Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

25. septembril saab kaks aastat ajast, kui Eesti kiitis heaks ÜRO kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals). Kahe aasta jooksul oleme saavutanud selle, et kestliku arengu mõiste kõlab tuttavalt paljudele, kuid selle sisu jääb tihti arusaamatuks.

Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. ÜRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel endest eesmärkidest lähtumist – oluline on, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.

Septembri alguses käisid koos Euroopa, Ameerika ja Austraalia mikro- ja makroökonomistid, et arutleda selle üle, kas SDGdest võiksid saada uued ühiskonna arengu mõõtmise vahendid varasema majanduskasvu asemel.

Kuna laua taga istusid teiste hulgas Soome endine arenguminister, Austria Statistikaameti direktor, ÜRO majanduskomitee esindaja ja Madalmaade poliitaritmeetika professor, ei jäänud mingit võimalust liigseks filosofeerimiseks. Härjal haarati kohe sarvist ja kaardistati küllaltki detailselt ära, miks on sisemajanduse koguprodukt (SKP) äärmiselt halb vahend arengu mõõtmiseks ning mis takistab riike ja Euroopa Liitu sellest loobumast ja asendamast adekvaatsemate mõõteriistadega, näiteks SDG-dega (Sustainable Development Goals).

Suhteliselt üksmeelselt leiti, et SKP on tänaseks vananenud näitaja, mis ei kirjelda ühiskonna arengut täielikuna. Eelmise sajandi kolmekümnendatel välja töötatud mudeli plussid on lihtsus, võrreldavus ning ajalooline järjepidevus. Muutuseid on muidugi hea jälgida, kasutades läbi aegade samu vahendeid. Kuid juhtumisi on vahepeal edasi arenenud nii inimkond kui majanduslik ja füüsiline keskkond, mistõttu ei ole mõistlik jääda kinni vanadesse raamidesse, vaadates endale ja maailmale otsa moondunud pilguga. Samas on ökonomistid aastakümnete vältel püüdnud leiutada uusi võimalikke mõõteriistu, millel on ikka ja jälle avastatud loovigu, puudujääke ning liigselt laia haaret – on tahetud mõõta kõike ning sellisesse „küllusesse“ ära uputud.

Et elu edenemist mitte mõõta vaid tootlikkusega (ja inimese olemust võrdsustada tarbimisega), leppisid ÜRO ja Euroopa Liit 2015. aastal kokku ühtsetes kestliku arengu eesmärkides, määrates need kõikidele liikmesriikidele ellu viimiseks ja mõõtmiseks. Nii on elukvaliteet seotud loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega, saavutades tasakaalu inimeste heaolu ja keskkonna võimaluste vahel. Tänaseks on osad liikmesriigid veidi rohkem, teised vähem SDG-d omaks võtnud, kuid tõelisteks eesmärkideks ei ole need saanud kusagil.

Selle põhjuseid, täpsemalt takistusi kaardistasime kümneid, kuid pjedestaalile tõsteti neist kaks – hirm ja teadmatus. Euroopa on saavutanud oma heaolu, tuginedes tootlikkusele kui eesmärgile ja väärtusele. Nii oleme saanud maailmas eelise, mida keegi ei julge maha mängida. Progress ja efektiivsus on väärtused, mille pinnalt oleme saavutanud standardid, mida naudivad siin olijad ja ihalevad kaugemal viibijad. Keskmine eurooplane ei ole nõus loovutama osakesti oma elukvaliteedist, kuigi tunnistab, et elu maailmas on ebaõiglane.

Poliitiliselt ei julge keegi teha otsust pühenduda uutele väärtustele, teadmata, mis hakkab juhtuma, kui tähelepanu vanadelt eemale liigub. On selge, et kui pühenduda kestlikule arengule, peab ümber vaatama kogu senise majandusliku süsteemi. Tarbimise kui selle aluse asendamine säästmisega võib tuua kaasa ootamatuid tagajärgi. Euroopa heaolu kadumine on kõikide poliitiliste jõudude suurim hirm.

Küll aga leiti, et ÜRO kestliku arengu eesmärkidel on küllaltki head võimalused saada tulevikus universaalseks arengu mõõtmise tööriistaks, kuna hõlmavad ka vajalikku majanduslikku dimensiooni. Nimelt ütleb ÜRO: me soovime rajada kõikidele riikidele kindla majandusliku aluse. Jätkusuutlik, kaasav ja säästev majanduskasv on heaolu saavutamise põhieeldus.

Agne Kuimet
Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitsespetsialist

Lugu ilmus ka Äripäevas 29. septembril 2017.

Raha foto: 401(K) 2012

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!