Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Sooline võrdõiguslikkus

Igas oma tegevuses peaks toetama meeste ja naiste võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist ning kajastama naiste probleeme ja kogemusi, aidates samal ajal kaasa naiste jõupingutustele kasutada oma individuaalseid ja kollektiivseid õigusi ning osaleda täieõiguslikult arengukoostöös.

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine – lahendades ebavõrdsed võimusuhted ning rakendades naiste ja tüdrukute õigusi kõikidel tasanditel – on jätkusuutlike arengutulemuste saavutamisel ülioluline. Naiste ja tüdrukute haavatavust ja marginaliseerimist põlistavad mitmesugused diskrimineerimise vormid, kaasa arvatud majanduslik diskrimineerimine, kahjulikud traditsioonilised praktikad, seksuaalne ärakasutamine ja sooline vägivald.

Naiste mõjuvõimu suurendamine meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise toetamise teel soodustab naiste ja tüdrukute võrdset juurdepääsu võimalustele, ressurssidele ja otsustamisele. Arvestades seda, et naised ei ole homogeenne rühm, on eriti vajalik suurendada eelkõige marginaliseeritud ja ebasoodsas olukorras olevate naiste mõjuvõimu, ohutust ja heaolu. Ei tohi unustada, et mehed ja poisid on nende eesmärkide saavutamisel äärmiselt olulised partnerid ja nad tuleb täielikult tegevusse kaasata.

Meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise edendamine ei piirdu naiste praktiliste tingimuste parandamisega. Lisaks on äärmiselt oluline heastada ebavõrdsus meeste ja naiste võimu osas ning võidelda diskrimineerivate seaduste, poliitika ja tavade vastu. Naiste osalus üksi ei ole piisav, et tagada nende õiguste ja vajaduste kaitsmine ning organisatsioonide kultuuri ümberkujundamine nii, et sooline võrdõiguslikkus moodustaks osa selle tuumast.

See, et organisatsioonid toetavad selgelt tüdrukute ja noorte naiste õigusi ja võimalusi, sh. reproduktiivseid õigusi, on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise saavutamise seisukohast põhjapaneva tähtsusega. Naisorganisatsioonid ja -liikumised mõjutavad arengut oluliselt ning on mänginud eriti tähtsat rolli naiste mõjuvõimu suurendava ja demokratiseerimist edendava jõuna.

Mõtlete, mida konkreetselt peaks minu organisatsioon tegema, et edendada inimõiguste? Pole olemas üldist lähenemisviisi või lahenduskäiku meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise ning soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks – teil tuleb koostada oma organisatsioonile sobiv plaan, mille alus on aus analüüs, kus arvestate eri sidusrühmade ja muude spetsialistidega peetud aruteludes saadud infoga.

Loetlesime kõige tähtsamad küsimused, mis peaksid aitama igal organisatsioonil mõista sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku konteksti, kus te töötate ning võimalusi ja piiranguid, mis tulenevad organisatsiooni ainulaadsest struktuurist, volitustest ja ressurssidest. Olulised on ka teie isiklikud kogemused ja seisukohad, mis on seotud meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise ning soolise võrdõiguslikkusega. Põhjalik analüüs aitab määratleda eesmärgid, indikaatorid ning edasimineku saavutamise ja jälgimise kava.

Allikas: “Putting the Istanbul Principles into Practice”, Open Forum for CSO Development Effectiveness

Materjali tõlkimist rahastas Euroopa Liit projekti “Baltic States – Channeling Information for Development” raames. Teksti eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja see ei kajasta rahastaja ametlikke seisukohti.

rubon12-99180

 

Millises kontekstis sinu organisatsioon töötab?

  • Kuidas defineerib enamik inimesi teie töö kontekstis mõisteid „meeste ja naiste võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine” ja „sooline võrdõiguslikkus”? Milliseid teisi naiste õigustega seotud mõisteid ja kontseptsioone kasutatakse?
  • Mil viisil on meeste ja naiste võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine ning sooline võrdõiguslikkus juba seaduste, määruste ja sotsiaalsete struktuuridega hõlmatud? Kuidas neid õigusi kasutatakse (või ei kasutata) igapäevaselt?
  • Mis on teie analüüsi põhjal soolise ebavõrdsuse algpõhjused kontekstis, kus te töötate?
  • Mil määral on meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine takistatud? Kelle poolt? Milliste naiste teel on rohkem takistusi kui teistel? Kelle õigused on kõige rohkem kõrvale jäetud? Miks?
  • Kuidas teie arvates arvestatakse naistega, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemisega ning soolise võrdõiguslikkusega igapäevaelus ja suhetes?
  • Millised puudujäägid sugupoolte õigustes mõjutavad paljusid inimesi? Millised puudujäägid mõjutavad vähemusrühmi, aga suurel määral?
  • Millised meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise ning soolise võrdõiguslikkuse aspektid on olulise tähtsusega arengu tõhususe vaatepunktist? Miks ja kuidas?

Millised organisatsioonilised aspektid teie tööd mõjutavad?

  • Mõelge oma organisatsiooni, selle ainulaadse ajaloo, volituste, personali ja toetajaskonna peale. Mil määral on teie hulagas olemas üksmeel meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise ning soolise võrdõiguslikkuse definitsiooni ja tähtsuse osas? Kas te astute sammu edasi naiste ja meeste võrdsest arvust ja arvestate naiste erinevate vajadustega? Kas te võtate teadlikult arvesse võimu mõju sooteemadele?
  • Millised on teie organisatsiooni praegused eesmärgid meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas? Kuidas te kavatsete neid õigusi edendada , pidades silmas ülaltoodud analüüsi? Milliseid lisaeesmärke peate oma organisatsiooni töös oluliseks?
  • Kuidas väljendub pühendumine meeste ja naiste võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele ning soolisele võrdõiguslikkusele teie organisatsiooni siseselt poliitikas, tavades ja igapäevases tegevuses?
  • Kus esineb lahendamist vajavaid probleeme ja puudujääke?

Millised on teie isiklikud hoiakuid?

Millised inimõiguste ja sotsiaalse õigluse aspektid puudutavad teid sügavalt ja milliseid peate võõraks või vähem oluliseks? Miks? Kuidas mõjutab see teie tegevust inimõiguste ja sotsiaalse õigluse edendamisel?

Kas võtate arvesse kõiki inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tasandeid?

Näiteks võiks pöörata tähelepanu järgmistele tasanditele:

  • inimeste õigus otsustada ise oma arengu üle
  • eelkõige marginaliseeritud inimeste osalemine otsustusprotsessides
  • haridus, kaasa arvatud inimõigustealane haridus
  • terviseteenuste kättesaadavus kõikidele, kaasa arvatud reproduktiivne tervis ja reproduktiivsed õigused, laste suremuse kaotamine, emade tervise parandamine jne
  • jätkusuutlikud elatusvahendid
  • korralik töö ja tervislikud töötingimused
  • seksuaalse ärakasutamise ja inimkaubanduse lõpetamine

Kas võtate arvesse kõikide erinevate inimrühmade õigusi?

Näiteks võiks pöörata tähelepanu järgmistele sihtrühmadele:

  • puuetega inimesed
  • lapsed, eelkõige tüdrukud
  • töötajad töötingimustes, mis on neid ärakasutavad, seksitöötajad
  • inimesed, kaasa arvatud inimõiguste aktivistid, keda ahistavad kohalikud ja riiklikud ametivõimud ja kolmandad osapooled (nt rahvusvahelised ettevõtted, (para)militaarsed organisatsioonid)
  • geid, lesbid, biseksuaalid, transseksuaalid ja transsoolised isikud
  • põlisrahvad
  • religioossed ja etnilised vähemused
  • pagulased
  • riigisiseselt ümberasustatud inimesed jpt

Millised on sinu organisatsiooni inimõiguste ja sotsiaalse õigluse alased eesmärgid?

Oma organisatsiooni analüüsi põhjal, mis hõlmab kohalikku konteksti, organisatsioonilisi küsimusi ja teie isiklikke seisukohti, võite välja selgitada kindlad eesmärgid, mille saavutamise nimel töötada, pidades silmas olemasolevaid inim- ja finantsressursse ning juba tehtavat tööd selles valdkonnas.

  • Milliseid edasiviivaid, spetsiifilisi, mõõdetavaid, kättesaadavaid eesmärke tahate teie ja teie organisatsioon inimõiguste ja sotsiaalse õigluse valdkonnas saavutada (nii organisatsioonisiseselt kui ka sihtkeskkonnas) ühe aasta jooksul? Kolme aasta jooksul? Viie aasta jooksul?
  • Kuidas on need eesmärgid seotud muude organisatsiooniliste eesmärkide ja protsessidega, millega teie organisatsioon juba tegeleb? Millele viitavad võimalikud kattuvused või vasturääkivused?
  • Kas teie eesmärgid on suunatud inimõiguste rikkumiste ja sotsiaalse õigluse puudumise algpõhjuste lahendamisele?

Kuidas kavandada, jälgida ja hinnata oma programme ja tegevusi?

  • Iga eesmärgi puhul selgitage välja täpne tegevuskava, mis kindlate tõendite põhjal peaks kõige tõenäolisemalt viima eesmärgi saavutamiseni. Vaadelge oma organisatsiooni struktuuri, lepingute, ressursside jaotamise (aeg, raha, võim, inimesed), töö ja suhete kõiki tasandeid inimõiguste ja sotsiaalse õigluse vaatepunktist lähtudes.
  • Tegevuskava iga sammu puhul mõelge läbi probleemid ja kitsaskohad, mis võivad tekkida, ning koostage plaan nende lahendamiseks.
  • Töötage välja ja võtke kasutusele analüüsi-, jälgimis- ja hindamismeetodid ning viisid saadud kogemuste arvestamiseks edaspidises tegevuses.

Indikaatoritel on oluline tähtsus organisatsiooni töö jälgimisel ja hindamisel. Samuti aitavad need luua realistlikke ootusi organisatsiooni töötajate, kasusaajate ja doonorite hulgas. Iga eesmärgi puhul selgitage välja indikaatorid ja seejärel koostage jälgimiskava. Enamasti on oluline töötada indikaatorid välja osalusmeetodil, st koos kavandatud kasusaajatega. Selgitage välja ja rakendage mehhanismid aru andmiseks mitmel tasandil järgmistele rühmadele:

  • kasusaajad
  • toetajaskond
  • kolleegid, kodanikuorganisatsioonide platvormid/ühendused
  • donoorid/rahastajad/investeerijad
  • valitsus/ametiasutused
  • teised sidusrühmad olenevalt teie kodanikuorganisatsiooni tegevuskeskkonnast
Täida küsitlus, võida meeneid!