fbpx

Terveilm

In English

Gruusia


View Eesti arengukoostöö Gruusiaga in a larger map

Gruusia on kõrge inimarenguga riik ning 75. kohal maailmas ÜRO inimarengu indeksi järgi (2011). Siiski on Gruusia üks vähim arenenud riike Euroopas ja seisab silmitsi mitmete arenguprobleemidega.

Eesti riik on Gruusiat pidanud prioriteetseks arengukoostöö sihtriigiks aastatel 2006-2010 ning ka perioodil 2011-2015 vastavalt dokumendile “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aastateks 2011 – 2015”.

Prioriteetsed valdkonnad, millest Eesti arengukoostöös aastatel 2011-2015 lähtub on inimarengu toetamine (sh hariduse ja tervishoiu arendamine), rahu ja inimõiguste tagamine ning demokraatia ja õigusriigi arengu toetamine, jätkusuutliku majandusarengu toetamine (sh rahvusvahelise kaubandussüsteemi liberaliseerimise toetamine ja rahvusvaheliselt seatud keskkonna eesmärkide saavutamine).

2011.a. avatud Eesti Idapartnerluse keskus loob pinnase veelgi intensiivsemaks koostööks Gruusiaga. Keskusel on plaanis korraldada ametnikele mõeldud lühikoolitusi, seminare, hõlmates nii avaliku halduse kui ka e-valitsemise temaatikat ning finantseerida Gruusia noordiplomaatide õpinguid Eesti Diplomaatide koolis.

Tutvu ka kokkuvõttega Eesti kodanikuühenduste esindajate visiidist Gruusiasse!

Andmed Gruusia kohta

Iseseisvus: 09.04.1991 (Nõukogude Liidust)
Pealinn:
Tbilisi
Valitsusvorm:
vabariik
Riigipea:
president Mikheil Saakashvili (alates 25.01.2004); president on riigipea ning valitsusjuht siseministeeriumile ja kaitseministeeriumile
Valitsusjuht:
peaminister Nikoloz Gilauri (alates 06.02.2009); peaminister on valitsusjuht kõikidele ministeeriumitele, v.a siseministeerium ja kaitseministeerium
Rahvussümbolid:
Püha Georg, lõvi
Asukoht:
Edela-Aasia, Musta Mere ääres, Türgi ja Venemaa vahel, üks maariba Kaukasusest põhja pool ulatub Euroopasse
Pindala:
kokku: 69 700 km2
RAHVASTIK
Rahvaarv:
4 452 800 (2010)
Iive
(% aastas): 0,9 (2010)
Rahvusrühmad:
grusiinid 83,8%, aserid 6,5%, armeenlased 5,7%, venelased 1,5%, muud 2,5% (2002. a rahvaloendus)
Keeled:
gruusia (riigikeel) 71%, vene 9%, armeenia 7%, aseri 6%, muud 7%
märkus: Abhaasias on ametlik keel abhaasia keel
Usundid:
õigeusk (ametlik) 83,9%, islam 9,9%, Armeenia Gregoriuse 3,9%, katoliiklus 0,8%, muud 0,8%, ateism 0,7% (2002. a rahvaloendus)
Inimarengu indeks: 0,733, 75. koht 187-st, kõrge inimarengu tase (2011)
MAJANDUSNÄITAJAD
SKP
(jooksev, miljardit USD) (2010): 11,67
SKP kasv
(% aastas) (2010): 6.4
SKP inimese kohta
(jooksev, USD) (2010): 2,620
Inflatsioon
, tarbijahinnad (% aastas) (2010): 7.1
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg
(päevades) (2010): 3
Neto ametlik arenguabi ja ametlik abi
(miljonit USD) (2009): 908
Abi
(% rahvamajanduse kogutulust) (2009): 8.5
SOTSIAALSED NÄITAJAD
Vaesuse piiril elavate inimeste osakaal
, 1,25 USD päevas (ostujõud, %) (2008): 15.3
Vaesuses elavate inimeste osakaal riigis
(% rahvastikust) (2007): 23.6
Gini indeks
(1 = täielik võrdsus, 100 = täielik ebavõrdsus) (2008): 41
TERVIS
Keskmine eluiga sünnihetkel
(aastad) (2009): 73
Imikute suremus
(1000 elussünni kohta) (2010): 20
HIV levik
, kokku (% rahvastikust vanuses 15–49) (2009): 0
Kulutused tervishoiule
, kokku (% SKP-st) (2009): 10.1
HARIDUS
Riiklikud kulutused haridusele
, kokku (% SKP-st) (2009): 3.2
Koolis käijate osakaal
, algtase (% neto) (2011): 72.3
Haridust omandavate inimeste osakaal kokku
(mehed ja naised) (%) (2011): 99.7
Eeldatav kooliskäimise aeg
(alla 7 aastased lapsed) (aastad) (2011): 13.1
Täiskasvanute kirjaoskuse tase
, mehed ja naised (% 15-aastastest ja vanematest): 99.7 (2011)

SOOLINE VÕRDSUS
Vähemalt keskharidusega inimeste määr
(naiste osakaal) (2011): 0.968
Alaealiste raseduse määr
(sündide arv 1000 naise kohta vanuses 15–19) (2011): 44.7
Soolise ebavõrdsuse indeks
(1 = naised ja mehed on võrdsed, 0 = mehed ja naised on ebavõrdsed) (2011): 0.418
Naiste osakaal parlamendis
(2011): 0.070
KESKKOND
Tarbimise ökoloogiline jalajälg
(globaalseid hektareid inimese kohta) (2011): 1.8
Kasvuhoonegaase inimese kohta
(CO2-ekvivalent, tonnides) (2011): 1.4
Süsihappegaasi heitkogused inimese kohta
(tonnides) (2011): 1.2
Metsaga kaetud ala
(% kogu maismaapindalast) (2011): 39.5
Allikad:
CIA – „The World Factbook“, https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
Maailmapanga andmed, http://data.worldbank.org/
Inimarengu aruanne: riikide ülevaated, http://hdr.undp.org/en/countries/
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Gruusia kodanikuühiskond

Civil Society Internationali (CSI) uuringust selgus, et enamiku tsiviilühiskonna organisatsioonide hinnangul valitseb Gruusias kaks väärtushinnangute gruppi: a) vananenud ja totalitaarse päritoluga väärtushinnangute süsteem, mis enamasti soosib põhja poole suunatud (venemeelset) välispoliitikat; ja b) demokraatlike väärtushinnangute süsteem, mida peetakse läänemeelseks (Euroopale ja Euroopa-Atlandi piirkonnale suunatuks). Enamik Gruusia tsiviilühiskonna organisatsioonidest peab end viimase grupi toetajaks.
Uuringus selgitati välja Gruusia tsiviilühiskonna nõrgad kohad: väike mõju ühiskonnale, märkimisväärselt madal organiseerituse tase ja tegevust takistav väliskeskkond, mille põhjuseks on võimu koondatus võimuorganite kätte. Tsiviilühiskonna tugevate külgedena mainiti muuhulgas organisatsioonilisi kogemusi, tsiviilühiskonna organisatsioonide valdavalt demokraatlikke väärtushinnanguid ja arengupotentsiaali.
Valitsuse usaldusväärsuse kahanemise tulemusel on viimase aja üheks positiivseks arenguks olnud see, et ametivõimud on andnud selgelt märku soovist teha tsiviilühiskonna rühmitustega paljudes küsimustes tihedamat koostööd. Kahjuks aga on tsiviilühiskond viimase seitsme aasta jooksul oluliselt nõrgenenud ja ei ole seetõttu tavaliselt enam suuteline uutele väljakutsetele adekvaatselt reageerima.
2009. aastal oli Gruusias hinnanguliselt 10 000 valitsusvälist organisatsiooni. 2010. aastal viidi kõik mittetulundusorganisatsioonid justiitsministeeriumi tsentraliseeritud avalikus online-registris ühe nimetuse alla (valitsusväliste organisatsioonide asemel mittetulundus-/mitte-kommertsorganisatsioonid); seeläbi suurenes mittetulundusorganisatsioonide arv 14 tuhandeni. Mittetulundusorganisatsioonide likvideerimine on keeruline ja paljud enam mitte aktiivsed organisatsioonid ei vaevu seda tegema. Sellest tulenevalt ei kajasta registreeritud mittetulundusorganisatsioonide kasvav arv aktiivselt tegutsevate VVO-de tegelikku arvu.
Enamikul juhtivatest VVO-dest on suuri probleeme oma finantssuutlikkuse säilitamisel. Oma tegevuse elujõulisuse on suutnud säilitada vaid need organisatsioonid, millel on arenenud juhtimissüsteemid või mis suudavad oma teenuseid turustada. Kohalike VVO-de finantssuutlikkus kasvas 2010. aastal tänu Gruusiale antud suuremale USA-poolsele ja muule välisabile, valitsuse Tsiviilühiskonna Organiseerimise Fondile (Civic Institutionalism Fund) ning VVO-dega sõlmitud riiklike lepingute suuremale arvule ja muudele kohalikele rahastamisallikatele.
Koostöö valitsusega paranes 2010. aastal veelgi kõikidel tasanditel ning VVO-del õnnestus läbi suruda mitmed tähtsad poliitikamuudatused. Valitsus näitas üles huvi tihedama koostöö vastu tsiviilühiskonnaga – kõige selgemalt väljendus see ehk sektori kaasamises põhiseaduse muudatuste projekti koostamisse.
Allikad: CIVICUS, 2010, „Hinnang Gruusia tsiviilühiskonnale” ja USAID, 2010, VVO-de jätkusuutlikkuse indeks.
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Gruusia kodanikuühiksonna väljakutsed

  • Tegevused lähtuvad rahastajate mitte kohalike organisatsioonide/olude vajadustest. Ühendused viivad doonorite poolt seatud agenda järgi tegevusi ellu isegi siis, kui neid valdkondi prioriteetseks ei pea, sest muidu ei jääks nad üldse ellu. Peamiselt rahastatakse erinevaid temaatilisi tegevusi, aga võimekuse suurendamise tegevusteks ei ole võimalik toetust saada. „Valvekoer“-organisatsioone (eriti valitsuse suhtes kriitilisi) rahastatakse peaaegu alati ja väiksematel on keeruline toetust leida.
  • Palju on rahvusvahelisi organisatsioone ja on ebaselge, milline on nende mandaat viia ellu projekte. Keda esindavad? Kelle vajadustest/huvidest lähtuvad? Rahvusvahelised organisatsioonid teevad tihti tegevusi, mida peaks tegelikult viima ellu kohalikud organisatsioonid ja mis seetõttu pärsib kohaliku kodanikuühiskonna arengut. Konkurents ressurssidele on sageli ebaaus, sest väiksemad Gruusia organisatsioonid ei suuda võistelda suurte välismaistega (tehnilised, finantsilised ja organisatoorsed takistused).
  • Rahastus on ebastabiilne. Puuduvad arvestatavad siseriiklikud rahastusallikad, mis tekitab sõltuvust välisdoonoritest. Rahastajad ei tegutse koordineeritult, mistõttu on ühendustel keeruline muutuvate prioroteetide ja valikukriteeriumite üle järge pidada. Erasektori toetus on praktiliselt olematu. Eeldatavasti lõpetavad paljud doonorid lähema viie aasta jooksul Gruusia rahastamise, mis tähendab paljudele organisatsioonidele tegevuste lõpetamist. Vajalik on liikuda projektipõhiselt majandamiselt tegevustoetuste suunas.
  • Regioonide organisatsioonid on vähearenenud ja rahastajd pööravad neile vähem tähelepanu, kuigi just nende toetamine on vajalik tugeva kodanikuühiskonna loomiseks. Eriti halvas olukorras on vähemused (armeenlased, azerid). Üldiselt rahastatakse suuremaid ja juba tuntud ühendusi, mistõttu ei ole väiksematel võimalust ennast arendada ja tõestada. See tähendab, et arenevad üksikud kodanikuühendused, mitte kodanikuühiskond tervikuna. Vajalik on ka teadmiste edasiandmine Tbilisi organisatsioonidelt regioonide omadele.
  • Tööjõu puudus kodanikuühendustes – haritud inimesed lahkuvad riigist või lähevad tööle avalikku sektorisse, kus on paremad palgad. Madalate palkade tõttu ei saa palgata ka haritud ja kogemustega eksperte. Töötajad vahetuvad sageli. Paljud inimesed on sunnitud töötama ilma palgata.
  • Laiema avalikkuse kaasamine, harimine ja teavitamine ühiskondlikest teemadest ja kodaniku rollist on nõrk. Usaldus kodanikuühenduste vastu on madal (uuringute järgi umber 1/3 usaldab) ja puudub avalik aruandlus oma tegevustest avalikkusele. Inimesed on ühiskondlikes asjades passiivsed (uuringute järgi huvitab poliitika 40% inimestest), sest argielu küsimused (nt. vaesus) on pakilisemad. Samas on palju töötuid, keda võiks rakendada ühiskondlikes tegevustes. Inimesed eeldavad, et valitsus või doonorid arendavad riiki – sotsiaalne kapital on perekonna/sõpruskonna tasandil, kuid mitte ühiskonnas laiemalt.
  • Vabatahtlik tegevus ei ole levinud ja puudub vastav seadusandlus. Paljud välismaalased soovivad tulla vabatahtlikeks, kuid tihti ei saa neid vastu võtta, sest pole pakkuda elementaarseid töövahendeid (arvuti jmt).
  • Analüütiline võimekus on madal. Vähe uuringuid ja faktidel põhinevaid otsuseid nii ühenduste kui ka rahastajate poolt. Paljud uuringud ja raportid ei ole objektiivsed. See on seotud osaliselt tugeva poliitilise opositsiooni puudumisega. Ülikoolid ei osale eriti aktiivselt analüüside läbiviimises.
  • Maksupoliitka ei soodusta kodanikuühenduste tegevust.
  • Kodanikuühiskond väga polariseerunud ja politiseerunud, eriti pärast Rooside revolutsiooni. Paljud organisatsioonid isikupõhised ja ei ole liikmeskonda. Kohalike ühenduste omavaheline koostöö nõrk. Sellest tulenevalt peavad ühendused katusorganisatsiooni (nagu EMSL, AKÜ jt.) loomist küll vajalikuks, kuid praegusel hetkel võimatuks.
  • Organisatsioonikultuur on enamasti nõrk ja professionaalsuse tase suhteliselt madal. Vaja on koolitusi projektikirjutamise, ühenduse administreerimise, majandamise, kommunikatsiooni, eeskoste, diplomaatia ja analüüsi teemadel. Doonorite nõudmised muutuvad nii kiiresti, et organisatsioonid ei jõua praeguse töökorralduse juures järge pidada.
  • Valitsus ei kaasa kodanikuühiskonda (v.a. kui rahvusvahelised organisatsioonid juhivad arutelu) ja sageli ei arvesta nende seisukohtadega. Vajalik suurendada kodanikuühiskonna legitiimsust otsustusprotsessis kaasa rääkida.
  • Kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöö sõltub isiklikest tutvustest, aga üldiselt on vähene, sest omavalitsused kardavad kriitikat. KOV on maakohtades tihti peamine tööandja, mistõttu on neid suur mõjuvõim inimeste üle.
  • Uute tehnoloogiate kasutamine on vähene – palju on voldikuid ja vähe infot online. Sotsiaalmeedia kogub populaarsust, aga pigem infoallikana kui arutelukohana. Internetile on ligipääs umbes kolmandikul elanikkonnast (regioonides vähem). E-riik areneb, aga puuduvad IT-haridusega inimesed.
Allikas: Kokkuvõte AKÜ visiidist Gruusiasse 24.-29.10.2011

Gruusia rahvusvähemus Eestis

Gruusia kodakondsusega elab Eestis alalise ja tähtajalise elamisloa alusel 217 inimest. Gruusia rahvuse esindajaid on Eestis aga enam. Eestis tegutseb üle kümne grusiinide kultuuriasutuse ja ringi. Katusorganisatsiooniks Gruusia seltsidele Eestis on Gruusia Kultuuriseltside Maja Eestis, kuhu kuuluvad sellised seltsid nagu Eesti-Gruusia Naiste Selts “Salme”, Eesti-Gruusia Selts, Kaukaasia Kultuuriühing “Batumi” ja Tallinna Gruusia Rahvusselts Iveria.

 


Allikad: Eesti Statistikaamet  ja Etnoweb
, 5. detsember 2011

Nõuanded Eesti organisatsioonidele

NÕUANDED EESTI ORGANISATSIOONIDELE KOOSTÖÖKS GRUUSIAS

 

Partnerlus:

  • Kontrolli hoolega Gruusia partnerorganisatsiooni (poliitilist) tausta.
  • Vali partner planeeritavate eesmärkide järgi ja veendu, et nad on suutelised neid saavutama.
  • Anna võimalus väiksematele ja regioonide organisatsioonidele, kellel on tihti suurte organisatsioonidega võrreldes keerulisem end tõestada.
  • Toeta aktiivselt kohalikku organisatsiooni ja tema tegevusi (nii rahaliselt kui ka poliitiliselt). Sinu abi peab toetama organisatsiooni, mitte olema koormaks.
  • Ära konkureeri kohalike organisatsioonidega – võimalusel toeta kohalikku organisatsiooni, kes juba selles valdkonnas tegutseb.
Sisu/tegevuste planeerimine:
  • Oluline on ehitada püsivaid süsteeme/struktuure, mitte koolitada üksikisikuid.
  • Koostöö peaks olema pikaajaline (vähemalt 5-10 aastat).
  • Tunne kohalikke olusid ja konteksti. Tee kindlaks, et sinu tõstatatud probleem on tõeline ja pakiline ka kohalike jaoks.
  • Planeeri kogu projekti sisu koos kohaliku partneriga. Ära ole üleolev – kohalikud võivad teemat paremini tunda kui sina (märksõnad: partnerlus ja koostöö).
  • Uuri eelnevalt, kas keegi juba teeb samal teemal tegevusi. Ära dubleeri.
  • Ära võta üle copy-paste lahendusi Eestist, sest need ei pruugi Gruusia kontekstis töötada. Analüüsi eelnevalt situatsiooni põhjalikult.
  • Taga, et võimalikult suur osa projekti rahadest jõuaks Gruusia organisatsioonideni, mitte ei jääks välismaistele ekspertidele jmt.
  • Tegevuste regulaarseks monitoorimiseks peab juba alguses planeerima konkreetsed meetmed.
Üldine:
  • Kui tahad tõsiselt osaleda ühiskondlike protsesside mõjutamises, siis peab olema kohapeal kontor/esindaja. (Selles küsimuses esines eriarvamusi.)
  • Soolise võrdõiguslikkuse aspekti peab silmas pidama projekti kõikides etappides ning Eesti riikliku poliitika kujundamisel. Samuti on oluline puuetega inimeste, noorte ja eakate kaasamine.
  • Meedia arendamisega tegelevad juba paljud rahastajad.
Allikas: Kokkuvõte AKÜ visiidist Gruusiasse 24.-29.10.2011

Projektid 2011

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID GRUUSIAS 2011

 

  1. Gruusia Gali Naiste Ühingu projekt „Toetus Psühho-sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusele“. Keskus toetab Gali piirkonna elanikke tasuta psühholoogilise nõuga ning teavitab narkootikumide kasutamise tagajärgedest. Projekti viiakse ellu ajavahemikus aprill – november 2011. Välisministeerium toetab projekti maksumus on 5 000 euroga.
  2. SA Innove projekt “Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II“. Projekti eesmärk on Gruusia pilootkoolide kutseõppe kvaliteedi tõus 2013. aastaks. Projekt viiakse ellu oktoober 2011 – oktoober 2013. Eesti välisministeerium toetab projekti 99 135 euroga.
  3. MTÜ Eesti Ämmaemandate Ühing viib ellu projekti “Tartu ja Batumi ämmaemandate praktilise sünnitusabi koostööprojekt“ ajavahemikus august 2011 – november 2012. Projekti eesmärk on anda  edasi Eesti ämmaemandate praktilisi kogemusi, mida on võimalik koheselt ja väheste ressurssidega rakendada ka Gruusia Batumi piirkonna sünnitusabi korraldamisel.  Välisministeerium toetab projekti 29 730 euroga.
  4. Õppestipendium Alexander Chandiri’le (Gruusia) Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Euroopa Liidu – Venemaa uuringute magistriprogrammis (EURUS) õppimiseks 2011/2012 õppeaastal. Välisministeeriumi toetus on 4408 eurot.
  5. Õppestipendium Tamta Kupatadze’le (Gruusia) Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Euroopa Liidu – Venemaa uuringute magistriprogrammis (EURUS) õppimiseks 2011/2012 õppeaastal. Välisministeeriumi toetuse suurus on 4408 eurot.
  6. Õppestipendium Gruusia tudengile Ana Dabrundashvilile magistriõppes õppimiseks Tallinna Ülikoolis 2011/2012 õppeaastal. Välisministeerium toetab 4266 euroga.
  7. Õppestipendium Gruusia tudengile Mariam Tarasashvili magistriõppes õppimiseks Tallinna Ülikoolis 2011/2012 õppeaastal. Välisministeerium toetab 4266 euroga.
  8. Areneva Eesti SA viib ellu projekti “Tbilisi Ülikooli üliõpilaste alustavate väikeettevõtete koolitusprojekt”, mille käigus koolitatakse ja motiveeritakse Tbilisi Ülikooli 100 üliõpilast alustama ettevõtlusega. Projekt toimub ajavahemikus august 2011 – juuni 2012 ning Eesti Välisministeerium toetab projekti 38 177 euroga.
  9. SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse projekt “Eesti ettevõtlikkuse kogemuse jagamine ja ettevõtlusega alustamise toetamine Gruusias“. Projekti eesmärk on ettevõtluse arendamine, tööhõive suurendamine ja vaesuse vähendamine Gruusias läbi inimeste ettevõtlikkuse ja ettevõtluse ning ettevõtete jätkusuutlikkuse arendamise.  Projekt toimub september 2011 – august 2012. Eesti Välisministeerium toetab projekti 50 586 euroga.
  10. SA Lõuna Koolituse projekt “Liiklusväljakute rajamine Gruusia kooliõpilastele Eesti eeskujul“ kestab ajavahemikus november 2011 – mai 2012. Projekti eesmärk on tõsta liiklusturvalisust Gruusias. Eesti Välisministeerium toetab 45 989 euroga.
  11. Eesti NATO Ühingu poolt elluviidava projekti “Heade Kodanike Kool“ eesmärgiks on suurendada integratsiooni ja kodanikuühiskonna osalemist Georgia majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ning kultuurilises arengus, laiendades noorte (sh vähemuste) teadmisi ühiskonna toimimisest. Projekt kestab ajavahemikus juuli 2011 – juuli 2012. Eesti Välisministeerium toetab projekti 40 888 euroga.
  12. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž viib ellu projekti “Gruusia Batumi ja Ukraina Simferopoli piirkonna turismiettevõtluse arendamine“. Eesmärgiks on Gruusia Batumi ja Ukraina Simferopoli regiooni (Krimm) kohaliku turismiettevõtluse arendamine läbi Pärnumaa turismisihtkoha klastri kogemuse jagamise sihtriigis. Projekt kestab ajavahemikus juuli 2011 – juuni 2012. Välisministeeriumi toetus projektile on  39 863 eurot.

 

Allikas: Välisministeerium, 29. november 2011

Projektid 2010

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID GRUUSIAS 2010

 

    1. Eesti saatkonna projekt Tbilisis „Gruusia sisepõgenike elutingimuste parandamine – laste ja noorte mänguväljakute rajamine Shida-Kartli ja Mtskheta-Mtianeti külades“, mille raames paigaldatakse sisepõgenike küladesse 2010.aasta juuli lõpuks 5 mängu- ja 4 spordiväljakut.

 

    1. Sisekaitseakadeemia projekt „Euroopa Liidu ja Gruusia mobiilsuspartnerluse raames läbiviidav tagasivõtumenetluse koolitus Gruusia vastavate ametkondade ametnikele“, mille käigus antakse ülevaade Eesti praktikast tagasivõtumenetluse läbiviimisel, keskendudes 4 valdkonnale: dokumendid, isiku tuvastamine, isiku kinnipidamine ja isiku tagasisaatmine.

 

    1. Projekt „Õppestipendiumid Gruusia ja Moldova noortele diplomaatidele ja riigiteenistujatele (2010/2011õa)“, mille käigus kutsutakse mõlemast sihtriigist 2 noort diplomaati/riigiteenistujat Eesti Diplomaatide Kooli üheksa kuud kestvale täiendkoolitusele.

 

    1. Gruusia Andmevahetuse Agentuuri (DEA) õppereis Tallinna mai – juuli 2010, et õppida Eesti kogemusest Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse loomisel.

 

  1. MTÜ Soometsa Külaseltsi projekt „Gruusia põgenikest noorte suvepuhkus Eestis“, mille eesmärgiks on pakkuda 14-16 aastastele Gruusia noortele, kelle pered said kannatada 2008. aasta relvakonfliktis, võimalust veeta pingevaba aega Eestis, saades positiivseid emotsioone, omandada praktilisi kogemusi ning seada eesmärke edaspidiseks.

Allikas: Välisministeerium, 14.08.2010

Projektid 2009

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID GRUUSIAS 2009

1. Eesti Diplomaatide Kooli projekt “Diplomaatia, rahvusvaheliste suhete ja eurointegratsiooni-alane koolitus arenevatele demokraatiatele (lühikoolitused ja Idapartnerluse alane konverents)”
Projekti eesmärgiks on viia läbi kolm 3-nädalast diplomaatide ja ametnike lühikoolitust ning EL Idapartnerluse alane rahvusvaheline konverents koostöös Poola ja Rootsi saatkondadega. Projekt aitab tõsta koolitusel osalejate välisteenistuse-alaseid kutseoskusi ning teadlikkust Euroopa integratsiooni ja transatlantilise koostööga seonduvatest teemadest. Projekti tulemusel tugevnevad Iraagi, Kosovo, Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeenia läänesuunalise koostöö ja integratsiooniga tegelevad institutsioonid. Projekt viiakse ellu veebruarist detsembrini 2009. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 1 503 285 krooni.

2. Gruusia Gali Naiste Ühingu projekt „Toetus Psühho-sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusele“
Projekti eesmärk on toetada Gali piirkonnas tegutsevat Psühho-sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust. Keskus hakkab pakkuma patsientidele tasuta nõustamis- ja konsultatsiooni võimalusi, mis antud piirkonnas hetkel puudub. Samuti oleks keskus kohalikele elanikele kooskäimise ja suhtlemise kohaks, kus vajadusel saaks korraldada ka väiksemaid avalikke üritusi. Projekt viiakse ellu novembrist 2009 – aprillini 2010. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 55 860 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Projektid 2008

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID GRUUSIAS 2008

1. Sisekaitseakadeemia projekt „Gruusia polit-seikoolituse arendamine”

Projekti eesmärkideks on kaasaegse, demokraatlikel väärtustel ja õigusriigi põhimõtetel toimiva politsei- ja korrakaitsetöö rakendamiseks vajalike koolituskursuste ning õppekavade, õppematerjalide ja treeningprotsessi hindamistegevuse läbiviimine Gruusia Siseministeeriumi Akadeemia instruktoritele ning Samegrelo-Zemo Svaneti regiooni politseiametnikele Sisekaitseakadee-mia Politseikolledži baasil. Projekti läbiviimisel on tehak-se koostööd ÜRO vaatlusmissiooniga Gruusias, Soome Vabariigi Siseministeeriumi ja Soome Politseikolledžiga Tamperes. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 790 000 krooni.

 

2. Tallinna Ülikooli projekt „Gruusia sotsiaal-valdkonna avaliku teenistuse ja mittetulundus-ühingute institutsioonide spetsialistide päde-vuskoolitus”

 

Projekti käigus viiakse läbi Gruusia sotsiaalvaldkonna avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute spetsialisti-de pädevuse tõstmise koolitus, mis hõlmab Eesti sot-siaaltöö ja sotsiaalpoliitika kujundamise kogemuste edasiandmist, õppepraktikat Eestis ja koolitusi Gruusias, Tbilisi Riiklikus Ülikoolis. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 1 400 079 krooni.

 

3. Eesti Diplomaatide Kooli projekt „Eesti EL- ja NATO integratsiooni kogemuse tutvustamine Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia noortele diplomaatidele, riigiametnikele ja õppejõududele (lühikoolitus ja Euroopa Naabruspoliitika alane konverents)”

 

Projekti eesmärgiks oli tõsta Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeenia noorte diplomaatide ja riigiametnike teadlikkust Euroopa integratsiooni ning transatlantilise koostööga seonduvates teemades. Projekti tulemusena tugevnesid Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeenia läänesuunalise integratsiooniga tegelevad institutsioonid. Projekti raames toimus 3-nädalane koolituskursus nimetatud riikide noor-tele riigiametnikele ja diplomaatidele, lisaks korraldati Euroopa naabruspoliitika alane konverents. Projekt viidi ellu juunist kuni detsembrini 2008. Projektitegevuste ellu-viimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 904 100 krooni, sh Gruusiale 226 025 krooni.

 

4. Eesti Diplomaatide Kooli projekt “Õppesti-pendiumid Moldova ja Gruusia noortele diplo-maatidele ja riigiametnikele (2008/2009 ja 2009/2010 õa)

 

Projekti raames kutsutakse kahel õppeaastal Eesti Dip-lomaatide Kooli 9 kuud kestvale koolitusele kummalgi õppeaastal kolm noort diplomaati/riigiametnikku EL naab-ruspoliitika sihtriikidest, üks Moldovast ja kaks Gruusiast. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantsee-rimine: 1 139 300 krooni, sh Gruusiale 759 533 krooni.

 

5. Eesti innovatsiooni tugistruktuuride loomise ja tehnoloogiasiirde toimimise kogemuse tut-vustamine Gruusia ametnikele, arendus- ja tea-dusasutuste ja ettevõtete esindajatele

 

Invent Baltics OÜ poolt läbiviidava projekti otseseks ees-märgiks on Gruusia Haridus- ja teadusministeeriumi, Ma-jandusministeeriumi, teadus- ja arendusasutuste töötajate ja ettevõtjate koolitamine innovatsiooni ja teadusaren-duse tugistruktuuride olemuse, loomise ja toimimise valdkonnas, tuginedes Eesti kogemusele. Samuti soovi-takse luua kontakte Gruusia ja Eesti partnerite vahel ning tõsta Gruusia suutlikkust osalemiseks teaduse ja arengustegevuse projektides tulevikus. Projektitegevus-te elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 998 537 krooni.

 

6. Gruusia avalik-õigusliku televisiooni ja raa-diokompanii (GTVR) reformi nõustamine

 

Välisministeeriumi ja Eesti Rahvusringhäälingu ühispro-jekti raames nõustas BNS Eesti OÜ peatoimetaja Ainar Ruussaar Gruusia avalik-õigusliku tele-raadiokompanii (GTVR – Georgian TV and Radio) reformi. Projekti ees-märgiks oli hinnata GTVR-i riske, toetada demokraatli-kule ühiskonnale omase tasakaalustatud meediaorgani-satsiooni kujunemist ja nõustada GTVR-i juhtkonda ning töötajaid alustatud reformide läbiviimisel. Projektitege-vuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 195 300 krooni.

 

7. Gruusia Vabariigi Siseministeeriumi võime-kuse tõstmine tõkestamaks varastatud sõidu-kite salakaubandust Kaukaasia regioonis

 

Projekti eesmärgiks on tõsta Gruusia Vabariigi Sisemi-nisteeriumi allasutuste spetsialistide oskuste taset ja parandada nende tehnilist varustatust, tõkestamaks organiseeritud kuritegelike ühenduste poolt varastatud sõidukite realiseerimist Gruusias ning transiiti teistesse Kaukaasia regiooni riikidesse. Piirivalveamet annab projekti raames Gruusia politsei-ja piirivalveametnikele parimale Eesti praktikale tugineva väljaõppe. Projektite-gevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 650 850 krooni.

 

8. Gruusia opositsiooniliidrite visiit Eestisse, 10.- 12. märts 2008. a

Avatud Eesti Fondi ellu viidud projekti käigus toimus 10.-12. märtsil kolme Gruusia opositsiooniliidri (Salome Zurabišvili, David Usupašvili ja Kakha Kukava) visiit Eestisse. Projekti otsene eesmärk oli pakkuda Gruusia opositsiooni võtmeisikutele võimalust tutvuda Eesti eri-nevate riiklike institutsioonide ülesehitusega ja kohtuda Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, kõrgete riigi-ametnike, ajakirjanike ja kodanikuühenduste esindaja-tega. Kohtumiste kaudu said külalised ülevaate riiklike institutsioonide, meedia ja kodanikuühenduste tööst, nende rollist ja vajalikkusest demokraatliku riigi arengus ning omavahelistest koostööst. Projektitegevuste ellu-viimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 43 240 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Projektid 2007

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID GRUUSIAS 2007

1. Gruusia riigi haldussuutlikkuse tõstmine perevägivalla tõkestamisel ja ohvrite abistamisel

Kolmeaastane projekt on suunatud Eestis rakendatud perevägivalla tõkestamise ja ohvrite abistamise süstee-mi kohandamisele Gruusia tingimustele ja selle järk-järgulisele rakendamisele. Eesti Avatud Ühiskonna Insti-tuudi poolt läbi viidava projekti tulemusena peaksid Gruusia riigi institutsioonid olema suutelised efektiivselt kontrollima perevägivalla levikut ja tagama ohvritele pro-fessionaalse abi. Projektitegevuste elluviimiseks eralda-tud riiklik finantseerimine: 3 954 500 krooni.

2. Gruusia avaliku teenistuse suutlikkuse tõstmine personalipoliitika kujundamisel

Riigikantselei projekti eesmärk on toetada Gruusia avali-ku teenistuse personalipoliitika kujundamist ning tõsta seeläbi ministeeriumite võimekust strateegiliste eesmär-kide saavutamiseks. Projekti käigus analüüsitakse rah-vusvahelist kogemust avaliku teenistuse strateegiliste personalipoliitika kujundamisel ning töötatakse välja Gruusiale sobivad personalipoliitika põhimõtted ja raken-duskava. Põhimõtete väljatöötamisega paralleelselt toi-muvad koolitus- ja nõustamisprogrammid ministeeriumide personalijuhtimise eest vastutavatele juhtidele (asekants-leritele) ja personalijuhtidele strateegilise personalijuhti-mise alaste kompetentside arendamiseks. Projekt aitab kaasa tõhusamale avaliku halduse toimimisele, toetab avaliku teenistuse tulemuslikkust ning head riigivalitse-mist. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik fi-nantseerimine: 2 444 800 krooni.

3. Õppestipendiumide eraldamine Gruusiale õpinguteks Eesti Diplomaatide Koolis

Eesti Välisministeerium toetas Gruusia noorte välissuht-lusega tegelevate riigiametnike õpinguid rahvusvaheliste suhete ja Euroopa integratsiooni valdkonnas Eesti Diplo-maatide Koolis. 2007./2008. õppeaastaks eraldati kaks stipendiumi. Programmi toetasid Rootsi seitsme stipen-diumiga Ukraina ametnikele ja Soome kolme stipendiu-miga Moldova ametnikele. Gruusia õppestipendiumideks eraldatud riiklik finantseerimine: 301 600 krooni.

4. Gruusia, Moldova ja Ukraina ülikoolide kaa-samine siirdeuuringute võrgustikku

TÜ Euroopa Kolledži projekti eesmärgiks on tugevdada Gruusia, Moldova ja Ukraina sotsiaalteaduste valdkonna alast akadeemilist kompetentsi, aidates kaasa siirde-uuringute võrgustiku ülesehitamisele nendes riikides. Põhirõhk pannakse sihtriikide partnerülikoolide sidumisele Põhjala-Balti-Loode-Venemaa siirdeuuringute võrgustiku-ga, ühiste aastaseminaride korraldamisele ning teadlas-vahetusele. Gruusiast on partnerülikooliks Tbilisi Riiklik Ülikool. Samuti võimaldatakse projekti raames õppesti-pendiume üliõpilastele õpinguteks TÜ Euroopa Kolledžis siirdeuuringute alal (Gruusiale kokku 6 stipendiumi). Pro-jektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimi-ne: 1,9 milj krooni, sellest Gruusiale arvestuslikult 644 000 krooni.

5. Gruusia kutsehariduse toetamine – kaasaegne kutseõpe ja koolijuhtimine

Tegemist on ligi kolmeaastase projektiga, mis hõlmab nii Gruusia kutseharidusega tegelevaid riigiametnikke, kut-sekoolide juhte kui kutseõpetajaid. Projekti viib ellu Tartu Kutsehariduskeskus koostöös Eesti Haridus- ja Teadus-ministeeriumiga. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 2,3 milj krooni.

6. Gruusia kohtusüsteemi haldussuutlikkuse tõstmine

Gruusia on alates 2005. aastast alustanud reformiprot-sessiga, et tõhustada oma kohtusüsteemi. Gruusia koh-tusüsteemi iseloomustavateks peamisteks raskusteks hetkel on suur kohtuasjade jääk, vakantsed kohtuniku-kohad, kohtusüsteemi struktuurist tulenev ebaefektiiv-sus ning oluliselt muutunud õiguskord, mis toob kaasa nii õigusvaidluste arvu kasvu kui ka nende lahendami-sega kaasneva uute seaduste tõlgendamisraskuse. Kõik nimetatud probleemid on esinenud ka Eestis.

Justiitsministeeriumi projekt oli suunatud Gruusia kohtu-süsteemi haldussuutlikkuse tõstmisele tuginedes eel-kõige kogemustele, mida Eesti on oma kohtusüsteemi arendamisel viimase 15 aasta jooksul omandanud. Hal-dussuutlikkuse tõstmine tähendab nii kohtumenetluse kiirust tõstvate ettepanekute tegemist kui ka uute tehno-loogiate tutvustamist, mis muudaksid õigusemõistmist efektiivsemaks. Projektitegevuste elluviimiseks eralda-tud riiklik finantseerimine: 275 000 krooni.

7. Rahvusvahelise varastatud sõidukite sala-kaubanduse vastu võitlemise koolitus Gruusia, Ukraina ja Moldova sõiduki varguste uurijatele

Eesti Piirivalveameti korraldatava koolituse eesmärk oli tutvustada Gruusia, Ukraina ja Moldova politsei ja piiri-valve sõidukite varguste uurijatele uusimaid töövõtteid varastatud sõidukite salakaubanduse vastu võitlemisel ning valmistada neid pikemas perspektiivis ette liitumi-seks Rahvusvahelise Autovarguste Uurijate Assotsiat-siooniga. Kuna partnerorganisatsioonidel puudusid vaja-likud kriminalistikavahendid, kinkis Piirivalveamet pro-jekti käigus soetatud vahendid projektis osalevatele rii-kidele kohe peale koolituse toimumist. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 431 782 krooni.

8. Eesti EL- ja NATO-integratsiooni kogemuse tutvustamine Gruusia, Ukraina ja Moldova noortele diplomaatidele, riigiametnikele ja õppejõududele

Projekti raames viidi Eesti Diplomaatide Koolis läbi üks kolmenädalane koolituskursus Gruusia, Ukraina ja Mol-dova noortele riigiametnikele ja diplomaatidele. Kursus andis süvendatud ülevaate Eesti integratsioonist ELi ja NATOga, samuti ELi ja NATO otsustusprotsessidest, liikmesriikidevahelisest koostööst ja suhetest Euroopa naabruspoliitika idapoolsete partnerriikidega. Eesti Dip-lomaatide Kool on sarnaseid kursusi korraldanud juba 2003. aastast alates. Seekordsel kursusel oli eriline rõhk tööalastel kohtumistel ja õppurite omavahelisel infova-hetusel Eesti spetsialistide kaasabil. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 670 250 krooni.

9. Eesti reformikogemuse suunamine Gruusia-le majanduse arenguks ja strateegia koostamine

Projekti üldiseks eesmärgiks oli toetada majanduse tu-gevnemist, ettevõtluse arengut ja inimeste ettevõtlikkust ning seeläbi ka tööhõive suurendamist Gruusias. Pro-jekti raames tutvustati Eesti ettevõtluse tugisüsteemi ja arenguid, analüüsiti ettevõtlussektorit Gruusias, viidi läbi konsultatsioone ja ekspordialast koolitust Gruusia ettevõt-jatele ning töötati välja ettepanekud ettevõtluse arengut toetavate meetmete rakendamiseks Gruusias. Projekti viis ellu Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös Gruusia Majandusministeeriumiga. Projektitegevuste el-luviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 590 210 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Projektid 2006

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID GRUUSIAS 2006

1. Õppestipendiumi eraldamine Gruusiale

Eesti Välisministeerium toetas Gruusia noore riigiametni-ku õpinguid rahvusvaheliste suhete ja Euroopa integrat-siooni valdkonnas 2006./2007. õppeaastal Eesti Diplo-maatide Koolis. Gruusia õppestipendiumiks eraldatud riiklik finantseerimine: 126 300 krooni.

2. Euroopa Liidu teemaline koolitus Gruusia rii-giametnikele

Projekti raames viis Eesti Diplomaatide Kool läbi Euroopa Liidu teemalise koolituse Eestis Gruusia riigiametnikele toetamaks Gruusiat tema püüdlustes suurendada tulevi-kus oma integreeritust Euroopa Liiduga. Kursuse viisid läbi EDK ja Tartu Ülikooli õppejõud ning Välisministee-riumi, Riigikantselei ja teiste riigiasutuste eksper-did/praktikud. Projekt toimus koostöös EL TACISe prog-rammiga. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 304 000 krooni.

3. Gruusia parlamendi institutsionaalse suutlikkuse tõstmine

Riigikogu Kantselei projekti eesmärk oli tagada Gruusia parlamendi parlamentaarse debati adekvaatne salvesta-mine, säilitamine ning jõudmine avalikkuseni, tõsta ametnike ametialaseid teadmisi ja oskusi ning seeläbi kaasa aidata Gruusia parlamendi kui institutsiooni tugev-damisele. Projekti raames on toimunud 3 tegevust: Gruu-sia parlamendile on soetatud ja paigaldatud digitaalne stenografeerimissüsteem lähtudes Riigikogus hästi toimi-vast lahendusest ning aset on leidnud kaks õigusloome-alast õppeprogrammi Eestis Gruusia parlamendi ametni-kele. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik fi-nantseerimine: 791 650 krooni. Projekti kaasrahastas Kanada Arenguabi Agentuur.

4. Lõuna-Osseetia ja piirnevate alade sotsiaal-majandusliku rehabilitatsiooni toetamine OSCE kaudu

Juunis 2006.a toimus Brüsselis OSCE doonorite konve-rents, kus tutvustati rahvusvahelisele üldsusele Lõuna-Osseetia ja piirnevate alade arengule suunatud projekte ning kutsuti üles riike ja organisatsioone panustama ühise eesmärgi nimel. Doonorite konverentsil väljapakutud pro-jektide nimekiri tugines eelnevalt toimunud piirkonna va-jaduste hindamise missiooni tulemustele. Eesti toetas OSCE Gruusia missiooni koordineerimisel ja järelevalve all elluviidavaid projekte majandusarengu valdkonnas Lõuna-Osseetias ja piirnevatel aladel 782 330 krooniga. Toetus on kooskõlas Eesti arengukoostöö ja humanitaar-abi arengukavaga 2006-2010. Arenguriikide majandus-arengu toetamine ning rahu ja stabiilsuse tagamisele kaasaaitamine kuulub Eesti arengukoostöö peamiste tegevusvaldkondade hulka.

5. Toetus vanglasüsteemi reformimisele Gruusias

Gruusia on võtnud eesmärgiks euroopaliku ja kaasaja nõuetele vastava vanglasüsteemi loomise, mille raames on ehitatud mitmeid uusi vanglaid ning otsustatud re-formida ka vanglaametnike väljaõppesüsteemi. Ühe osa sellest moodustab pädeva ja toimiva vanglaametnike koolituskeskuse loomine Gruusia justiitsministeeriumi juurde. Sisekaitseakadeemia projekti raames kavandati Gruusia koolituskeskuse lektorite õppevisiite ja pikemaid praktikaid Eestis, et tutvuda kohapeal läbiviidava õppe-protsessi ja Eesti vanglasüsteemiga. Samuti oli projekti tegevuskavas ette nähtud Gruusia koolituskeskuse õp-pejõududele koolitusseminarid Tbilisis.

Projekt tugines Gruusia asejustiitsministri palvele toeta-da Gruusia vanglaametnike koolitamist. Eriti tuntakse huvi just Eesti kogemuse ja õppejõudude vastu. Tege-mist oli ühise projektiga koostöös Rootsi ja Leeduga. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finant-seerimine: 116 692 krooni.

6. Gruusia riigijuhtimisreformi nõustamine

Tegemist on projektiga, mis oli suunatud Mart Laari nõuandva rolli toetamisele Gruusia Presidendi institut-siooni juures ja Gruusia reformipoliitika jätkuvuse kind-lustamisele. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 212 000 krooni.

7. Gruusia politseiametnike koolitusprojekt Sisekaitseakadeemias koostöös Soome, Islandi ja ÜRO esindusega Gruusias

Kaasaegse demokraatliku politseitöö rakendamiseks Gruusias viidi projekti raames läbi 6-nädalane koolitus-kursus Gruusia Siseministeeriumi Akadeemia instrukto-ritele ja Samegrelo-Svaneti regiooni (Gruusia-Abhaasia piiril asuv kriisipiirkond) politseiametnikele Sisekaitse-akadeemia politseikolledžis Paikusel. Koolituse käigus tutvustati kaasaegse politseitöö aluseid ning uuemaid meetodeid korrakaitsepolitsei töö organiseerimisel ja koolitamisel. Koolitatavad ametnikud hakkasid omanda-tud teadmisi ja oskusi edastama Gruusia Siseministee-riumi Akadeemias ning Gruusia-Abhaasia piiril asuva kriisipiirkonna politseinikele. Projektitegevuste elluviimi-seks eraldatud riiklik finantseerimine: 374 120 krooni.

8. Hirvehüppe Programmi toetamine aastatel 2007-2008

Projekti eesmärgiks oli kaasa aidata Gruusia Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Hirvehüppe programmi edukale rakendamisele. Projekti tulemusena on parane-nud õpetajakoolituse planeerimine, läbiviimine ja kvali-teet ning seeläbi on kasvanud Gruusia üldhariduskooli-de õpetajate valmisolek ning suutlikkus planeerida ja kasutada IKT vahendeid aineõppes. On loodud Gruusia õpetajate ning potentsiaalsete koolitajate võrgustik, kes Hirvehüppe programmi raames Gruusia õpetajate kooli-tamist jätkavad ning seeläbi programmi elluviimisele kaasa aitavad, tagades hariduse süsteemse moderni-seerimise ja arengu. Projekti tulemusena on lõpule viidud IKT integreerimine õppekavva ning läbi on viidud Hirvehüppe programmi monitooring. Hirvehüppe prog-rammi näol on tegemist Eesti Tiigrihüppe eeskujul välja-töötatud algatusega. Projekti viis ellu e-Riigi Akadeemia koostöös Gruusia Hirvehüppe Sihtasutusega ning Hari-dus- ja Teadusministeeriumiga. Projektitegevuste elluvii-miseks eraldatud riiklik finantseerimine: 1 913 285 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Projektid 2005

NÕUANDED EESTI ORGANISATSIOONIDELE KOOSTÖÖKS GRUUSIAS

 

Partnerlus:

  • Kontrolli hoolega Gruusia partnerorganisatsiooni (poliitilist) tausta.
  • Vali partner planeeritavate eesmärkide järgi ja veendu, et nad on suutelised neid saavutama.
  • Anna võimalus väiksematele ja regioonide organisatsioonidele, kellel on tihti suurte organisatsioonidega võrreldes keerulisem end tõestada.
  • Toeta aktiivselt kohalikku organisatsiooni ja tema tegevusi (nii rahaliselt kui ka poliitiliselt). Sinu abi peab toetama organisatsiooni, mitte olema koormaks.
  • Ära konkureeri kohalike organisatsioonidega – võimalusel toeta kohalikku organisatsiooni, kes juba selles valdkonnas tegutseb.
Sisu/tegevuste planeerimine:
  • Oluline on ehitada püsivaid süsteeme/struktuure, mitte koolitada üksikisikuid.
  • Koostöö peaks olema pikaajaline (vähemalt 5-10 aastat).
  • Tunne kohalikke olusid ja konteksti. Tee kindlaks, et sinu tõstatatud probleem on tõeline ja pakiline ka kohalike jaoks.
  • Planeeri kogu projekti sisu koos kohaliku partneriga. Ära ole üleolev – kohalikud võivad teemat paremini tunda kui sina (märksõnad: partnerlus ja koostöö).
  • Uuri eelnevalt, kas keegi juba teeb samal teemal tegevusi. Ära dubleeri.
  • Ära võta üle copy-paste lahendusi Eestist, sest need ei pruugi Gruusia kontekstis töötada. Analüüsi eelnevalt situatsiooni põhjalikult.
  • Taga, et võimalikult suur osa projekti rahadest jõuaks Gruusia organisatsioonideni, mitte ei jääks välismaistele ekspertidele jmt.
  • Tegevuste regulaarseks monitoorimiseks peab juba alguses planeerima konkreetsed meetmed.
Üldine:
  • Kui tahad tõsiselt osaleda ühiskondlike protsesside mõjutamises, siis peab olema kohapeal kontor/esindaja. (Selles küsimuses esines eriarvamusi.)
  • Soolise võrdõiguslikkuse aspekti peab silmas pidama projekti kõikides etappides ning Eesti riikliku poliitika kujundamisel. Samuti on oluline puuetega inimeste, noorte ja eakate kaasamine.
  • Meedia arendamisega tegelevad juba paljud rahastajad.
Allikas: Kokkuvõte AKÜ visiidist Gruusiasse 24.-29.10.2011

Väärt lugemine

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee