Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldab kaks õiguslikku analüüsi, mis toovad esile Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rolli ning kõrgendatud avaliku huviga metsaaladega seotud valupunkte. 

Analüüsidest selgub, et liialt üldsõnalised ja puudulikud õigusnormid ei taga meie riigimetsa erinevate väärtustega arvestamist ning piisavat kontrolli RMK otsuste ja tegevuse üle. Seetõttu on riigimetsa majandamisel esiplaanil tuluteenimise eesmärk ning muud avalikud huvid on jäänud tagaplaanile. 

ELFi ja Keskkonnaõiguse Keskuse ekspertide koostöös valminud analüüsi „RMK roll ja kohustused metsakasutuse otsuste tegemisel“ vaatles RMK erinevaid ülesandeid riigimetsa vardjana, mille hulgas on nii riigile tulu teenimine kui ka loodusväärtuste kaitse. Analüüsist nähtub, et RMK tegevust reguleerivad õigusnormid on niivõrd üldised ja ebamäärased, et neist ei tulene otsesõnu nõudeid, kuidas RMK oma tegevuses näiteks loodusväärtustega arvestama peab. Seetõttu on aga RMK tegevus väljapoole läbipaistmatu ja raskesti kontrollitav. Samuti ei taga kehtivad õigusnormid, et RMK oma tegevusega keskkonda ei kahjusta.

„Paljude ettekujutus, et RMK on riigiettevõte, kelle ainsaks eesmärgiks on riigile tulu teenida, ei ole õige. RMK on riigiasutus, kellel on peale tuluteenimise mitmeid muid ülesandeid – ka loodusväärtuste hoidmine ja riigimetsa avaliku funktsiooni tagamine,“ selgitas analüüsi üks koostajatest, õigusekspert Kärt Vaarmari. „Riigiasutusena peab RMK tegema otsuseid läbipaistvalt ja kaalutletult. Näiteks, kui RMK otsustab, kui palju ja mil viisil riigimetsa raiuda, peab ta kaaluma erinevaid huve ning oma otsuseid põhjendama. Vajadusel kaasama avalikkust ja hindama keskkonnamõju. Praktikas lähtub RMK reeglina aga tuluteenimise huvist, jättes muud väärtused tähelepanuta,“ lisas Vaarmari.

ELFi analüüsi „Metsatööde planeerimine KAH-aladel“ eesmärk oli kaardistada, kuidas on reguleeritud avalikkuse kaasamine RMK metsatööde planeerimisse, käsitleda regulatsiooniga seotud probleeme ja hinnata, kas sisuline kaasamine on tagatud. Ilmneb, et metsaseaduse kaasamisnorm on üldsõnaline ja puuduvad ka menetlusreeglid, mistõttu on RMK hakanud kaasamist reguleerima oma üksteisele vastukäivate sisejuhistega. See annab võimaluse mõistete erinevaks tõlgendamiseks ning otsustusprotsessi läbipaistmatuks muutumiseks, mis praktikas on ka juhtunud. Samuti ei tee ükski asutus hetkel RMK kaasamistegevuse üle järelevalvet. Kokkuvõttes näitab analüüs, et kogukondade ja omavalitsuste kaasamine metsatööde planeerimisse kõrgendatud avaliku huviga aladel ehk KAH-aladel on näiline ja eksitav.

„Kaasamise korraldus ja tulemused kohalikele elanikele oluliste metsaalade puhul on tekitanud viimaste aastate jooksul paljudes kogukondades segadust, algatatud on ka mitmeid kohtuasju. Nii see kui ka värske analüüsi tulemused näitavad ilmekalt, et regulatsioon vajab olulist muutust,“  sõnas ELFi keskkonnaõiguse ekspert Liis Keerberg.

Eestimaa Looduse Fond tutvustas analüüse ka riigiasutuste esindajatele jaanuaris toimunud ümarlaual, mille järel anti osapooltele võimalus analüüsidele tagasisidet anda.RMK rolli puudutava analüüsi koostasid keskkonnaõiguse eksperdid Kärt Vaarmari ja Kaarel Relve ning KAH-alade analüüsi Liis Keerberg ja Kärt Vaarmari Eestimaa Looduse Fondi projekti „Metsaotsused kaasavaks ja läbipaistvaks“ raames. Projekti toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.

Tutvu õiguslike analüüsidega siin: https://elfond.ee/mets/oiguslikud-analuusid-2023