Terveilm

In English

Katus, mis toodab elektrit

13.11.2018

Kui Andri Jagomägi endale viis aastat tagasi maja hakkas planeerima, tahtis ta päikesest elektrit teha, kuid mitte maja välimust eraldi paneelidega rikkuda. Selgus, et elektrit tootvat katusematerjali ei ole olemas. Sellest sündis idee.

Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliteaduse instituudis töötanud Andri veetis paar aastat teemat uurides ja materjale katsetades. Ligi kolm aastat tagasi sündis ettevõte Roofit Solar Energy. 2017. aastal paigaldas ettevõte esimese elektrit tootva katuse, tänaseks on Eestis selline katus juba viiel majal.

Eestis ei ole ju päikest?

Seoses päikesepaneelidega tekib eestlasel tavaliselt kohe küsimus – kas neid on meie kliimasse üldse mõtet paigaldada? Andri muigab ja selgitab, et päikest on meil sama palju kui Põhja-Prantsusmaal ehk oluliselt rohkem kui arvatakse. “Kui mõõtma hakata, siis numbrid ei valeta. Meie probleem on pigem see, et päike on aasta lõikes ebaühtlaselt jaotunud. Suvel on teda palju ja talvel on teda vähe, kuigi elektri tarbimine on vastupidine. Kindlasti ei saaks ära elada ainult päikeseenergiast, aga õnneks oleme Põhja-Euroopa võrgus ja saame kasutada teiste taastuvenergiat. Kui põlevkivist loobuksime, siis energia mõttes saaksime hakkama,” selgitab Andri.

Kui päikesepaneel ja katusematerjal on sama asi, aitab see kaasa taastuvenergia laiemale levikule – paljud ei taha, et ilusal katusel oleks eraldi paneelid. Mõnedes kohtades on eraldi paneelid ka keelatud, näiteks miljööväärtuslikes piirkondades ja muinsuskaitseobjektidel. Uus energiat tootev katusematerjal annab inimesele võimaluse kasutada päikeseenergiat nii, et ei rikutaks ära visuaalset pilti.

 

 10 korda loodussõbralikum

Olen sageli mõelnud sellele, et kuna päikesepaneelide tootmiseks läheb ka loodusressursse, siis kui palju on päikesepaneel fossiilsetest kütustest tegelikult loodussõbralikum? Täna ma saan lõpuks vastuse.

Andri selgitab: “Päikesest elektri tootmine on põlevkiviga võrreldes 10 korda loodussõbralikum, sest kogu paneeli ökoloogiline jalajälg tulebki valmistamisest, kasutamise käigus ei tekita ta mingit saastet. Hetkel on need arvutused tehtud selle põhjal, et Roofit.solar katus kestab vähemalt 30 aastat, kuid tegelikkuses võib see aeg ka oluliselt pikem olla. Paneelid on väga pika kasutusajaga, kuna liikuvaid osi ei ole. Ükski teine elektri tootmise viis ei ole nii pika elueaga.”

Kokkuvõttes leiab Andri, et võidavad kõik: “Klient saab katuse ja aastakümneteks väiksemad elektriarved, aga suurim kasusaaja on loodus ise, sest fossiilseid kütuseid kasutatakse vähem. ”

Koduleht: Roofit.solar
Fotod: Roofit Solar

Miks on nende tegevus oluline?

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Ökoloog Asko Lõhmus: “Kuigi me peame ennast loodusrahvaks, on Eesti elanikel üks maailma suurimaid ökoloogilisi jalajälgi. Eestlastel ei ole siin midagi kelkida oma keskkonnasõbralikkusega, kui me vaatame ökoloogilist jalajälge, on Eesti maailmas 16. kohal. Me vajame umbes neli ja pool korda suuremat pindala kui maailmal meile pakkuda oleks. Nüüd on küsimus, kas iga Eesti inimene tahtis selline raiskav olevus olla. Me peame ennast ju väga looduslähedasteks. Kuidas see juhtus, et me niisugusteks muutusime? Ma väidan, et see juhtus poliitika kaudu. Kui me mõtleme põlevkivi energeetikale ja nüüd ka nendele metsaraietele. Siin on skisofreeniline olukord, kus me oleme maailmas miski, mis me vist ise ei taha olla. See vajab nüüd lahendust.”

Pikemalt eesmärgi 7 kohta – jätkusuutlik energia.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee