Terveilm

In English

Tark linn peab olema kestlik

10.12.2018

Tartu abilinnapea Raimond Tamm räägib SmartEnCity projektist, mille eesmärk on muuta Tartu kestlikumaks ning luua praktilisi näiteid, mida saavad kasutada teised Eesti ja Euroopa linnad. Projekt on ambitsioonikas, hõlmates ühistranspordi ja rattaliikluse parandamist, tänavavalgustust, kortermajade renoveerimist ja palju muud.

Raimond meenutab SmartEnCity projekti algust: “Saime kokku Balti Uuringute Instituudi ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri mõttekaaslastega ja esmapilgul tundus see taotlemine ikka väga mahuka ettevõtmisena. Oli kartus, kas Tartu on üldse võimeline seda tegema? Uurisime erinevaid linnasid ja leidsime kaks Tartuga sarnast ja sellest teemast huvitatud linna – Sønderborgi Taanist ja Vitoria-Gasteiz’i Hispaaniast. Panime juhtpartneri nõustamisel koos taotluse kokku ja nüüd oleme kõige väiksemate linnadega konsortsium, kes sai targa linna näidisprojekti elluviimiseks raha. Suuremad on näiteks Viin, London ja München”, muigab ta.

Co2 neutraalne linn on võimalik

Programmi suurim eesmärk on võidelda kliimamuutustega. Uurin, et kas Tartu on võtnud suunaks saada CO2-neutraalseks linnaks? Raimond Tamme sõnul on see küll pikas perspektiivis eesmärk, kuid lõpptähtaega ei ole Tartu määranud. Liigutakse sammhaaval, praegused eesmärgid on CO2 heitmeid vähendada 2020 aastaks 20% ja 2030 aastaks 40%.

SmartEnCity programmis tegeletakse kolme suure jätkusuutliku suunaga, esimene neist on madala energiatarbimisega elamupiirkond. Kuid Raimondi sõnul ei saa projekti eesmärk olla vaid paarikümne hoone rekonstrueerimine: “Soovime näidata, et väga suure energiatarbimisega nn hruštšovkasid on võimalik liginullenergia hooneks rekonstrueerida. Selliste näidisprojektide eesmärk on tekitada konkreetsed linnad Euroopas, kes saavad rääkida tõestisündinud lugusid, millest teistel linnadel on võimalik õppida – näiteks kuidas rekonstrueerida, kui palju energiat see aitab säästa ja kui palju energiat saab ise päikesepaneelidega juurde toota”.

Teine suur tegevus on töö liikuvusega, mis hõlmab muu hulgas rattaringluse süsteemi loomist, ühistranspordi uuendamist ja elektriautodele avalike kiirlaadimispunktide rajamist. Vestluse käigus selgub, et Tartusse püstitatud viis kiirlaadimispunkti on esimesed Eestis, mis sobivad ka Euroopas toodetud elektriautodele. Näiteks Elmo laadimispunktid sobivad hetkel vaid Aasia autodele. Ilma taristuta on aga praktiliselt võimatu elektriautosid kasutusele võtta.

Kolmas suur valdkond puudutab avalikke taristuid ning erinevate tegevuste kokku sidumist IT abil, et nende mõju veelgi suurendada. Kuigi iga valdkonna tegevused toovad ka eraldi kasu, saab infotehnoloogia toel tulemusi parandada. Need tegevused seonduvad Tartus kaugjahutus- ja kaugküttesüsteemi ning tänavavalgustusega.

Linn elaniku jaoks

Hiljuti tartlaste arvamusi kaardistades tuli selgelt esile, et kõige rohkem väärtustavad elanikud Tartut kui rohelist ja kompaktset linna. Samas on linnaelanike teadlikkus kestlikest lahendustest väga erinev ja teadlikkuse tõstmist võib lugeda täiesti eraldi tegevussuunaks. “Kui räägime näiteks kesklinna piirkonnas 20 kortermajast, kus elab paar tuhat elanikku, siis sotsiaalne läbilõige on mitmekülgne ja inimesed mõistavad asju erinevalt. On paratamatu, et uuendused tekitavad küsimusi ja sageli ka eksiarvamusi. Kui soovime, et inimesed saaksid meie eesmärgist samamoodi aru, siis on kaasamine ülioluline”, leiab Raimond.

Raimond usub, et peame järjest enam teadvustama, milline on meie igapäevase tegevuse mõju looduskeskkonnale ja kliimale. “Selle kaudu saame aru, kuidas enda tulevikku kujundame. Soovime, et Tartu oleks linn, kus tahetakse elada ja töötada. Jah, linnavalitsuse jaoks on oluline ka majanduslik jätkusuutlikkus, kuid kõige olulisem on tegeleda keskkonnaga, kus inimesed elavad – puhas linnaõhk, võimalikult väike autoliiklus ja puhas linnasüda, kus oleks võimalik ohutult liigelda, madal müratase, haljasalade kvaliteet jne. Järgmise sammuna võiks vaadata ka mõjusid, mida me siin elades otseselt ei tunneta, näiteks me ei näe siit Ida-Virumaal tossavaid korstnaid ega mõtle, kui palju me tarbime ja toodame põlevkivielektrit. Aga tarbimiseelistuste kaudu anname selge signaali, kuhu suunas peaks energiatootmine liikuma – näiteks, kas elektrit toodetakse põlevkivist või taastuvast allikast”.

Raimond soovib, et linnade juhtimisel ja erinevate tegevuste kavandamisel juhindutakse üha enam Abraham Lincolni tsitaadist: “Parim viis tuleviku ennustamiseks on seda ise luua.”

Koduleht: Tark Tartu

Kaanefoto: Daniel Von Appen

Miks on nende tegevus oluline?

Kestlik areng tähendab tasakaalu majanduse, inimese ja looduse vahel, ühiskonnakorraldus ja seadused on siin väga suure mõjuga – kui riigis on kõrge korruptsioon, tehakse otsuseid pigem kellegi huvidest lähtuvalt, mitte ei otsita parimat lahendust. Sama lugu on ühiskondadega, mis on lõhenenud või konfliktides, sel juhul läheb kogu ressurss nende probleemide lahendamisele ja laiemat pilti ei saa või ei soovita näha.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 16 kohta – rahumeelsed ja kaasavad ühiskonnad.

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee