja rikaste riikide isiklike huvide vahel. Peamine oht on, et arengukoostöö rahadest hakkavad otsest kasu lõikama just doonorriigid. Kokkuvõttes on reaalne võimalus, et globaalse vaesuse vähendamise ning heaolu tõstmise asemel kasutatakse arengukoostöö vahendeid peamiselt isiklike huvide rahuldamiseks.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC) kohtumisel paika pandud põhimõtetega saab lähemalt tutvuda siin.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Kaanefoto: GLEN 2015 vabatahtlik Anne-Liis Leht

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

About us

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic.

AKÜ is located in Tallinn, Estonia.

AKÜ’s financial year lasts from January 1 to December 31.

AKÜ’s main goal is to improve the creation and implementation of development policy and informing the general public of the issues in development cooperation and their opportunities to participate in it.

AKÜ main acitivities include:

AKÜ’s work is regulated by the laws of the Republic of Estonia and AKÜ’s statute.

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organisations and foundations that are active in the field of development cooperation.

AKÜ’s highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council that is responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly.

AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff.

The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn.

Estonian Roundtable for Development Cooperation brochure (pdf)

Contacts

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a, 10412
A3 building
Skype: terveilm
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee

www.twitter.com/terveilm
www.facebook.com/terveilm
www.linkedin.com

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee
World Day/ Maailmapäev coordinatormaailmapaev@terveilm.ee
GLEN coordinatorglen@terveilm.ee

Members