Terveilm

Toit ja põllumajandus

Probleem: Ühe käega annab Euroopa Liit vaestele arenguriikidele abi vaesuse vähendamiseks ja inimeste toiduga kindlustamiseks. Samas takistavad ELi poliitikad kohalikku arengut ning võtavad kõige haavatavamatelt inimestelt võimaluse oma eluga normaalselt toime tulla.

Praegu toodetakse maailmas kõigi jaoks täiesti piisavalt toitu. Ometi läheb iga seitsmes inimene maailmas igal õhtul näljasena magama. Seevastu kolmandik inimestele toodetud toidust läheb kaduma või raisku.

Nälga põhjustab toidu ebavõrdne jaotamine ja see, kui inimesed ei saa kasutada toidu tootmiseks vajalikke ressursse, olgu see siis loodus, raha või tehnoloogia. Toiduainete hinnatõusu tõttu pidi näiteks 2008. aastal 100 miljonit inimest nälga kannatama ning 2010. aastal tõugati samal põhjusel 44 miljonit inimest äärmisesse vaesusesse.

Põllumajandusel on vaeste riikide arengus oluline mõju. Teadusuuringud näitavad, et põllumajanduse areng vaestes riikides on vaesuse vähendamisel kolm kuni neli korda tõhusam kui kasv teistes sektorites. Ainus kestev lahendus näljaprobleemile peitub vaeste riikide tootlikkuse suurendamises. Selles mängivad keskset rolli naised, sest kui anda neile meestega sama juurdepääs põllumajandusressurssidele, võib see vähendada nälga kannatavate inimeste arvu maailmas 12–17% võrra.

Põllumajanduse arengut takistab rahvusvaheline kaubanduskord, mis soodustab odavat importi jõukamatest riikidest. Kuigi Euroopa ühine põllumajanduspoliitika on toonud positiivseid muutusi, võimaldab praegune toetuste süsteem ELil ikka veel oma põllumajandustooteid rahvusvahelisel turul madalamate hindadega müüa. Näiteks tõrjub Euroopa piimapulber Kameruni turult välja kohalikud tootjad, kes peavad tootmiskulude katmiseks saama liitri värske pastöriseerimata piima eest vähemalt 0,61 eurot, samas kui viimastel aastatel maksab Euroopa subsideeritud piimapulbrist valmistatud piim kõigest 0,4 eurot. Euroopa piimaeksport pärsib kohalike tootjate arengut ka Bangladeshis ja mitmetes Lääne-Aafrika riikides.

Mitmed MTÜd ja väiketalupidajate liidud on esitanud ettepanekuid radikaalseteks muudatusteks ülemaailmses toidusüsteemis. Ettepanekutes keskendutakse tungivale vajadusele teha ümber toidusüsteemid, lõpetada arenguriikide sõltuvus rahvusvahelistest turgudest ja anda vaeseimatele inimestele tagasi kontroll toidu kasvatamise üle.

Tõlgitud ja kohandatud järgmistest allikatest:
CONCORD, 2013, “Spotlight on Policy Coherence 2013“
“Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega 2011“

//

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee