Terveilm

In English

Armeenia

View Larger Map

Armeenia on Lõuna-Kaukaasias asuv väike 3 miljoni elanikuga riik. Armeenia on üks väikseima rahvusliku kogutoodanguga riike Euroopas ja üks Euroopa Liidu idapartnerluse partnerriikidest. ÜRO inimarengu aruande (2011) järgi on Armeenia kõrge inimarenguga riikide rühmas ning maailmas 86. kohal 187 riigi hulgast.

Arengukoostöö projekte Eesti ja Armeenia vahel on toimunud 2001. aastast alates. 2011. aastast on Armeenia Eesti prioriteetne partnerriik arengukoostöö vallas. Prioriteetsed valdkonnad, millest Eesti arengukoostöös aastatel 2011-2015 lähtub on inimarengu toetamine (sh hariduse ja tervishoiu arendamine), rahu ja inimõiguste tagamine ning demokraatia ja õigusriigi arengu toetamine, jätkusuutliku majandusarengu toetamine (sh rahvusvahelise kaubandussüsteemi liberaliseerimise toetamine ja rahvusvaheliselt seatud keskkonna eesmärkide saavutamine).

Andmed Armeenia kohta

Iseseisvus: 21.09.1991 (Nõukogude Liidust)
Pealinn:
Jerevan
Valitsusvorm
: vabariik
Riigipea:
president Serž Sargsjan (alates 09.04.2008)
Valitsusjuht:
peaminister Tigran Sargsjan (alates 09.04.2008)
Rahvussümbolid:
Mount Ararat; kotkas; lõvi
Asukoht:
Edela-Aasia, Türgi (läänes) ja Aserbaidžaani vahel
Pindala:
29 743 km2
RAHVASTIK
R
ahvaarv: 3 090 000 (2010)
Iive
(% aastas): 0,23 (2010)
Rahvusrühmad:
armeenlased 97,9%, yezidid (kurdid) 1,3%, venelased 0,5%, muud 0,3% (2001. a rahvaloendus)
Keeled:
armeenia (riigikeel) 97,7%, yezidi 1%, vene 0,9%, muud 0,4% (2001. a rahvaloendus)
Usundid:
armeenia apostlik õigeusk 94,7%, muu ristiusk 4%, yezidi (monoteistlik usk looduse kummardamise elementidega) 1,3%
Inimarengu indeks: 0,716, 86. koht 187-st, kõrge inimarengu tase (2011)
MAJANDUSNÄITAJAD
SKP
(jooksev, miljardit USD; 2010): 9.26
SKP kasv
(% aastas) (2010): 1.0
SKP inimese kohta
(jooksev, USD) (2010): 2.996 
Inflatsioon
, tarbijahinnad (% aastas) (2010): 8.2 
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg
(päevades) (2010): 15
Neto ametlik arenguabi ja ametlik abi
(miljonit USD) (2009): 303
Abi
(% rahvamajanduse kogutulust) (2009): 2.5
SOTSIAALSED NÄITAJAD
Vaesuse piiril elavate inimeste osakaal
, 1,25 USD päevas (ostujõud, %) (2008): 1.3
Vaesuses elavate inimeste osakaal riigis
(% rahvastikust) (2009): 26.5
Gini indeks
(1 = täielik võrdsus, 100 = täielik ebavõrdsus) (2009): 38.9
TERVIS
Keskmine eluiga
sünnihetkel (aastad) (2009): 74
Imikute suremus
(1000 elussünni kohta) (2010): 18
HIV levik
, kokku (% rahvastikust vanuses 15–49) (2009): 0
Kulutused tervishoiule
, kokku (% SKP-st) (2009): 4.7
HARIDUS
Riiklikud kulutused haridusele
, kokku (% SKP-st) (2009): 4.4
Koolis käijate osakaal, algtase
(% neto) (2007): 84
Haridust omandavate inimeste osakaal
kokku (mehed ja naised) (%) (2011): 76.3
Eeldatav kooliskäimise aeg
(alla 7 aastased lapsed) (aastad) (2011): 12.0
Täiskasvanute kirjaoskuse tase
, mehed ja naised (% 15-aastastest ja vanematest) (2011): 99.5
SOOLINE VÕRDSUS
Vähemalt keskharidusega inimeste määr
(naiste osakaal) (2011): 0.993 
Alaealiste raseduse määr
(sündide arv 1000 naise kohta vanuses 15–19) (2011): 35.7
Soolise ebavõrdsuse indeks
(1 = naised ja mehed on võrdsed, 0 = mehed ja naised on ebavõrdsed) (2011): 0.343
Osakaal parlamendis, naiste osakaal
(2011): 0.101
KESKKOND
Tarbimise ökoloogiline jalajälg
(globaalseid hektareid inimese kohta) (2011): 1.8
Kasvuhoonegaase inimese kohta
(CO2-ekvivalent, tonnides) (2011): 1.3
Süsihappegaasi heitkogused inimese kohta
(tonnides) (2011): 1.8
Metsaga kaetud ala
(% kogu maismaapindalast) (2011): 9.5
Allikad:
CIA – „The World Factbook“, https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
Maailmapanga andmed, http://data.worldbank.org/
Inimarengu aruanne: riikide ülevaated, http://hdr.undp.org/en/countries/
 
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Armeenia kodanikuühiskond

CIVICUSe aruanne Armeenia tsiviilühiskonna kohta näitab, et tsiviilühiskond on Armeenias liikumas konsolideerumise suunas. Kui sellised näitajad nagu „organiseerituse tase”, „väärtushinnangute praktiline rakendamine” ja „väliskeskkond” on kõik üpriski tasakaalus, siis „tsiviilühiskonna kaasatus” ja „mõju tunnetamine” on allpool keskmist (vastavalt 37,4% ja 32,8%).
Organisatsioonilises kontekstis on Armeenia tsiviilühiskonna organisatsioonid paljudel juhtudel edukalt loonud formaalsed juhtimissüsteemid ja liikmete võrgustikud ning taganud juurdepääsu kasvuvõimalustele ja infovahetusele. Hoolimata Armeenia tsiviilühiskonna organisatsioonide ühistest jõupingutustest oma sisemiste väärtushinnangute edendamisel, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi nende tavade ja väärtushinnangute muutmiseks reaalsuseks.
Riigi-tsiviilühiskonna ja erasektori-tsiviilühiskonna vaheline partnerlus on edukas seal, kus sümbiootilised vastastikused suhted on viinud need välja sellest korrumpeerunud keskkonnast, mis on pikka aega Armeenia tsiviilühiskonda iseloomustanud.
2010. aastal oli Armeenias registreeritud 3565 valitsusvälist organisatsiooni, 712 sihtasutust ja 201 ühendust. Ent nii riigiametnike kui ka valitsusvälise kogukonna hinnangul tegutsevad nendest umbes 15–20 protsenti aktiivselt; ning veelgi vähemaid arvatakse täitvat oma missiooni ja oma liikmete vajadusi. Paranenud juurdepääs kaasaegsetele tehnoloogiatele aitas kaasa mitteametlike kodanikeühenduste arvu selgele kasvule 2010. aastal.
Kuigi Armeenia tsiviilühiskond seisab silmitsi selliste probleemidega nagu korruptsioon, nõrk sotsiaalne kapital, poliitiline üleolek ja klientism, on siiski märkimisväärselt palju põhjust optimismiks Armeenia tsiviilühiskonna tulevikus. Eelkõige annab valitsuse valmisolek teha koostööd tsiviilühiskonnaga märku riigi kui terviku otsusekindlusest töötada koos tsiviilühiskonna osakaalu suurendamiseks riigis.
Kuigi valitsusväliste organisatsioonide teenuste valik kasvas endiselt, sõltuvad valitsusvälised organisatsioonid endiselt oma pakutavate teenuste määratlemisel rahastajatest. VVO-de toetusvälised tegevused olid piiratud ning vähesed organisatsioonid lähenevad finantsalase jätkusuutlikkuse tagamisele loovalt, nt kehtestades teenustasusid või püüdes sõlmida riiklikke lepinguid.
Finantsalane jätkusuutlikkus ongi endiselt üks peamisi väljakutseid, millega Armeenia VVO-d silmitsi seisavad. Enamik organisatsioone sõltuvad ikka veel välisest rahastamisest, mis on üleilmse finantskriisi tõttu vähenenud. VVO ekspertide hinnangul peatas oma tegevuse 2010. aastal rahastamise puudusel 5 protsenti aktiivsetest VVO-dest.
Allikad: CIVICUS International, 2010, „Armenian Civil Society: from Transition to Consolidation”  ja USAID, 2010, VVO-de jätkusuutlikkuse indeks
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Armeenia rahvusvähemus Eestis

Eestis elab ligikaudu 2000 armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing, mille eesmärgiks on koordineerida kõikide Eestis tegutsevate armeenia ühenduste ja seltside tegevust, millest esimene – Armeenia Kultuuriselts – loodi Tallinnas juba 1988. aastal. 4. märtsil 1999 avati Rahvusühingu algatusel Tallinnas Kuninga tänaval Armeenia Kultuurikeskus. 1994. aastal loodi Eesti Armeenia Apostliku Kiriku Püha Gregoriuse kogudus, mis tegutseb siiani. Tallinnas on toimunud ka mitmeid armeenia Eesti diasporaa korraldatud armeenia kunstnike näitusi, kus on osalenud ka Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Rafael Arutjunjan.


Allikas: Välisministeerium, 5. detsember 2011

Projektid 2001-2009

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID ARMEENIAS 2001-2009

Arenguabi raames on välisministeerium korraldanud Armeenia riigiametnikele mitu koolitust.
2001. oktoobris toimus koostöös teede- ja sideministeeriumiga informatsiooni- ja kommunikatsiooni tehnoloogia alane koolitus, mille käigus tutvusid Armeenia ametnikud Eesti riigi- ja kolmanda sektori infotehnoloogia-alase tööga.
Juunis 2002 korraldas välisministeerium koos sotsiaalministeeriumiga Armeenia riigiametnikele Eesti tervishoiu- ja tervisekindlustussüsteemi reforme tutvustava seminari.
Septembris 2003. a. toimus E-valitsemise akadeemia raames Armeenia riigiametnike koolitus “Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtimine avalikus sektoris”. Osales 15 erineva ametkonna esindajat.
2003. aastast 2009. aastani toimus Päästeameti projekt “Armeenia kodanikukaitsesüsteemi arendamine”.
Novembris 2008 võtsid Armeenia diplomaadid koos Gruusia, Moldova ja Ukraina diplomaatidega osa Eesti Diplomaatide Kooli kursusest „Eesti kogemus integreerumisel EL-i ja NATO-ga”.


Allikas: Välisministeerium, 08.04.2010

Väärt lugemine

Väärt lugemine Armeenia teemal

Armeeniast huvitatutel soovitame alustuseks lugeda järgnevaid teoseid:

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee