Terveilm

Erilised tavalised eestimaalased: saage tuttavaks, Marya!

13.04.2018

Marya, 39, Sri Lanka, kokk, pojad 18 ja 14.

Pildistame Maryat jäise tuulega päikesepaiselisel päeval tema Mustamäe kodumaja ees. See on sümboolne, sest enamus Eestis elavatest pagulastest elab just nimelt korrusmajades. Maryal ei olnud raske valida tausta Sri Lankalt – palmid, päike ja meri ei lähe siinsest kliimas naljalt meelest.

Marya on avala naeratuse ning lahke olekuga naine Sri Lankast, kelle külalislahkusest saavad alati osa nii tema poegade sõbrad kui pildistama tulnud fotomeeskond.

Marya elu kodumaal kulges pealinnas Colombos, Eestisse tuli ta kaheksa aastat tagasi, pagedes kodusõja eest. Märgiks neist keerulistest aegadest on naisel näos kuulihaav. Tamiilid pagesid kõikjale, paljud läksid Indiasse, kuid nende perekond sattus Venemaa kaudu Eestisse. Neil ei olnud vahet, millisesse riiki tulla, Marya sõnul oli kõikjal sama külm. Vahepeal prooviti ka elu Inglismaal, kuid kuna nende pojad olid juba Eestis kohanenud ning käisid siin koolis, pöörduti siia tagasi.

Eestis on Marya leidnud rakendust kokana. Ta on töötanud mitmes Aasia toidukohtades nagu Chop Sticks ja Lendav Taldrik, kui tänaseks päevaks on ta jõudnud Hiltoni kööki abikokaks! Marya on rõõmus, et seal õpib ta ka Euroopa ning Eesti roogasid valmistama. Töö keskkond on rahvusvaheline, omavahel räägitakse inglise, eesti ja vene keeles.

Eestis elab paarkümmned srilankast, aga omavahel nad väga palju ei suhtle, sest aega ei ole ning osadega on neil ka erinev keel ja taust.

Enne Eestisse tulekut ei teadnud ta sellest kohast mitte midagi, alles siin olles avastas meie külma kliima. Aga ilmast hoolimata talle Eestis meeldib, teda teevad õnnelikuks inimesed, kellega ta iga päev koos töötab.

Oma kodus teeb Marya jätkuvalt Sri Lanka toitu ja sööb kätega. Nüüd kus ta on õppinud ka Eesti toite tegema, meeldib talle neid natuke vürtsikamaks keerata – paneb salatisse natuke cayenne pipart ja naudib neid niimoodi. Maitsev toit on ikka hästi vürtsikas! Marya naudib oma igapäevast tööd kokana, kuid põnev ja uudne on ka kokakoolide tegemine ning teistele oma rahvusköögi tutvustamine.

Sri Lankas on naised koduperenaised ja tööl naised ei käi. Marya ütleb põhjuseks, et seal tehakse pea kõik ise. Palju aega võtsid ja samas olid toredaks vahelduseks ka suured perekondlikud peod, mille korraldamine oli naiste õlul. Eestis ei kujutaks ta jällegi koduperenaise elu ette, sest siin ei saa asju nii palju ise teha, kasvatada ja kõik tuleb osta ning ka eluaseme renti maksta. Kui ta siin tööl ei käiks, siis oleks tal väga igav, niisama kodus istumine talle ei meeldiks.

Marya pojad käivad siin koolides, on omandanud hariduse ja soovivad õpinguid Eestis jätkata. Vanem poeg on hetkel ka ainus tamiili-eesti keele tõlk, kes vahendab siinseid tamiili keele rääkijaid erinevates ametiasutustes.

Tulevik on Eestis

Marya arvab, et Sri Lakasse nad enam elama ei lähe, sest lapsed tagasi ei taha, elavad siinset elu. Kuna tema lapsed on siin, siis ei unista ka tema enamast, kui puhkusest koduste palmide all. Küll aga igatseb ta väga oma vanemaid ja õde, keda pole kaheksa aastat näinud.

Eesti kohta jätkub Maryal vaid kiidusõnu – siinsed inimesed on lahked ja sõbralikud ning väga punktuaalsed ja täpsed. Alguses, kui ta alles siis kolis, tulid vahel inimesed bussis ja katsusid ta nahka, kuid nüüd on seda vähemaks jäänud. Küsimused on enamasti tingitud uudishimust ning need teda ei pahanda. Küsitakse ikka, et miks ta siia tuli, kas talle meeldib ja kas ta läheb kunagi kodumaale tagasi. Aga Marya ei puutu väga eestlastega kokku, sest ta liigub vaid restorani, kodu ja kooli vahet.

Tänaseks päevaks tunneb Marya, et see on tema kodu ja tema riik. Tal on hea meel, et eestlasi huvitavad üha rohkem ka vürtsikad road ning ta saab töötubades õpetada, kuidas valmistada Sri Lanka toite. Õpetamine on Marya jaoks tore, see on nagu hobi.

Sri Lankal ei ole külmikut vaja

Kokana märkab ka Marya ka seda, kui palju eestlased söövad külmikust toitu, Sri Lankas ei ole külmikut vaja, sest toit on alati värske. Näiteks, kui keegi tapab lamba, siis jagatakse see niimoodi laiali, et kõik saavad värske tüki, järgmine kord jagab järgmine oma lamba laiali ning niimoodi saadakse kogu aeg ka värsket liha. Samuti süüakse hästi palju erinevaid köögi – ja puuvilju.

Talle meeldib, et ta pojal käib palju sõpru külas, kes naudivad tema vürtsikaid roogi, nüüd julgeb ta neile ka kätega söömist õpetada. Marya ütleb suure naeru saatel, et noa ja kahvliga söömine võtab toidu maitse ära ning tõeliselt naudib ta käega söömist.

Arengukoostöö Ümarlaud tahab lugejatega jagada Eestis elavate inimeste kirjusid lugusid. Täna hirmutatakse meid sageli “uue” ja “võõraga”, mis on kusagilt kaugelt piiri tagant tulemas või juba siin elab. Aga Eesti on alati olnud segu erinevatest inimestest, kes kunagi olid võõrad, ent nüüd on omad, meie eestimaalased.
Projekti toetab Euroopa Komisjon, kes ei vastuta kuidagi siinse sisu eest!

Pildid tegid Virgo Haan ja Heiki Laan. Meigi võlus valmis Sevil Šukjurova.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee