Arengukoostöö Ümarlaud koostöös Rimi poodidega viis läbi meelsusküsitluse toiduraiskamise teemadel. Oma vastust küsimustele “Kas toidupood saab inspireerida mind toitu vähem raiskama?” ja “Kas minu kodune toiduraiskamine sõltub toidupoes tehtud valikutest?” sai anda meie palju ringi reisinud hääletusmasinas kasutades lauatennisepalle. 

Absoluutsele tõele me ei kandideeri, sest hääletusprotsessi ei jälgitud ning isikutuvastamist ei toimunud, seega ei saa välistada mõne inimese poolt mitme hääle andmist ega ka katsetamist, kuidas masin üldse toimib. Sellegipoolest võib öelda, et pigem on Rimi poe külastaja arvamusel, et tema valikud poes tulevad ka temaga koju kaasa ning toidupood saab tõepoolest inspireerida ka vähem raiskama. Ka Rimi sotsiaalmeedias toimunud küsitluse tulemused kinnitavad, et toidupood oma poes olevate valikutega saab inimesi mõjutada ning motiveerida ostma just nii palju, kui palju vaja läheb, et toit ei läheks halvaks. 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse andmetel tekib Eestis kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Piltlikult öeldes on see 33 prügiautotäit toitu päevas.

Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris. Kõige enam läheb toitu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada Eesti inimeste elatustaseme tõusuga. Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu. Lastega peredel on toidukadu pisut suurem, kuni 220 euro väärtuses. Kodumajapidamises toidu äraviskamise peamine põhjus on toidu riknemine.

Toidu raiskamine on probleem, aga ehk ka see hääletus pani inimesi jällegi natuke rohkem oma toidukorvi sisule ja kogustele mõtlema.