Veebruaris muudeti rahvusvahelisi arengukoostöö rahastamise põhimõtteid. Selle tulemusena suureneb võimalus, et maailma vaeseimate riikide asemel hakkavad abirahadest kasu saama eelkõige rikkad riigid.

Globaalse kokkuleppe järgi moodustab arenguriikidele mõeldud rahastus ideaalis 0,7% doonorriigi SKPst, reaalsuses enamasti vähem. Muudatuste tulemusena on oht, et neid summasid hakatakse tulevikus arengukoostöö sildi all kasutama ka julgeoleku rahastamiseks, erasektori ettevõtete toetamiseks ning põgenikekriisiga toimetulekuks Euroopas. Arengukoostööga tegelevad organisatsioonid mõistavad hukka suletud uste taga tehtud otsused ning kardavad, et on loodud olukord, mis tegelikkuses viib vaesuse vähendamiseks ning heaolu edendamiseks mõeldud summade kokku kuivamiseni.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul on sellised suundumused valdkonna rahastamises murettekitavad. „Arengukoostöö edendamine kolmandates riikides on järjest enam seotud tingimusega hoida pagulased Euroopast väljas. Lühiajalised majanduslikud huvid ja julgeolek on Euroopa riikide jaoks järjest enam olulisemad kui inimõigused või jätkusuutlik areng. Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja poliitikate sidusust, aga mitte sellises vormis, kus rahasid isiklike kriiside leevendamiseks hakatakse võtma suvalistelt eelarveridadelt ja nõrgemate arvelt“, lisas Solnik.

Uutes plaanides puudub mehhanism, kes ja kuidas rahade kasutamist kontrollima peaks. Lisaks hägustuvad piirid arengukoostöö ja rikaste riikide isiklike huvide vahel. Peamine oht on, et arengukoostöö rahadest hakkavad otsest kasu lõikama just doonorriigid. Kokkuvõttes on reaalne võimalus, et globaalse vaesuse vähendamise ning heaolu tõstmise asemel kasutatakse arengukoostöö vahendeid peamiselt isiklike huvide rahuldamiseks.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC) kohtumisel paika pandud põhimõtetega saab lähemalt tutvuda siin.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Kaanefoto: GLEN 2015 vabatahtlik Anne-Liis Leht