Afganistan

View Eesti arengukoostöö Afganistaniga in a larger map

Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad. ÜRO inimarengu indeks järgi on Afganistan 172. kohal 187 riigist (2011). Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud. 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele. Praeguse arengutempo juures on Afganistanil probleeme pea kõigi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega.Suurimaks arenguprobleemiks on juba aastaid kestev ebastabiilsus ja julgeoleku puudumine, mille saavutamine on jätkusuutliku arengu eelduseks. Ent väljakutseid, millega Afganistan ja kogu rahvusvaheline üldsus silmitsi seisab, ei saa lahendada ainult sõjaliste vahenditega. Riigi ülesehituse õnnestumiseks on hädavajalik tsiviil- ja militaarpoole tihe koostöö. Eesti peab seejuures väga oluliseks erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostööd.Abivajadused Afganistanis on suured ning Eesti panus selle maailma ühe vaeseima riigi abistamiseks on väga oodatud. Eesti on alates 2002. aastast vastavalt võimalustele panustanud Afganistani sotsiaalmajanduslikku arengusse erinevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide (humanitaarabi ja usaldusfondid) ning kahepoolsete projektide kaudu. Alates 2006. aastast on Afganistan üks neljast Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsest partnerriigist. Enamus Eesti arengukoostööst on olnud suunatud hariduse, naiste ja laste arenguvajaduste ning demokraatia ja heade valitsemistavade edendamiseks.

Alates 2006.a. lõpust on Eesti arengukoostöö Afganistaniskeskendunud tervishoiu valdkonnale. 2008. aastal asus Eesti erimissiooni koosseisus tööle tervishoiuekspert, kelle üheks ülesandeks on Lashkar Gah UK PRT-s (Provincial Reconstruction Team) koordineerida Eesti ja rahvusvahelisi arengukoostööprojekte ning nõustada Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Tervishoiuekspertidena on Afganistanis töötanud Argo Parts ja Anu Raisma. 2010. aasta augustist jätkas PRTs tööd kauaaegne Eesti Päästemeeskonna liige Priit Paju.

Septembris 2007 kinnitas Eesti valitsus Afganistani-poliitika eesmärgid ja põhiseisukohad ning valistus uuendas neid seisukohti juulis 2009. Tutvu Eesti Afganistani kontseptsiooni kokkuvõttega SIIN.

2011. aastal on Eesti Välisministeeriumi arengukoostööprojektide elluviimiseks planeeritud üle 400 000 euro. Kokku on aastatel 2002-2010 Eesti toetus Afganistanile olnud üle 1,7 miljoni euro.

Andmed Afganistani kohta

Iseseisvus: 19.08.1919 (Suurbritannia kontrolli alt Afganistani välisasjade üle)
Pealinn: Kabul
Valitsusvorm: islamistlik vabariik
Riigipea: Afganistani Islamivabariigi president Hamid Karzai (alates 07.12.2004)
Valitsusjuht: Afganistani Islamivabariigi president Hamid Karzai (alates 07.12.2004)
Rahvussümbolid: lõvi
Asukoht: Lõuna-Aasia, Pakistanist põhjas ja läänes, Iraanist idas
Pindala: kokku: 652 230 km2

RAHVASTIK
Rahvaarv: 34 385 068 (2010)
Iive (% aastas): 2,2 (2010)
Rahvusrühmad: puštud 42%, tadžikid 27%, hesaarid 9%, usbekid 9%, aimakid 4%, turkmeenid 3%, belutšid 2%, muud 4%
Keeled: afgaani-pärsia ehk dari (riigikeel) 50%, puštu (riigikeel) 35%, turkmeeni keeled (peamiselt usbeki ja turkmeeni) 11%, 30 vähemuskeelt (eelkõige belutši ja pasai) 4%, palju esineb kahekeelsust
Usundid: islam – sunni-moslemid 80%, šiiidid 19%; muud 1%

Inimarengu indeks: 0,398, 172. koht 187st, madal inimarengu tase (2011)

