Aina enam huvituvad inimesed sellest, mida nad selga panevad. Tekstiilitoodete elukaar on pahatihti halvasti järgitav, harva teame täpselt, millise hinnaga on püksipaar või särk toodetud.
hea kohtingu retsept via Eestimaa Looduse Fond
Siiski pole vaja olla ekspert, et globaalse põllumajanduse toimimisele pilku heites jõuda spetsialistidega samale järeldusele: maaviljelus vajab üleimses mõõtmes radikaalset ümberkorraldamist.
Põllumajandus on jätkuvalt sügavas sõltuvuses kahjurimürkidest. Puuvill on ehe näide saadusest, kus tehnoloogia on turu nõudlusele alla jäänud. Kogu maailmas tarvitatavatest putukamürkidest läheb neljandik puuvilla tarbeks, ehkki puuvillapõldude osakaal moodustab vaid 2,5% haritavast maast (WWF: “The Impact of Cotton on Fresh Water Resources and Ecosystems“).
Keskkonnaõiguse Fondi EJF raporti andmetel kasvas näiteks Punjabi provintsis puuvilla pestitsiidisõltuvus aastatel 1983-1991 uskumatuna tunduvalt 5-10 %-lt 95-98 %-ni. Sama raport nendib, et ühe hektari puuvilla kasvatamiseks kasutatakse umbes ühe kilo jagu kahjurimürke. Puuvill kasvab igikaudu 35 miljonil hektaril, mis teeb ainuüksi puuvillapõldude kaudu keskkonda paistatud mürkide aastaseks koguseks 35 000 tonni. EJF andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. WWF andmetel sureb igal aastal mürgistusse 20-40 000 inimest.
Biotehnoloogia lobistid on altenatiivse lähenemisena pakkunud välja geneetiliselt muundatud (GM) puuvilla kasutamise kui lahenduse pestitsiidide kasutamise vähendamiseks. Siiski on tegemist pigem laiahaardelise finantsprojektiga, mille eesmärk on muuta vaesed arengumaade talunikud enda pakutavatest patenteeritud GM puuvillaseemnetest sõltuvaks. Greenpeace-i uurimus Lõuna-Indias näitab, et GM puuvilla kasvatanud arengumaade farmerid olid 65% ulatuses rohkem võlgades kui tavapuuvilla kasvatavad talunikud. Kusjuures ökopuuvilla kasvatanud farmerid saavutasid põuastel aastatel 200% suurema kasumi kui GM seemnetesse investeerinud talunikud. Seejuures ei ületanud aastate keskmine saagikus GM puuvilla puhul ökopuuvilla oma.
Kuna iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav, ei saa me alati kindlalt väita, et see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis võime ostelda ökopuuvillast toodetud tekstiilikaupa pakkuvates poodides. Kerge lahendus on ka taaskasutus ning moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusi upcycling tooted.
Praktilisi näpunäiteid oma riidekapi korrastamiseks jagab ka saade “Mõistlik või mõttetu”.
