Kingi Targalt

Jõulutoit

Jõulude ajal kipume toitu liiga palju ostma ja üle sööma. Koondasime siia mõned nipid, aga selge on see, et tegu on pigem juhtnööride kui rangete reeglitega ja kuldse kesktee leiab iga pere ise.

Enne poodi minekut

  1. Ole toidukoguseid planeerides realistlik ja tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.

Poes

  1. Eelista hooajalist ja kodumaist toitu. Võimalusel on mõistlik valida puu- või juurvilju, mille valmistamiseks ja meieni toimetamiseks on kulutatud kõige vähem energiat – tasub eelistada hooajalist kaupa. Ka troopiliste puuviljade kasvatamiseks on vähem energiat kulutatud, kui nad on hooajal kasvanud. Kodumaised viljad on aga eriti suur loodussääst.
  2. Osta vähem, aga paremat liha. ÜRO värske raporti hinnangul on liha tootmine keskkonnale sama kahjulik kui fossiilkütused. Harva ja kvaliteetset kodumaist liha süües aitame kaasa metsade säästmisele ja toiduhindade langemisele maailmaturul.
  3. Vaata toidu päritolu. Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. Toitu ostes paneme tähele, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.
  4. Säilivustähtaeg. Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.
  5. Pakendid. Valides vähem pakendatud toidukaubad ja vältides kilekottide kasutamist, aitame kaasa puhtamale loodusele üle kogu maailma. Suurepäraseid näpunäiteid kilekottide eest pagemiseks annab Killerkott.

Koju jõudes

  • Ostudega koju tulles tõsta külmkapis vanemad toiduained ettepoole. Nii vähendad riski, et samal ajal on avatud mitu sama toote pakki, millest osad juba hallitavad.
  • Vaata, kas pühade ettevalmistustega seotud tööd (nagu poes käimine, kraamimine, toiduvalmistamine, köögi koristamine jne) jagunevad pereliikmete vahel enam-vähem võrdselt. Et kõigil oleksid mõnusad pühad.

Lauas

  1. Ära kuhja taldrikutele võimalikult palju toitu, külalised saavad ise soovi korral juurde tõsta.
  2. Joo kraanivett. Pudelivee tootmine on kraaniveest 2000 korda energiamahukam. Lisaks toodab see väga aeglaselt lagunevaid jäätmeid plastikpudelite näol. Mõistlik on juua värsket ja mõnusat kraanivett. Miks mitte hankida ka taaskasutatav ja kaasaskantav pudel.

Jäägid

  1. Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.
  2. Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.
  3. Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.
  4. Vii toidu valmistamisel tekkinud jäägid komposti või biojäätmete konteinerisse. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.

Terveilm

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee