Terveilm

In English

Mida arvavad erakonnad kliimamuutustest?

18.02.2019

Kliimamuutuste vastane võitlus vajab aina rohkem globaalset tähelepanu. Hiljuti avaldati rahvusvahelise kliimapaneeli (IPCC) raport, mille sõnul on vajalik peatada temperatuuri tõus juba 1,5 kraadi juures. Selle valguses peab ka Eesti ambitsioonikamaid samme ette võtma, hetkel on Eesti Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kolm korda suurem saastaja.

Kliimamuutuste vastaseks võitluseks peaks Eesti astuma erakondade hinnangul järgmised sammud:

  • Teadusrahastus – nii Eesti 200 kui Elurikkuse Erakond arvasid, et teaduse rahastamine on üks võtmeküsimus kestlikumate lahenduste loomiseks kliimamuutuste vastases võitluses.
  • Põlevkivi väärindamine – Eesti 200 ja Isamaa tõid välja kohaliku põlevkiviresurssi suuremat väärindamist, mis võiks olla keskkonda säästvam.
  • Üleminek taastuvenergiale – vajadust mainisid nii Eesti 200, Isamaa, Keskerakond kui Sotsiaaldemokraadid. Eesti 200 sõnul on vaja koostada pikemaajaline tegevusplaan põlevkivi energeetikalt taastuvenergiale üleminekuks. Isamaa hinnangul tuleb asendada saastav energiatootmine kohaliku taastuvenergiga, aga lähtudes praegustest kliima alusdokumentidest.
  • Põlevkivisõltuvuse lõpetamine – Elurikkuse erakonna arvates tuleb kiirelt sellest lahkuda. Ka Rohelised tõid välja, et ekspertide sõnul on see võimalik juba aastaks 2030, aga puudu on poliitilisest tahtest.
  • Metsanduspoliitika – Keskerakond tõi välja taasmetsastamise vajaduse, et puitu väärindada ning vähendada metsade üleraiet. Roheliste sõnul on metsanduspoliitikas tarvis üle minna püsimetsamajandusele ja teadusmahukale puiduväärindamisele.
  • Reformierakond, EKRE ja Vabaerakond ei pidanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele neid teemasid piisavalt olulisteks, et küsimustele vastata.

Samuti soovitame vaadata, mida ütlesid erakonnad kliimamuutuste kohta Eesti Keskkonnaühenduste Koja koostatud küsitluses.

 

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) esitas kõigile Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele kestliku arenguga seotud küsimused. Küsimused olid vabade vastustega ja analüüsi huvides ei proovinud me erakondi seada pingeritta. AKÜ huvi on esile tuua trende – näidata, kuidas suhtutakse ühe või teise eesmärgini jõudmisesse ning milline on poliitiline tahe nende teemadega tegeleda. 

Küsisime küsimusi viiel teemal: kestlik areng, arengukoostöö, Eesti jalajälg, kliimamuutused ning demokraatia ja vabakond. Kogu analüüsi saab alla laadida siit (PDF).

 

Foto: The Climate Reality Project

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee