Soome-ugri rahvastega tehtava koostöö eest hoolitseab peamiselt Fenno-Ugria. See koostöö on meile tähtis oma rahvusliku identiteedi hoidmise ja arendamise pärast. Keele- ja kultuurijuurtest ammutame me jõudu iseolemiseks, ka paiguti liiga tugevatele võõrmõjudele vastu seismiseks. Väikeste rahvaste ja keelte olemasolu ja tulevik ei ole iseenesest mõistetav, meie peame teadma ja tunnetama, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. See on ka meie kultuuri- ja keeleruumi kaitsmise küsimus, oleme õrnad rahvad. Liivlasi ja vadjalasi on alla saja, keelt oskajaid veel vähem. Isureid, mansisid, eenetseid on mõned sajad. Püüame, riiki omava rahvana anda ka neile arvulistele väikerahvastele häält ja tegelikult hoolitseme ka iseenda eest. Tänapäevases maailmas käib võitlus ka identiteetide pärast, kui identiteet on nõrk siis muutub keel tähtsusetuks. Kui keel on tähtsusetu, mis tähtsus võib olla riigil?

Valmimas on kaheksaosaline saatesari soome-ugri rahvastest Soomes, Norras ja Liivimaal. Filmiprojekt aitab paremini tutvustada soome-ugri maailma, mida tegelikult väga hästi ei teata. Nii saavad eestlased paremini tuttavaks saamide, kveenide ja meälastega. Filmid näitavad kui soome-ugriline on Skandinaavia põhjaosa ja ka seda, et seal saab eesti keeles hakkama.

Pildil kohtub Jaak Prozes “kveenide kuninga” Björnar Seppolaga. Taustal 1400 meetrine Adiekka tipp.