Terveilm

In English

HIV ei ole ainult terviseprobleem

17.01.2014

Olin Lääne-Keenias umbes 30 000 elanikuga Shianda külas kolm kuud GLEN vabatahtlik. Minu aega iseloomustavad banaanipuud, mudaonnid, troopiline ilm, rõõmsad lapsed, kuningatena koheldud mehed ja kurbade elulugudega naised, kellest osa võitlevad nii enda kui teiste õiguste eest.

Minu projekt oli seotud HIV/AIDSi ennetustöö ja stigmatsiooniga kohalikus organisatsioonis nimega WEFOCO, kus mina ja projektipartner Kaya koos töötasime. Organisatsiooni kuuluvad erinevad naistegrupid Shiandast ja lähedalasuvatest väiksematest küladest. WEFOCO tegevus on seotud naiste ja orbudega, kes on nakatunud HIV/AIDSi või kannatavad muul viisil selle haiguse tõttu. Vabatahtlikuna tegelesime kokku umbes 25 erineva naistegrupiga, kus kokku oli naisi ligi 200. Tutvusime naistegruppides olevate naiste elulugudega, mis tähendab, et uurisime kuidas nad nakatusid ja kas nad võtavad viirusevastaseid ravimeid? Kui võtavad, siis kas esineb ravimite kõrvaltoimeid ja terviseprobleeme; kui ei, siis miks ei võta? Kuidas perele elatist teenitakse ja millised on naistegrupi projektid, mille abil hädasolevaid toetatakse? Omalt poolt vastasime nende küsimustele, mis enam jaolt olid HIV/AIDSiga seotud, aga esines ka üldiseid küsimusi tervise kohta.

naised2

Nõustamisgrupi naised

Tahtsime teha ka HIV-teste, aga meie suureks üllatuseks puudusid lähedalasuvates suuremates haiglates testid juba mitmendat kuud ja kahjuks ei saanud me testimispäeva läbi viia. Enne Keeniast lahkumist tegime kõikidele naistegruppidele infolehe, kus ühel pool on toidupüramiid ja teisel pool vajalikud vitamiinid koos sellega, millisest kohalikust toidust seda on võimalik saada. Lisaks korraldasime suure peo ja jagasime loterii käigus ära enamuse enda asju, mis kodust kaasa sai võetud.

Kui keegi minult nüüd küsiks, et „Noh, päästsid siis maailma?“ Siis vastaksin, et natukene päästsin jah. Kõik suur saab alguse väikestest ja mina jäin oma vabatahtliku tööga rahule. Seda kogemust GLEN vabatahtlikuna ei vahetaks ma mitte millegi vastu ja jään seal kogetud kõigi selle heade ja veadega alati mäletama! Ka see on saavutus, kui suudad HIV-positiivse naise oma lapsed testima saata, mis sellest, et tulemuseks on teadasaamine, et kõik lapsed on samuti positiivsed. Ja kui lahkud mõnest külast teadmisega, et sealsed naised on nüüd teadlikumad, kuidas HIV tegelikult levib või kuidas on võimalik HIV-positiivse naisena sünnitada ikkagi terve laps, siis tuleb küll naeratus näole, kui nad sind südamest tänavad. Kõige rohkem olen õnnelik imearmsa Emmanueli pärast, kellel oli hoopis teistsugune tervisehäda ja keda me suutsime heade Eesti ja Saksamaa toetajate abil aitada. Emmanuelist saab lähemalt lugeda minu blogist keniaalne-elu.blogspot.fi.

laps

WEFOCO organisatsioonis on ka enne olnud vabatahtlikke, keda sinna alati oodatakse. Uskumatu tahtejõuga organisatsiooni direktor ja üks asutajaid Esther teeb paljudele silmad ette ja on naiste seas väga austatud. Tema ja organisatsiooni etteotsa kuuluvad teised aktiivsemad liikmed tegid sisseelamise kohalikku ellu lihtsaks ja meeldivaks. Kui kohalikud inglise keelt ei rääkinud, siis aitasid liikmed tõlkida ja esialgu käisime kõigi naistegruppide juures koos. Iga kohtumine algas tantsu ja lauluga, millega naised või orvud meid tervitasid ja kindlasti ei puudunud ühestki kohtumisest söögilaud kohaliku toiduga, millest on ebaviisakas keelduda, seega sa lihtsalt pead sööma. Ja kui naised sulle naeratades ütlevad, et oled paks, siis tuleb seda Keenia mõistes parima komplimendina võtta. Proovi sa ainult solvuda!

Pole-Pole (kohalikus swahili keeles aeglaselt) haritakse selle organisatsiooni abiga kohalikke naisi ja mõeldakse koos, mida muuta või teha, et edaspidi paremini oleks. Meie pakkusime välja meestegruppide moodustamise, sest nii nagu Kadri Kakkum kirjutab Malawi kohta, siis sama seis valitseb ka Keenias – mehed on „kuningad“ ja ühiskonnas rohkem austatud. Naised on alamad ning nende sõna loeb vähem, kui seda üldse julgetakse välja öelda. Kuni aga leidub mehi, kes on ise HIV-positiivsed, aga varjavad seda oma kolme naise eest, sest kardavad siitilmast üksi lahkuda, tuleb toetada naisi enda eest seisma ja midagi ette võtma!

Annmari Eespäev
GLEN vabatahtlik Keenias 2013

Fotod: autor

Shianda küla ootab ka sel aastal Eesti vabatahtlikku.
GLEN 2014 konkurss lõpeb 22. jaanuaril. Lisainfo: www.terveilm.ee/glen

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee