Terveilm

In English

Erilised tavalised eestimaalased: saage tuttavaks, Sevil!

09.04.2018

Eestis elab palju naisi, kelle soontes voolab põnevat verd. Kuidas on need naised siia sattunud ning mida nad meie ühiskonnale pakuvad saad teada järgmise paari nädala jooksulk kui meil on rõõm vaid väikest läbilõiget teile tutvustada. 

Sevil (27) on Aserbaidžaani juurtega vegan meigikunstnik. Pildistame Sevili ühel kenal talvepäeval Laitse lossi ees, kus on tema kodukant ja lapsepõlverajad. Siinne lumi ja talv haagivad hästi Aserbaidzaani lumiste mäetippudega, mis seostuvad Sevilile tema etnilise kodumaaga.

Sevil on 27-aastane aserlanna, kes sündis ja kasvas Eestis. Tema vanemad kolisid Aserbaidžaanist Laitsesse mõned aastat enne Sevili sündi, isa asus tööle sealses raadiojaamas, ema tegutses kokana. Suure laias Nõukogude Liidus oli tavapärane tulla oma perega mõnda teisi liiduvabariiki, küll aga oli haruldasem sattumine Eesti maakohtadesse. Isa tuli Eestisse, sest siin pakuti lisaks tööle ka tasuta korterit. Sevil ning tema õde ja vend käisid kohalikus Eesti lasteaias ja koolis ning on tänaseks päevaks üsna sulandunud eestlased, keda reedavad põnevad nimed ja eksootiline välimus. Peale vanemate lahutust kümme aastatat tagasi kolis pere Tallinnasse, isa läks tagasi Aserbaidžaani, kuid ema ning õed-vennad elavad kõik Eestis.

 

Peale keskkooli õppis Sevil meigikunsti ning tegutseb tänini selles valdkonnas. Aga on üks asi, mis eristab teda kõigist teistest Eesti meikaritest. Ta on nimelt meigikunstnik, kes kasutab oma töös ainult vegantooteid.

Sevil sõnul on see loomulik protsess. “Alguses olin taimetoitlane ning liikusin sealt vaikselt edasi veganlusele. Tundus loomulik, et kui minu toidulaual ei ole midagi loomset, siis nii peab see olema ka megitoodetes, mida oma töös kasutan. Ma ei soovi oma tegevusega tööstuslikku loomatööstust toetada”. Sevili jaoks on kõige tähtsam, et toode oleks vegan, aga olulised on ka ökomärgid ja muud sertifikaadid, kuigi sageli käivad need komponendid käsikäes.

Sevil soovib, et loodab, et suudab anda oma väikese panuse maailma paremaks muutmisse. Ta on alustamas meigikoolituste sarjaga, kus kasutab kasutab vaid vegan tooteid. Lisaks on tal oma veerg ajakirjas Vegan, kus kirjutab loomasõbraliku kosmeetika erinevatest tahkudest. Kuna ta on selles valdkonnas tuntust kogunud, siis tihti otsitakse teda just nende toodete pärast üles. Oma rõõmuks märkab ta, et mõned uued tulijad valdkonnas soovivad samuti vegantooteid kasutada.

Oma teistsuguse päritolu kohta ütleb Sevil, et kui nad koos isaga elasid, siis olid küll mõned karmimad reeglid kodus, kuid tegelikult ei olnud neil selliseid traditsioone, mis oleks neid kohalikest väga eristanud. Nad olid moslemipere, kuid mingeid traditsioone väga ei järgitud, lihtsalt olid pidevalt toredad peod, kus söödi šašlõkki. Aga poiss-sõpru ei tohtinud tal olla ning pere eeldas, et kohe tuleb leida see õige ning temaga abielluda. Vanemaks saades muutusid need reeglid märkamatult leebemaks.

Sevili ema ja isa rääkisid kodus vene keelt, eesti keele õppis ta ära lasteaias ning aseri keele sai selgeks aserite juures šašlõkibaaris töötades. Tema noorem õde aga aseri keelt ei räägi. Viimati käis Sevil Aserbaidžaanis, kui kolmene, kuid tulevikus sooviks ta sinna uuesti minna, et oma juuri lähemalt tundma õppida.

Tänasel päeval Tallinnas elades ta oma teistsugust päritolu eriti ei taju, pigem peetakse seda põnevaks, kuid tunnistab, et eelarvamusi on ka tema perekond tundnud. Enda kohta leiab Sevil, et ta on elavam ja räägib rohkem, kui teised eestlased, kuid kultuuriliselt erinevust ei ole. Sevil peab enda jaoks oluliseks laulupidu ning tähistab ka muid Eesti pühi.

Eesti riiki peab ta ägedaks! Me oleme nii väikesed, et kui soovid siin midagi saavutada, on see võimalik pea igaühel!

Arengukoostöö Ümarlaud tahab lugejatega jagada Eestis elavate inimeste kirjusid lugusid. Täna hirmutatakse meid sageli “uue” ja “võõraga”, mis on kusagilt kaugelt piiri tagant tulemas või juba siin elab. Aga Eesti on alati olnud segu erinevatest inimestest, kes kunagi olid võõrad, ent nüüd on omad, meie eestimaalased.
Projekti toetab Euroopa Komisjon, kes ei vastuta kuidagi siinse sisu eest!

Pildid tegid Virgo Haan ja Heiki Laan. Meigi võlus valmis Sevil Šukjurova.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee