Eesti leppis koos teiste ÜRO riikidega 2015. aastal kokku kestliku arengu eesmärkides (SDG- Sustainable Development Goals), mille eesmärk on leida tasakaal inimeste heaolu, planeedi säilimise ja hea ettevõtluskeskkonna vahel.

Küsisime erakondadelt, millised on nende arvates kõige tähtsamad teemad, et nende eesmärkideni 2030. aastaks jõuda.   

• Eesti 200 – enamikke eesmärke Eesti juba täidab, kuid kuna kestliku arengu eesmärgid on nii arenenud kui ka arenguriikidele, ei hõlma eesmärgid kõiki vajalikke valdkondi (näiteks eesmärgid demokraatia ja inimõiguste kohta).
  Eesti 200 pakkus välja konkreetsed eesmärgid, mis on Eestil vaja saavutada: 5.1 (naiste ja tüdrukute vastase vägivalla lõpetamine), 5.4 (tasuta teenuste ja töö väärtustamine), 7.1 (universaalne ligipääs taskukohasele, usaldusväärsele ja modernsetele energia teenustele), 9.1 (kvaliteetne ja kestlik infrastruktuur), 9.2 (edendada inklusiivset ja kestliku industrialiseerimist), 11.2 (turvaline, kättesaadav, taskukohane ja kestlik transport), 12.5 (vähendada jäätmeteket), 17.1 (tugevdada siseriiklike resursside mobiliseerimist).

• Elurikkuse Erakond – Eesti elanikkonna informeeritus jätkusuutlikkusest ja sellega seonduvatest teemadest on üks Euroopa parimaid, samas oskus informatsiooni rakendada üks madalamaid. Peamine lahendus kestliku arenguni jõudmisel on nende sõnul haridus nii õppekavade kui ka õpetajate ettevalmistuse näol.

• Isamaa – arengu ja edu eeldus on toimiv õigusriik, millele on võimalik rajada haridus- ja majanduspoliitika. Probleemidena tõi Isamaa välja majandusliku ebavõrdsuse ning eakate ja üksikvanemate toimetuleku. Samuti on oluline keskkonnapoliitika, mis nõuab rahvusvahelist koostööd, konkreetsemalt on Eestil vaja taastuvenergia osatähtsuse tõstmise nimel laiendada energiallikate mitmekesisust.

• Keskerakond – kestliku arengu eesmärkideni jõudmiseks on eriti oluline haridus ja poliitilised otsused. Kõige tähtsamad on majanduse ja keskkonnaga seotud teemad – näiteks SDG 7 (jätkusuutlik energia), 8 (tööhõive ja majanduskasv), 9 (tööstus, uuendus ja taristu), 11 (jätkusuutlikud linnad ja asumid), 12 (säästev tootmine ja tarbimine) ja 15 (maa ökosüsteemid). Samuti on Keskerakonna sõnul vaja eesmärke vaadata seoses.

• Rohelised – Eesti suurim probleem on eletritootmise sõltuvus põlevkivist, mille tõttu on Eesti süsiniku jalajälg inimese kohta üks suurimaid maailmas. Roheliste sõnul on kiiresti vaja minna üle taastuvenergiale Eestis, globaalselt toodi välja kliimamuutuste vähendamine. Näljahäda, vaesuse ja ebavõrdususe vähendamine ning teised eesmärgid ei ole saavutatavad, kui praegused elupaigad kõrbestuvad, äärmuslikud ilmaolud sagenevad ja merevee tase tõuseb.

• Sotsiaaldemokraadid – tähtsad kestliku arengu eesmärgid on taastuvenergia edendamine, põlevkivitööstuste kokkutõmbamine, metsandus, põllumajanduse keskkonajälg ja selle vähendamine ning jäätmemajandus. Keskkonnaga seotud valdkonnad peavad järjekindlalt olema seotud majanduse ja sotsiaalse arengu valdkonna teemadesse. Samuti tuleb panustada biogaasi arengusse ja elamufondi energiatõhususe kasvu.

• Reformierakond, EKRE ja Vabaerakond ei pidanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele neid teemasid piisavalt olulisteks, et küsimustele vastata.

Kestliku arenguni jõudmiseks on tähtis osa poliitikate sidususel, mis tähendab, et kestliku arengut puudutavad eesmärgid ja poliitikad oleksid omavahel kooskõlas ja ei töötaks üksteisele vastu.  Uurisime erakondadelt, kuidas saab Riigikogu poliitikate sidususe edendamisele kaasa aidata.

• Elurikkuse ning Isamaa hinnangul aitab säärast lähenemist arendada suurem kaasamine. Isamaa arvas, et Riigikogu ülesanne on tagada otsuste teaduspõhisus ning nende lähtepunktideks peavad jääma uuringud.

• Eesti 200 ja Roheliste arvates on Riigikogu roll seadusloome järgimine, et teha kindlaks kestliku arengu eesmärkide kooskõla. Eesti 200 sõnul võiks ka suureneda Riigikantselei roll nn „värvavahina“ seadusloome filtreerimisel. Rohelised tõid välja, et Riigikogu peab töötama teaduspõhiselt ja seoseid hinnates – põhimõte, mida praegu otsustusprotsessides tihti ei jälgita.

• Keskerakonna arvates tuleb poliitikate sidususe parandamiseks alustada kestliku arengu teadvustamisest nii erakondades kui Riigikogus, samuti on oluline jõuda ühisele arusaamisele väljakutsetest.

• Sotsiaaldemokraatliku erakonna sõnul peaks iga poliitik seisma hea selle eest, et olla informeeritud kestliku arengu teemadest, samuti peaks paranema fraktsioonide keskkonnateadlikkus, mida domineerivad tugevalt erinevate huvigruppide ja tööstuste huvid. SDE tõi veel välja, et Arenguseire Keskus võiks omada suuremat rolli.

• Reformierakond, EKRE ja Vabaerakond ei pidanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele neid teemasid piisavalt olulisteks, et küsimustele vastata.

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) esitas kõigile Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele kestliku arenguga seotud küsimused. Küsimused olid vabade vastustega ja analüüsi huvides ei proovinud me erakondi seada pingeritta. AKÜ huvi on esile tuua trende – näidata, kuidas suhtutakse ühe või teise eesmärgini jõudmisesse ning milline on poliitiline tahe nende teemadega tegeleda. 

Küsisime küsimusi viiel teemal: kestlik areng, arengukoostöö, Eesti jalajälg, kliimamuutused ning demokraatia ja vabakond. Kogu analüüsi saab alla laadida siit (PDF).