Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Veebruaris muudeti rahvusvahelisi arengukoostöö rahastamise põhimõtteid. Selle tulemusena suureneb võimalus, et maailma vaeseimate riikide asemel hakkavad abirahadest kasu saama eelkõige rikkad riigid.

Globaalse kokkuleppe järgi moodustab arenguriikidele mõeldud rahastus ideaalis 0,7% doonorriigi SKPst, reaalsuses enamasti vähem. Muudatuste tulemusena on oht, et neid summasid hakatakse tulevikus arengukoostöö sildi all kasutama ka julgeoleku rahastamiseks, erasektori ettevõtete toetamiseks ning põgenikekriisiga toimetulekuks Euroopas. Arengukoostööga tegelevad organisatsioonid mõistavad hukka suletud uste taga tehtud otsused ning kardavad, et on loodud olukord, mis tegelikkuses viib vaesuse vähendamiseks ning heaolu edendamiseks mõeldud summade kokku kuivamiseni.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul on sellised suundumused valdkonna rahastamises murettekitavad. „Arengukoostöö edendamine kolmandates riikides on järjest enam seotud tingimusega hoida pagulased Euroopast väljas. Lühiajalised majanduslikud huvid ja julgeolek on Euroopa riikide jaoks järjest enam olulisemad kui inimõigused või jätkusuutlik areng. Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja poliitikate sidusust, aga mitte sellises vormis, kus rahasid isiklike kriiside leevendamiseks hakatakse võtma suvalistelt eelarveridadelt ja nõrgemate arvelt“, lisas Solnik.

Uutes plaanides puudub mehhanism, kes ja kuidas rahade kasutamist kontrollima peaks. Lisaks hägustuvad piirid arengukoostöö ja rikaste riikide isiklike huvide vahel. Peamine oht on, et arengukoostöö rahadest hakkavad otsest kasu lõikama just doonorriigid. Kokkuvõttes on reaalne võimalus, et globaalse vaesuse vähendamise ning heaolu tõstmise asemel kasutatakse arengukoostöö vahendeid peamiselt isiklike huvide rahuldamiseks.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC) kohtumisel paika pandud põhimõtetega saab lähemalt tutvuda siin.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Kaanefoto: GLEN 2015 vabatahtlik Anne-Liis Leht

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.08.2017

Terveilm.ee soovitab @ Arvamusfestival 2017!

Sõbrad, siin on ülevaade Arvamusfestivalil toimuvatest aruteludest, mida soovitame kuulata. Kui oled globaalsetest arengutest huvitatud, ära maga maha!   Arengukoostöö Ümarlaud ehk meie ise korraldame kaks arutelu. 11. augustil kell 18.00 arutletakse Äärealal teemal “Kui…

Loe lisaks

18.07.2017

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale…

Loe lisaks

18.07.2017

Ühe pere lugu: Asia ja Hussam

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õppinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli 4 kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks….

Loe lisaks

18.07.2017

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks…

Loe lisaks