Terveilm

In English

Väikelaenud

Kõige vaesematel inimestel puudub tavaliselt juurdepääs kommertspankade laenuteenusele. Summad, mida need inimesed laenaksid, on pankade jaoks liiga väiksed ja enamasti pole neil midagi tagatiseks anda. Võimaluse pakuvad aga väikelaenude ehk mikrolaenude programmid, mille abil antakse väikestes summades laene. Need parandavad arengumaade inimeste võimalusi endale tulu teenida, näiteks alustada oma ettevõtet või laiendada olemasolevat tegevust.

          “Kui anda vaestele võimalus valla päästa oma energia ja loovus, kaob vaesus väga kiiresti.”

          Muhammad Yunus

Mikrolaenude teerajajaks peetakse 2006. aasta Nobeli rahupreemia laureaati Muhammad Yunust, kes asutas 1983. aastal oma kodumaal Bangladeshis asutuse nimega Grameen Bank. See ebatraditsiooniline pank hakkas andma laene kõige tõrjutumale rühmale – maata naistele –, et nad saaksid oma algatusvõimet ja ettevõtlikkust rakendades ise oma heaolu parandada. Aastate jooksul on mikrolaenude idee levinud üle kogu maailma ja mikrokrediiti annavad nii rahvusvahelised organisatsioonid, doonorriigid kui ka ettevõtted ja kodanikuühendused. Nende hulgas on nii neid, kellele mikrolaenuga seonduv on üks tegevus paljudest, kui ka neid, kelle jaoks see on põhitegevus. Muu hulgas on olemas selliseid organisatsioone, kes interneti kaudu tavakodanikelt pärinevat raha vahendavad (näiteks Kiva.org).

Väikelaenuprogrammide ja -organisatsioonide tegevusmudelid varieeruvad, kuid sageli kaasneb laenuga mentorlus ja koolitused ning rühmategevus – laenusoovija liitub rühmaga, mille liikmed toetavad üksteist ja tagavad ühiselt iga liikme laenu tagasimaksmise. Teatavad programmid annavad väikelaene ka näiteks elamistingimuste parandamiseks või kogukonnaprojektideks ja mõnikord pakutakse ka muid finantsteenuseid, näiteks säästuhoiused, raha saatmise võimalused või mikrokindlustus. See on sotsiaalse ettevõtluse üks vorme.

 

Vaata ka:

Kiva väikelaenude online turg (tegutseb ka eestlaste laenamistiim)

ÜRO Kapitali Arengufond

Grameen Foundation

Rahvusvaheline väikelaenude aasta 2005

kiva_logo

About us

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic.

AKÜ is located in Tallinn, Estonia.

AKÜ’s financial year lasts from January 1 to December 31.

AKÜ’s main goal is to improve the creation and implementation of development policy and informing the general public of the issues in development cooperation and their opportunities to participate in it.

AKÜ main acitivities include:

AKÜ’s work is regulated by the laws of the Republic of Estonia and AKÜ’s statute.

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organisations and foundations that are active in the field of development cooperation.

AKÜ’s highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council that is responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly.

AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff.

The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn.

Estonian Roundtable for Development Cooperation brochure (pdf)

Contacts

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a, 10412
A3 building
Skype: terveilm
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee

www.twitter.com/terveilm
www.facebook.com/terveilm
www.linkedin.com

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee
World Day/ Maailmapäev coordinatormaailmapaev@terveilm.ee
GLEN coordinatorglen@terveilm.ee

Members