MAJANDUSNÄITAJAD
SKP (jooksev, miljardit USD) (2010): 11,76
SKP kasv (% aastas) (2010): 3.4
SKP inimese kohta (jooksev, USD) (2008): 362
Inflatsioon, tarbijahinnad (% aastas) (2010): 12.9
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg (päevades)
Neto ametlik arenguabi ja ametlik abi (miljonit USD) (2009): 6,235
Abi (% rahvamajanduse kogutulust) (2009): 45.7

SOTSIAALSED NÄITAJAD
Vaesuse piiril elavate inimeste osakaal, 1,25 USD päevas (ostujõud, %): –
Vaesuses elavate inimeste osakaal riigis (% rahvastikust) (2008): 30
Gini indeks (1 = täielik võrdsus, 100 = täielik ebavõrdsus) (2008): 29

TERVIS
Keskmine eluiga sünnihetkel (aastad) (2009): 48
Imikute suremus (1000 elussünni kohta): –
HIV levik, kokku (% rahvastikust vanuses 15–49): –
Kulutused tervishoiule, kokku (% SKP-st) (2009): 7.4

HARIDUS
Riiklikud kulutused haridusele, kokku (% SKP-st): –
Koolis käijate osakaal, algtase (% neto): –
Haridust omandavate inimeste osakaal kokku (mehed ja naised) (%):60.0 (2011)
Eeldatav kooliskäimise aeg (alla 7 aastased lapsed) (aastad) (2011): 9.1
Täiskasvanute kirjaoskuse tase, mehed ja naised (% 15-aastastest ja vanematest): –

SOOLINE VÕRDSUS
Vähemalt keskharidusega inimeste määr (naiste osakaal) (2011): 0.171
Alaealiste raseduse määr (sündide arv 1000 naise kohta vanuses 15–19) (2011): 118.7
Soolise ebavõrdsuse indeks (1 = naised ja mehed on võrdsed, 0 = mehed ja naised on ebavõrdsed) (2011): 0.707
Naiste osakaal parlamendis (2011): 0.382

KESKKOND
Tarbimise ökoloogiline jalajälg (globaalseid hektareid inimese kohta) (2011): 0.6
Kasvuhoonegaase inimese kohta (CO2-ekvivalent, tonnides): –
Süsihappegaasi heitkogused inimese kohta (tonnides) (2011): 0.0
Metsaga kaetud ala (% kogu maismaapindalast) (2011): 2.1

Allikad:

CIA – „The World Factbook“, https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
Maailmapanga andmed, http://data.worldbank.org/
Inimarengu aruanne: riikide ülevaated, http://hdr.undp.org/en/countries/

Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Eesti erimissioon ja tsiviilametnikud Afganistanis

Hetkel töötab Afganistanis kuus Eesti tsiviil-ametnikku.2006. aasta septembris lähetas Eesti Afganistani Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah’is paikneva rahvusvahelise ülesehitusmeeskonda (PRT – Provincial Reconstruction Team) esimese tsiviileksperdi ja diplomaadi, kelle ülesandeks oli osaleda nii PRT töös kui ka täita Eesti diplomaatilise esindaja rolli Afganistanis. 2007. aasta sügisest paikneb Eesti erimissioon Kabulis. Nii on Eestil võimalus saada kohapealt vahetut infot, analüüse ning ettepanekuid, millistesse abi-projektidesse ja kuidas saab Eesti edaspidi Afganistani arengu toetamiseks parimal moel panustada.

Eesti esimene suursaadik Afganistanis Harri Tiido andis oma volikirja president Hamid Karzaile üle 2008. aasta märtsis. Suursaadik Tiido resideerib Tallinnas.

Alates 2009. aasta juulist on Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp, kes kirjutab Eesti tegemistest regulaarselt ka blogis aadressil http://blog.vm.ee.

2011. aasta juulist jätkab Tanel Sepa asemel asjurina Vahur Soosaar.

Lisaks diplomaatilisele esindajale Kabulis asus 2008. aasta märtsist Eesti erimissioonis Afganistanis tööle tervishoiuekspert Dr. Argo Parts, kes osaleb UK PRT (Provincial Reconstruction Team) meeskonna töös, koordineerib Eesti ja rahvusvahelisi arengukoostööprojekte ning nõustab Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Alates 2009. aasta märtsist jätkab tervishoiueksperdina MTÜ Mondo liige ja Eesti Päästemeeskonna meedik Anu Raisma. 2010. aasta augustist jätkab samal kohal tööd samuti kauaaegne Eesti Päästemeeskonna liige Priit Paju. Seega toimub erimissiooni tegevus korraga kahes asukohas: Kabulis töötab asjur ja Lashkar Gah’s tsiviilekspert.Lisaks välisministeeriumi erimissioonile on 2008. aasta algusest ELi politseimissioonil (EUPOL – Afghanistan) Eesti politseiametnikud ning ÜRO missiooni Afganistanis (UNAMA) koosseisus turvalisuse küsimustega tegelev ametnik. Alates 2007. aasta märtsist kuni 2009. aasta suveni täitis Eesti Kaitseministeerium tsiviilnõuniku ametikohta Afganistani Kaitseministeeriumi juures USA poolt juhitava CSTC-A (Combined Security Transition Command – Afghanistan) koosseisus edendamaks Afganistani parlamendi ja kaitseministeeriumi suhteid. 2010. a. juulist jätkas tsiviilnõunikuna Eesti kaitseministeeriumi ametnik Jaano Vija, kes nõustab afgaane kaitsepoliitika planeerimise alal. Samuti on Vija kaitsepoliitika nõunikuks Eesti erimissiooni juures Afganistanis.

Loe Eesti asjuri blogi Afganistanis SIIN.

Allikas: Välisministeerium, 08.04.2011

Eesti panus Afganistani ülesehitusse

Arengukoostöö ja humanitaarabi raames on Eesti seni toetanud ja toetamas:

Eesti Punase Risti vahendusel voodipesu, madratsite ja esmaabikomplektide saatmist Afganistani 1 miljoni krooniga 2002. aastal.
Eesti Punase Risti vahendusel voodipesu, madratsite ja esmaabikomplektide saatmist Afganistani 63 912 euro väärtuses 2002. aastal.
vabatahtlike annetuste näol kokku 70 000 euro väärtuses ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametit (UNHCR) 2002., 2003. ja 2007. aastal pagulaste olukorra leevendamiseks Afganistanis.
narkovastast võitlust Afganistanis 41 990 euro väärtuses, panustades narkovastase võitluse fondi (Counter Narcotics Trust Fund – CNTF) 2005. aasta detsembris. Fond loodi eesmärgiga tagada Afganistani valitsusele enam võimalusi narko-vastase võitluse strateegia elluviimisel ning seda haldab ÜRO arenguprogramm UNDP.
tsiviilmissioonide eelarvest 2007. aastal Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL Afganistan 28 715 euro väärtuses. Missioon on nõuandjaks, ülevaatajaks ning väljaõpetajaks erinevatel tasanditel – Afganistani siseministeeriumis, regionaalsel ja provintsi tasandil.
koostöös Eesti Punase Ristiga Helmandi provintsi keskhaigla lasteosakonna varustamist 70 303 euro väärtuses meditsiini-seadmetega.
koostöös MTÜ Mondoga Helmandi provintsi keskhaiglat 185 303 euroga. Projekti otsene eesmärk on soetada Bosti haiglale portatiivne hapniku jaotussüsteem ning parandada meditsiinivarustuse sortimenti.
Kabuli Ülikooli Afganistani Keskuse (ACKU) uue hoone rajamiseks vajaliku projekti dokumentatsiooni koostamist 31 9489 euro väärtuses ning Afganistani rahvusarhiivi ja mobiilse raamatukogu täiendamist 28 115 euro väärtuses. ACKU uue hoone rajamine võimaldab nii üliõpilastele, õppejõududele kui ka (Afgaani ja välismaa) teaduritele oluliselt paremat juurdepääsu ja laiemaid kasutusvõimalusi keskuse teabe-materjalide kogule.
Kabuli tsiviillennuväljal töötavale afgaanide perrooniteenindusmeeskonnale vajalike ohutus-vahendite soetamist ja kasutusele võttu 2 684 euroga.
Afganistani 2008. aasta rahvaloenduse läbiviimist ÜRO rahvastikufondi kaudu ning samuti 2009. aasta presidendi ja kohalike maakonnakeskuste juhtide valimiste toetamine ÜRO arenguprogrammi UNDPi projekti Elect kaudu mõlemat ligikaudu 31 956 euro väärtuses.
2009. aastal on MTÜ Mondo projektina käivitatud täiskasvanute esmaabikoolitus ning tervishoiutöötajate täiendkoolitus Afganistani Helmandi provintsis.
Samuti alustab Eesti Afganistani Islamivabariigi parlamendi töö arendamisele suunatud konsultatsioone. Riigikogu Kantselei projekti käigus tutvustatakse Afganistani parlamendisaadikutele ja ametnikele Eestis edukalt käivitunud e-riigi, e-valimiste, Riigikogus kasutatava digitaalse stenografeerimissüsteemi tööpõhimõtteid ja eeliseid.
Afganistani valitsuse taasintegreerimise programmi (Afghanistan Peace and Reconciliation Programme-APRP) 31 956 euro väärtuses.

Allikas: Välisministeerium, 08.04.2011

Afganistani kodanikuühiskond

Afganistanis hõlmavad tsiviilühiskonna struktuurid ja organisatsioonid sufide (islamistlik vennaskond) liikumisi ja khanqah’sid (spetsiaalsed sufide vennaskonna kogunemiseks mõeldud hooned); usulisi asutusi, nagu näiteks mošeed, madrassaad või takiakhanad (šiiitide mošeed); veemajanduskomiteed; suurad (kogukonnavanemate nõukogud); kultuuriringkonnad; kunstnike ja kutseliidud; ning mittetulundus- ja valitsusvälised abiorganisatsioonid. Paljud nendest iidsetest struktuuridest on endiselt Afganistani tsiviilühiskonna alustalad.

Afganistani rahvas ja tsiviilühiskond on läbi sõja-, ebastabiilsuse ja põua-aastate jäänud püsima tänu nii sotsiaalse võrgustiku – pere- ja kogukonnavõrgustike ja -süsteemide tugevusele kui ka rahvusvahelisele abile. Tänapäeval toetavad tsiviilühiskonnaorganisatsioonid Afganistanis paljusid erinevaid tegevusi eesmärgiga toetada riigi jätkuvat ülesehitamist ja arengut. Suurenemas on inimõigustega tegelevate organisatsioonide arv ja tegevusulatus. Vastasutatud ühiskondlikud organisatsioonid alates kirjanike ühendustest kuni talupidajate liitudeni arutavad omavahel ühiseid küsimusi, panustades sel moel Afganistani tsiviilühiskonna üldisesse arengusse. VVO-d püüavad tasakaalustada oma hädaabiga seotud tegevust pikemaajaliste ülesehitus- ja arengualgatustega.

VVO-de tegevusvaldkonnad hõlmavad hetkel järgmist: humanitaarabi ja hädaabi; tervishoid ja toitumine; vee- ja sanitaarsüsteemid; haridus ja kutseõpe; tuluallikate loomine; kogukondade arendamine ja tsiviilühiskonna toetamine; juhtimisalane tugi, sh rahu tagamine, lepitustegevused ja tsiviilharidus; maapiirkondade arendamine, tagasipöördujate, siseriiklike pagulaste ja demobiliseeritud sõdurite re-integratsioon; ja loodusvarade majandamine. Väga väheste Afganistani VVO-de tegevus piirdub ainult ühe sektoriga. Enamik neist on tegevad terves reas valdkondades vastavalt oma kogemustele, eesmärkidele ja rahastusele.

VVO-d kooskõlastavad oma tegevusi Afganistani valitsusega ning täidavad ka põhilist rolli rakenduspartneritena mitmetes valitsuse programmides, sh riiklikus solidaarsusprogrammis, riiklikus maapiirkondade juurdepääsu programmis, tervishoiuteenuste osutamises ning mitmetes haridus- ja muudes algatustes. Oma volituste piires keskenduvad paljud Afganistanis tegutsevad VVO-d konkreetsetele, sageli marginaalsetele rahvastikurühmadele, nagu näiteks lapsed, naised, puuetega inimesed ning rahvus- ja muud vähemused. VVO kohati negatiivset mainet on suurendanud avalikkuse pahameel ülesehitustööde aegluse üle hoolimata suurtest rahasummadest, mida rahvusvahelised rahastajad on Afganistani panustanud.

2008. aasta jaanuari seisuga oli majandusministeeriumis registreeritud 1395 VVO-d (1094 kodumaist VVO-d ja 301 rahvusvahelist VVO-d). See on poole väiksem organisatsioonide arvust, mis olid registreeritud enne uue seaduse vastuvõtmist 2005. aastal.

Afganistan on abiorganisatsioonide jaoks üks maailma kõige ohtlikumaid kohti. ÜRO aruande kohaselt tapeti ajavahemikul jaanuar–september 2008 üle kogu Afganistani umbes 30 ja rööviti 92 abitöötajat (sh nii afgaanid kui välismaalased).

Allikas: Aasia Arengupank, 2009, „Ülevaade tsiviilühiskonna organisatsioonidest: Afganistan”
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Afganistani rahvusvähemus Eestis

Eestis elab kümme lühiajalise ja kolm pikaajalise elamisloaga Afgaani kodakondsusega inimest. Väikese elanike arvu tõttu ei ole afgaanid Eestis ennast kogukonnana kultuuriseltside kaudu organiseerinud.

Allikad: Eesti Statistikaamet ja Etnoweb, 5. detsember 2011

Projektid 2011

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID AFGANISTANIS 2011

1. EV Erimissioon Afganistanis viib läbi projekti “Ülemineku-alane seminar Afganistani parlamendiliikmetele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele” märtsis 2011. Välisministeerium toetab 1 781 euroga.

2. EV Erimissioon Afganistanis viib läbi projekti “Kabuli Ülikooli Afganistani Keskuse IT-lahenduse tehniliste aspektide nõustamine” märtsis 2011. Välisministeerium toetab projekti 3 840 euroga.

3. MTÜ Mondo viib läbi projekti “Toetussüsteemi loomine Afganistani naistele ja lastele”. Projekti eesmärk on arendada välja jätkusuutlik süsteem, mille abil saavad Eesti

elanikud konkreetse võimaluse aidata enim haavatud olukorras olevaid inimesi – eelkõige

naisi ja lapsi – Afganistanis. Projekt kestab ajavahemikus september 2011 – august 2012. Välisministeerium toetus on 89 051 eurot.

4. Eesti Diplomaatide Kooli Sihtasutus viib läbi projekti “Diplomaatia, rahvusvaheliste suhete ja EL/NATO-suhtluse alane koolitus Afganistani diplomaatidele ja riigiametnikele”. Projekt kestab ajavahemikus august 2011 – detsember 2011. Välisministeerium toetab projekti 41 965 euroga.

5. Ikoon OÜ viib läbi projekti “Toetus Afganistani teemalise dokumentaalfilmi „Charikari tüdrukud“ järeltootmine”. Projekt toimub juuli – september 2011. Välisministeerium toetab projekti 7 814 euroga.

Allikas: Välisministeerium, 30. november 2011

Väärt lugemine

Väärt lugemine Afganistani teemal

Afganistanist huvitatutel soovitame alustuseks lugeda järgnevaid teoseid:

Khaled Hosseini “Tuhat hiilgavat päikest” (2010)
Õnne Pärl “Armastatud Afganistan” (2008)
Mario Merirand “Afganistani päevik” (2008)
Alar Nigul “Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis” (2008)
Khaled Hosseini “Lohejooksja” (2008)
Ants Eert “Afgaanide vang” (2008)
Karla Schefter “Inimese nimel” (2003)

Tutvu ka Eesti NATO Ühingu eriväljaandega 20. augustil toimunud Afganistani presidendivalimiste puhul, mis ilmus Postimehe vahel (2009).