Terveilm

In English

1,2 miljardil inimesel maailmas ei ole võimalust käimlat kasutada

19.11.2014

Täna, 19. novembril on rahvusvaheline tualettide päev. Kuigi vetsus käimine on igapäevane ja mitte eraldi tähelepanu vajav toiming, on puhta vee ja sanitaartingimuste puudumine üks suuremaid surmade ja haiguste põhjuseid maailmas.

AKÜ poliitikaekspert Anna Karolini sõnul mõtlevad eestlased arengukoostööst sageli kui toidu jagamisest või koolide ehitamisest. “Tegelikult mõjutab inimeste elusid ka midagi nii lihtsat kui üks hea kemps. Eestis ammu minevikku jäänud probleemid on paljudes riikides tõsised väljakutsed, näiteks halvad sanitaartingimused või naiste suremus sünnitamisel.”

Maailmas ei ole 1,2 miljardil inimesel võimalik kasutada käimlat, nad peavad asjal käima näiteks põõsa taga või veekogudes. Lisaks ebamugavusele põhjustab korralike sanitaartingimuste puudumine tõsiseid probleeme – ligi pooled arengumaade elanikest kannatavad erinevate haiguste käes, mida saaks ennetada kätepesu ja vetsude ehitamisega. Arvatakse, et 88% kõhulahtisuse juhtumitest on seotud saastatud vee, puuduliku hügieeni ja sanitaartingimustega. Need viivad hauda umbes 1,5 miljonit inimest aastas ja 4000 last päevas.

 Käimlate puudumine tekitab eriti suuri probleeme naistele. Kultuurilistel põhjustel ei tohi naised paljudes maades avalikult põllul pissil käia, öösel üksi väljas käimine teeb nad aga haavatavaks seksuaalsetele rünnakutele. Tüdrukud ei saa aga käia koolis, kus ei ole vetsusid.  Siin peitub aga tohutu vaesuse vähendamise võimalus – kui ehitada veesüsteeme ja käimlaid, suurendab see meeletult vaeste inimeste võimalusi elada tervemat ja paremat elu.

Kõige rohkem on korralikest sanitaartingimustest puudus Lõuna-Aasias (ligi 1,1 miljardit) ja Sahara-taguses Aafrikas (546 miljonit). Oma olulisuse tõttu on puhta vee- ja sanitaartingimuste parandamine ka osa riikidevahelisest arengukoostööd puuduvast kokkuleppest ehk aastatuhande arengueesmärkidest. Nende probleemide lahendamine aitab kaasa ka vaesuse vähendamisele ja tervematele eludele. Arengukoostöö raames on 14 aastaga ligipääsu puhtale veele saanud 2,1 miljardit inimest. Peaaegu sama palju (2 miljardit) on saanud ka kempsud. On välja arvutatud, et iga vee ja sanitaartingimuste parandamisele kulutatav euro toodab tagasi kaheksa eurot. See tuleb vähenenud ajakulust, suurenenud tootlikkusest ja väiksematest tervishoiukuludest.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 29 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee