Terveilm

In English

Valgevene


View Larger Map

Valgevene oli ÜRO inimarengu indeksi alusel 2011. aastal 65. kohal ning kõrge inimarenguga riikide rühmas. Euroopa kontekstis on Valgevene aga siiski üks vähim arenenud riike.

Valgevene seisab silmitsi mitmete arenguväljakutsetega, sealhulgas vaesuse vähendamisega, majanduspotentsiaali tugevdamisega, demokraatlike institutsioonide toetamise tagamise ja riigisektori võimekuse tõstmisega.

Alates 2011.a kuulub Valgevene koos teiste Euroopa Liidu idapartneritega Eesti prioriteetsete arengukoostöö sihtriikide hulka. 2011.a on toetatud Valgevene kodanikuühiskonna viimase 5 aasta arengut käsitleva raamatu väljaandmist ja dokumentaalfilmi The Renaissance Generation tootmist.

Koostöös HTMi ja kõrgkoolidega pakutakse Valgevene tudengitele võimalust Eestis õppida, stipendiume pakutakse nii magistri- kui doktoriõppeks Eesti kõrgkoolides. Välisministeerium toetas aastatel 2008-10 European Humanities Trust Fund’i kaudu Valgevene Humanitaarülikooli 54 324 euroga.

Ka Eesti Idapartnerluse Keskus (EIPK) pakub täiendavaid koostöövõimalusi. 2010. aprillis ja novembris osalesid Valgevene diplomaadid Eesti Diplomaatide Kooli poolt korraldatud idapartnerluse raames toimunud avaliku sektori reformi alastel koolitustel Tallinnas.

2011/12 õppeaastal toetab EIPK koostöös Eesti Diplomaatide Kooliga Valgevene tudengite õpinguid kursusel „Rahvusvahelised suhted ja Euroopa integratsioon“. Stipendiume rahastavad Eesti ja Soome Välisministeeriumid ning USA Riigidepartemang.

2011. aasta juunis osalesid Valgevene diplomaadid ja riigiametnikud EIPK kolmandal Idapartnerluse partnerriikidele suunatud seminaril “Avaliku halduse reformid ja läbirääkimised Idapartnerluse kontekstis” Kiievis, Ukrainas.

Allikas: Välisministeerium, 15. november 2011

Andmed Valgevene kohta

Iseseisvus: 25.08.1991 (Nõukogude Liidust)
Pealinn:
Minsk
Valitsusvorm:
vabariik
Riigipea:
president Aleksandr Lukashenko (alates 20.07.1994)
Valitsusjuht:
peaminister Mikhail Mysnikovich (alates 28.12.2010)
Rahvussümbolid:
ratsutav rüütel Pahonia („Tagaajaja”)
Asukoht:
Ida-Euroopa, Poolast idas
Pindala:
207 600 km2

RAHVASTIK
Rahvaarv:
9 490 500 (2010)
Iive
(% aastas): –0,2 (2010)
Rahvusrühmad:
valgevenelased 81,2%, venelased 11,4%, poolakad 3,9%, ukrainlased 2,4%, muud 1,1% (1999. a rahvaloendus)
Keeled:
valgevene (riigikeel) 36,7%, vene (riigikeel) 62,8%, muud 0,5% (hõlmab kõiki poola ja ukraina keelt kõnelevaid rahvusvähemusi) (1999. a rahvaloendus)
Usundid: ida-õigeusk 80%, muud (sh rooma-katoliiklus, protestantism, judaism ja islam) 20% (1997 est.)
Inimarengu indeks: 0,756, 65. koht 187-st, kõrge inimarengu tase (2011)
MAJANDUSNÄITAJAD
SKP
(jooksev, miljardit USD) (2010): 54,71
SKP kasv
(% aastas) (2010): 7.6
SKP inimese kohta
(jooksev, USD) (2010): 5,765
Inflatsioon
, tarbijahinnad (% aastas) (2010): 7.7
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg
(päevades) (2010): 5
Neto ametlik arenguabi ja ametlik abi
(miljonit USD) (2009): 98
Abi
(% rahvamajanduse kogutulust) (2009): 0.2
SOTSIAALSED NÄITAJAD
Vaesuse piiril elavate inimeste osakaal
, 1,25 USD päevas (ostujõud, %) (2008): 1.0
Vaesuses elavate inimeste osakaal riigis
(% rahvastikust) (2009): 5.4
Gini indeks
(1 = täielik võrdsus, 100 = täielik ebavõrdsus) (2008): 27
TERVIS
Keskmine eluiga sünnihetkel
(aastad) (2009): 70
Imikute suremus
(1000 elussünni kohta) (2010): 4
HIV levik
, kokku (% rahvastikust vanuses 15–49) (2009): 0
Kulutused tervishoiule
, kokku (% SKP-st) (2009): 5.8
HARIDUS
Riiklikud kulutused haridusele
, kokku (% SKP-st) (2009): 4.5
Koolis käijate osakaal
, algtase (% neto) (2008): 94
Haridust omandavate inimeste osakaal kokku
(mehed ja naised) (%) (2011): 90.2
Eeldatav kooliskäimise aeg
(alla 7 aastased lapsed) (aastad) (2011): 14.6
Täiskasvanute kirjaoskuse tase
, mehed ja naised (% 15-aastastest ja vanematest) (2011): 99.7

