Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

25. septembril täitub kaks aastat ajast, kui ÜRO kiitis heaks kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) kõikidele riikidele, kaasa arvatud Eestile.

Kõikidelt ÜRO liikmesriikidelt oodatakse poliitika kujundamisel nendest 17 eesmärgist lähtumist – on oluline, et ükski meie tegu või poliitika ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju. ÜRO liikmena on selle kohustuse võtnud ka Eesti.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solniku sõnul on kahe aasta jooksul toimunud hüpe teadlikkuses, kuid mitte poliitikates. “Euroopa ja teised arenenud riigid on enda edu üles ehitanud ainult majanduskasvu mõõtes. Inimeste heaolu on hüppeliselt kasvanud, kuid me ei mõtle igapäevaelus sellele, et meie tarbimisühiskond kahjustab inimesi ja loodust üle maailma. Kui kestlik areng ei muutu sisuliseks eesmärgiks, on tulemus reostatud planeet ja süvenev ebavõrdsus kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas.”

ÜRO kestliku arengu eesmärkidel on head võimalused saada majanduskasvu asemel arengu mõõtmise tööriistaks. SDG-de puhul on elukvaliteet seotud loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega, saavutades tasakaalu inimeste heaolu ja keskkonna võimaluste vahel. Majandusarengut mõõdetakse samuti, kuid see on üks osa suurest tervikust.

Selleks, et meil oleks võimalus enda lastele pärandada enam-vähem korras planeet ja vähendada ebavõrdsust maailmas, on vaja kogu Euroopa valitsustelt riigimehelikke otsuseid ja julgust neid valijatele selgitada. Poliitiliselt neid otsuseid pigem kardetakse, sest kui pühenduda kestlikule arengule, peab ümber vaatama kogu senise majandusliku süsteemi.

“Tarbimise asendamine säästmisega on suur ja vajalik paradigma muutus, kuid ükski valitsus ei ole olnud piisavalt julge, et see välja öelda ja tervikuna ellu viia. Tänu Eesti väiksusele ja IT-lahendustele on meil kiire ja paindlik riigivalitsemine. Miks mitte kasutada neid eeldusi, et kestliku arengu eesmärgid praktikasse viia ja paljudele riikidele eeskujuks olla?” lisas Solnik.

ÜRO 17 arengueesmärgist saab pikemalt lugeda siit.

 

 

 

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!