Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

24. aprillil algab neljas rahvusvaheline moerevolutsiooni nädal, mis küsib “Kes minu riided tegi?”. Nädala jooksul toimuvad 90 riigis sündmused, mis nõuavad puhtamat, õiglasemat ja läbipaistvat moetööstust.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Tarbijate huvi selle vastu, kust nende riided tulevad ja mis saab jäätmetest, on tekitanud moetööstuses hulga positiivseid muutuseid. Mitmed tuntud suurtootjad otsivad üha aktiivsemalt viise, kuidas oma tehastes töötingimusi parandada, rõivatööstuse keskkonnamõjusid vähendada ja tootmise info avalikuks teha.”

Tarbija ise saab ära teha väga palju. Uute rõivaste puhul tasub otsida kvaliteeti ja vastupidavust, et riideid saaks kanda võimalikult kaua. Rõivaste taaskasutus ja parandamine hoiab kokku vett ja energiat, mida iga uue riideeseme valmistamine nõuab. Igaüks meist saab tunda huvi, kes peitub brändi nime taga – kes tema rõivad valmistas. Moerevolutsiooni nädalal julgustame inimesi tegema fotosid enda riiete siltidest ja postitama neid sotsiaalmeedias märkega #whomademyclothes.

whomademyclothes1

Tootjate kõige suurem väljakutse on muuta kogu tootmine võimalikult läbipaistvaks, et inimestel oleks lihtne kontrollida, kes ja millistes tingimustes nende riided valmistas ning mis pärast jääkidest sai. Järgmisel nädalal avaldatakse analüüs “Moe läbipaistvuse indeks 2017”, mis reastab maailma sada suurimat rõivatootjat selle alusel, kui palju nad on nõus tarbijatele oma tootmise tagamaid selgitama.

Sigrid Solnik: “Rõivatööstusele on suur mõju ka valitsustel. Enamik suurtootjate tehastest asuvad arenguriikides, kus kontroll tootjate üle on nõrk ja tööliste olukord sageli halb. Näiteks, kui riigid suudaksid kehtestada miinimumpalga ja selle maksmist kontrollida, tõuseks palk kõikides tehastes ning töötajaid halvasti kohtlevad tehaseomanikud kaotaksid konkurentsieelise. Sama kehtib ka lapstööjõu, tööohutuse või maksude maksmise kohta. “

Reverse Resources tegevjuhi Ann Runneli sõnul on üks levinumaid moetööstuse müüte, nagu annaks ostjad tehaste töölistele tööd ja leiba ning vähem tarbimine jätab nad tööst ilma. “Siin on kaks olulist fakti, mis vajavad täpsustamist. Esiteks, ei ole otsest seost poes müüdava kauba ja inimeste palgataseme vahel, madal palk on süsteemsete probleemide tagajärg. Teisalt, kogu maailmas kasvab jõudsalt keskklassi osakaal, kes soovivad uusi riideid osta, nii et tootmismahud suurenevad jõudsalt. Kui meie ostame vähem, aga õiglaselt toodetud riideid, siis tootmismahud kasvavad lihtsalt vähem, kuid sellest võidavad nii keskkond kui töölised.”

Eestis koondusid mitmed ettevõtted ja vabaühendused, et nädala jooksul rõivatööstusega seotud teemadest rääkida ja tarbijate teadlikkust tõsta. Moerevolutsiooni nädalal löövad kaasa Arengukooostöö Ümarlaud, teadliku elustiili pood Slow, MTÜ Mondo, UpShirt, Teeme Ära! ja Reverse Resources.

Kõikide Eesti sündmuste kokkuvõtet näeb siit.

Taustainfo:

24. aprillil 2013 varises Bangladeshis kokku Rana Plaza tehasekompleks, surma sai 1133 inimest ja vigastada 2500. Selles tehases valmistati mitmete tuntud brändide tooteid, kes väitsid, et ei teadnud tehase olukorrast ega halbadest töötingimustest, kuna tegu ei olnud nende otsese lepingupartneri, vaid allhankijaga. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.

Uudise juures saab kasutada tasuta fotosid (väiksem pilt, suurem pilt), allikas www.fashionrevolution.org

Fashion Revolution Week temaatilised faktid (inglise keeles).

EL logoEAK-838x427-4x-vaiksem-arengukoostoo

 

 

 

 

Teavitust aitab teha Euroopa Liit. Sisu eest vastutab AKÜ ning see ei väljenda EL-i seisukohti.

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!