Tervel pool sajandit kliimameetmeid, ja ometigi oleme tänaseks jõudnud kohta, kus kliimamuutuste tagajärjed puudutavad kogu inimkonda. Põuad, üleujutused, orkaanid, maavärinad, maastikupõlengud, pikad kuumalained, pandeemiad, õhusaastest tingitud surmad – kõik, mille eest kliimateadlased inimkonda on hoiatanud, on kohal.

Kas tänavu hakkame teadlasi lõpuks kuulama?

Kliimakriis suurendab ebavõrdsust

Kliimamuutusi on nähtud maailmas suure riskina juba eelmisest sajandist alates. 1970nda aasta aprillis toimus esimene suurem kliimaprotest Ameerika Ühendriikides, kust võttis osa 20 miljonit inimest. Tänaseni tähistame 22. aprilli kui Maa päeva. Üheksa aastat hiljem toimus esimene Maailma Kliimakonverents, kus käsitleti kliimamuutusi juba olulise riskina planeedile. Tänaseks on enam kui 50 aastat möödas sellest, kui riigipead, teadlased ja aktivistid üheskoos kliimamuutuste vastast võitlust koordineeritumalt läbi viima hakkasid.

Nagu muudegi katastroofide puhul, on ka kliimamuutustest tagajärjel peamisteks kannatajateks naised, lapsed ja sotsiaalselt vähekindlustatud inimesed – grupid, kes ühiskonnas vähem privileege ja õigusi omavad. Käesoleval talvel avaldatud raporti põhjal rõhutab ÜRO, kuidas kliimamuutused võimendavad juba eksisteerivaid ebavõrdsusi.

Loe edasi: https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120077988/arvamus-susanna-veevo-teadlased-hoiatasid-surmavate-orkaanide-ja-uleujutuste-eest-aga-me-ei-kuulanud