Probleem: Ühe käega annab Euroopa Liit vaestele arenguriikidele abi tervishoiumurede lahendamiseks, kuid teisega takistab taskukohaste hindadega ravimite jõudmist arengumaade turgudele.

Igal aastal sureb arengumaades 14 miljonit inimest vaesusega seotud ja nakkushaigustesse nagu malaaria, krooniline kõhulahtisus, tuberkuloos ja HIV/AIDS. Vajalikud ravimid on tihti olemas, kuid kallite patentide tõttu pole patsientidel nende ostmiseks raha.

Ravimid on kallid patendiõiguse tõttu. Enam kui 96% nendest patentidest on lääneriikide ettevõtete omad. Ravimitööstuse hinnangul on patendikaitse oluline uuringute rahastamiseks, millega avastatakse uusi ravimeid. Patentravimit ei tohi toota keegi peale patendi omaniku. Seega on ravimite hinnad palju kõrgemad selleks, et oleks võimalik rahastada uute ravimite välja töötamist. Innovatsioonist on aga väga puudu, eriti valdkondades, mis teenivad arenevate riikide huve. Näiteks võib tuua troopiliste haiguste ravi, mille suhtes lääne ravimitööstusel puudub rahaline motivatsioon.

Kulutused ravimitele arengu- ja üleminekumaades moodustavad 60% kõigist tervishoiukulutustest. Ravimite hinnad on tihti nii kõrged, et suurel osal rahvastikust puudub võimalus neid osta. Intellektuaalomandi õiguste ja vajaduse vahel tagada ravimite kättesaadavus valitseb terav pinge.

Tõlgitud ja kohandatud järgmistest allikatest:
Evert Vermeer Foundation, 2010, „TRIPs & Access to Medicines: A choice between patents and patients!“
Foundation Max van der Stoel, 2014, „TRIPs & Access to Medicines“