SOOLINE VÕRDSUS
Vähemalt keskharidusega inimeste määr
(naiste osakaal): –
Alaealiste raseduse määr
(sündide arv 1000 naise kohta vanuses 15–19) (2011): 22.1
Soolise ebavõrdsuse indeks
(1 = naised ja mehed on võrdsed, 0 = mehed ja naised on ebavõrdsed): –
Naiste osakaal parlamendis
(2011): 0.474
KESKKOND
Tarbimise ökoloogiline jalajälg
(globaalseid hektareid inimese kohta) (2011): 3.8
Kasvuhoonegaase inimese kohta
(CO2-ekvivalent, tonnides) (2011): 2.4
Süsihappegaasi heitkogused inimese kohta
(tonnides) (2011): 6.5
Metsaga kaetud ala
(% kogu maismaapindalast) (2011): 42.2
Allikad:
CIA – „The World Factbook“, https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
Maailmapanga andmed, http://data.worldbank.org/
Inimarengu aruanne: riikide ülevaated, http://hdr.undp.org/en/countries/
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Valgevene kodanikuühiskond

2010. aastal peegeldas Valgevene valitsusväliste organisatsioonide jätkusuutlikkus mõningaid paljutõotavaid edusamme erinevate küsimuste edendamisel ja koostöö organiseerimisel, ent üldkokkuvõttes on VVO-de olukord nende ees seisvate keeruliste poliitilise ja majanduskliimaga seotud väljakutsete tõttu jätkuvalt ebakindel. VVO-del on endiselt probleeme oma rahastuse mitmekesistamisega ja nad sõltuvad ikka veel välisrahastajatest. Rahvusvaheline rahastus tuleb valitsuses registreerida ja organisatsioonide jaoks, mis ei vasta valitsuse prioriteetidele, võib registreerimine olla keeruline. Kohalik rahastamistegevus ei ole VVO-de toetamiseks veel piisavalt arenenud.
Ametliku statistika kohaselt kuulus valitsusväliste organisatsioonide sektorisse 2010. aastal 2325 VVO-d, 99 sihtasutust ning 25 ühendust ja liitu. Aasta jooksul registreeriti 134 uut VVO-d ja 14 sihtasutust ning 25 VVO-d lõpetas tegevuse.
VVO-d näitasid 2010. aastal üles suuremat aktiivsust mittetulundusühingute seaduse, sotsiaalse töövõtu seaduse ja muude prioriteetsete sotsiaalvaldkonna teemade edendamisel. Sellegipoolest jäid sektoritevahelised partnerlused suuresti formaalseteks ja ei aidanud sageli kaasa VVO-de osalemise suurendamiseks otsustusprotsessides. 2010. aasta 19. detsembril toimusid presidendivalimised ning valimiseelsetesse tegevustesse olid kaasatud paljud nii riigi rahastatavad kui ka demokraate pooldavad VVO-d. Riigis keeldutakse endiselt registreerimast organisatsioone, mis on arvatavalt poliitiliselt seotud opositsiooniga, ning ka inimõigustega tegelevaid VVO-sid.
VVO-d ei tegutse sageli kooskõlas oma strateegiliste suunistega; nad usuvad, et planeerimine on 2010. aastal kogetud kiirelt muutuvas ja vaenulikus keskkonnas ebaefektiivne tegevus. Samuti on paljud VVO-d tihtipeale keskendunud protsessile ja mitte tulemustele. Seetõttu puuduvad enamikul organisatsioonidel teenuste osutamise standardid, kvaliteedi säilitamise ja tulemuste hindamise süsteemid.Kohalik rahastamistegevus ei ole VVO-de toetamiseks veel piisavalt arenenud. Kohalikud toetused on küll olemas, ent need on väikesed ja mittejätkusuutlikud. Heategevusfondide ja rahvusvaheliste fondide harukontorite jaoks on olukord veidi teistsugune. VVO-dele kiputakse hõlpsamini andma mitterahalist toetust, kuigi ka see on minimaalne. Enamikel VVO-del, eelkõige noorteorganisatsioonidel, on märkimisväärne vabatahtlike toetus.
Allikas: USAID, 2010, VVO-de jätkusuutlikkuse indeks
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Valgevene rahvusvähemus Eestis

Eestis elab ligikaudu 15 000 valgevenelast. 1994. a. loodi Eesti Valgevene Kultuuriselts, mille 6 osakonda ühinesid 2001. aastal Eesti Valgevenelaste Assotsiatsiooniks. Juba pikka aega on Valgevene Kultuuriseltsi eestvedamisel toimunud Eesti- Valgevene kultuurifestival “Spotkannje” (kohtumine), millest on alati osa võtnud ka kollektiivid Valgevenest. 2001. a. osales festivalil esmakordselt professionaalne teater, Minski Väike teater. Etendusi anti Vene Kultuurikeskuse saalis. 8 aasta jooksul on selts aidanud organiseerida 24 erineva Valgevene kultuurikollektiivi Eestis esinemise.

Kord nädalas, pühapäeviti, on Raadio 4 eetris valgevenekeelne saade “Batkovštšina”. Valgevene Kultuuriselts on ka üks traditsioonilise festivali “Slaavi Pärg” korraldajatest. Festivali kavas on alati olnud ka mõne Valgevene kultuurikollektiivi esinemine.

 


Allikad: Välisministeerium ja Eesti Statistikaamet, 5. detsember 2011

Projektid 2011

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID 2011 VALGEVENES

 

1. Independent Institute of Socio-Economic and Political Studies viib läbi projektiToetus Valgevene kodanikuühiskonna arengut käsitleva raamatu väljaandmiseks”. Projekt kestab ajavahemikus veebruar – märts 2011. Välisministeerium toetab projekti 2 600 euroga.
2. MTÜ Valgevene Uus Tee projekt dokumentaalfilmi “The Renaissance Generation about young Belarusians’ efforts for the democratization of their country” tootmiseks. Projekt kestab aprill – detsember 2011. Välisministeerium toetab projekti 6 300 euroga.

Allikas: Välisministeerium, 30. november 2011

Projektid 2002 - 2010

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID VALGEVENES

Arengukoostöö ja humanitaarabi raames on Eesti seni toetanud järgmisi ettevõtmisi:
  • oktoobris 2002 toimus välisministeeriumi korraldatud WTO-teemaline seminar Valgevene riigiametnikele;
  • 2004 toetati projekti Idavärav raames Valgevene kodanikeühendusi;
  • 2005 detsembris oli välisministeerium Valgevene–teemalise konverentsi kaaskorraldaja.
  • 2008 märtsis aitas Välisministeerium korraldada Valgevene diasporaa konverentsi Tallinnas.
  • 2010. aastal toimus Eesti Punase Risti poolt projekt Valgevene Punase Risti esmaabiõpetajate väljakoolitamiseks.
  • 2010. aprillis ja novembris osalesid Valgevene diplomaadid Eesti Diplomaatide Kooli poolt korraldatud idapartnerluse raames toimunud avaliku sektori reformi alastel koolitustel Tallinnas.

 

Allikas: Eesti Välisministeerium, 12.01.2011

Väärt lugemine

Väärt lugemine Valgevene teemal

Valgevenest huvitatutel soovitame alustuseks lugeda järgnevaid teoseid:

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee