Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Vimeo
Youtube
Linkedin
Google +

Eesti arengukoostöö

EESTI ARENGUKOOSTÖÖ POLIITIKA

Eesti on osalenud rahvusvahelises arengukoostöös alates 1998. aastast, olles varem olnud ise abi saavate riikide hulgas. Meie arengukoostöö poliitika lähtub suures osas kahest dokumendist: “Eesti arengukoostöö põhimõtted ” (kinnitatud Riigikogus 2003. aasta jaanuaris) ning “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015”.Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava toob Eesti peamise eesmärgina esile ülemaailmse vaesuse vähendamise ja üldeesmärgina ÜRO aastatuhande arengueesmärkide (ik. Millennium Development Goals, MDGs) saavutamise.

Juba üle kümne aasta on Eesti jaganud oma teadmisi, kogemusi ja rahalisi ressursse kümnete riikidega. Täna on Eesti südameasjaks aidata kaasa Afganistani, Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene arengule, aga koostööd tehakse ka teiste riikidega.

Riigi tasandil koordineerib arengupoliitikat välisministeerium ja valdkonnas tegutsevaid või sellest huvituvaid Eesti kodanikuühendusi koondab Arengukoostöö Ümarlaud.Suure osa arengukoostöösse minevast rahalisest abist suunab Eesti Euroopa Liitu, mille kaudu rahastatakse erinevaid rahvusvahelisi projekte paljudes riikides. Samuti vahendab Eesti osa arenguabist läbi siinsete, Euroopa Liidu ja ÜRO süsteemi kuuluvate organisatsioonide.

Uuri Eesti arengukoostöö kohta täpsemalt teabekeskusest!

Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord

Alates 2007. aastast on välisministeerium koostanud uut Vabariigi Valitsuse määrust „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“, mis reguleerib suures osas Eesti arengukoostöö elluviimist. Eelmise määruse võttis valitsus vastu 2003. aastal. Uus määrus kinnitatati Vabariigi Valitsuse poolt 21. jaanuari 2010 ja see täpsustab abi andmise protsesse ning seotud osapoolte õigusi ja kohustusi.

AKÜ ettepanekud ja välisministeeriumi vastused määruse koostamise ajast:

  • AKÜ pöördumine 26.03.2009 (pdf)
  • AKÜ kommentaarid eelnõule 26.03.2009 (pdf)
  • Välisministeeriumi vastus 13.04.2009 (doc)

ja vastuste kokkuvõte (pdf)

AKÜ tööd määruse kujundamisel on teiste hulgas rahastanud Kodanikuühiskonna Sihtkapital  erinevate programmide raames.

Arenguabi maht

Eesti arengukoostöö poliitika arengukava hõlmab lisaks prioriteetidele ka riigieelarvelist rahastamiskava aastani 2015, mis näeb ette ametliku arenguabi (ik. Official Development Assistance, ODA) suurendamist aastaks 2015 vähemalt tasemeni 0,17% RKTst ning pikemas perspektiivis saavutada tase 0,33%.
AKÜ soovib siinkohal rõhutada, et koos teiste värskete EL liikmesriikidega on Eesti andnud kindla lubaduse lähiaastatel oma välisabi ressursse märkimisväärselt suurendada. Meie moraalseks kohuseks on sellest lubadusest kinni pidada ja seda täita.

Seatud eesmärgi saavutamine on veelgi olulisem vaadelduna EL ühise eesmärgi saavutamise kontekstis, milleks on 0,56% RKTst aastaks 2010. See on tähtis vaheeesmärk, kuna kõik Euroopa riigid on andnud lubaduse selle kohuse täitmiseks aastatuhande arengueesmärkide saavutamise raamistikus. Ühtlasi püüdlevad Euroopa riigid ÜRO seatud arenguabi eesmärgini 0,7% aastaks 2015, mis on olnud arenguabi eraldiste sihtmääraks juba 1970. aastatest, kuid mille on seni suutnud saavutad vaid viis riiki üle kogu maailma: Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Taani. ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on arengukoostöösse suunatud ressursside suurendamine äärmiselt oluline .

Antud juhul on kaalul Euroopa Liidu usaldusväärsus nii liidusiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Rahvusvahelise eeskujuna lasub Euroopal vastutus pidada kinni poliitilistest ja majanduslikest kokkulepetest ning jagada oma heaolu ja ressursse. Euroopa peab jätkama vaesuse leevendamist toetades jätkusuutlikke projekte ja investeeringuid, mille tulemusena paranevad kõikide osapoolte väljavaated. Euroopa riigina ja euroopalike väärtuste kandjana peaks Eesti samuti selliseks eeskujuks olema.

Poliitikaanalüüs

Alates 2009. aastast koostab AKÜ Eesti arengukoostöö analüüsi. Aruanded uurivad Eesti arengukoostöö vastavust Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas seatud eesmärkidele, toovad esile peamised trendid arengukoostöö ja humanitaarabi elluviimises ning esitavad Arengukoostöö Ümarlauas osalevate kodanikuühenduste ettepanekud valdkonna poliitikate ja tegevuste tõhustamiseks.

Ettepanekud põhinevad organisatsiooni varasematel positsioonipaberitel ning organisatsioonisisestel aruteludel.

Analüüsi aluseks on Eesti välisministeeriumi poolt Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arengukomisjonile esitatud statistika ning mainitud arengukava rakendusplaani aruanne.

Loe analüüse: