Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Maailmas on pärast aastatuhande arengueesmärkide seadmist tehtud suuri edusamme, kuid  paljudes valdkondades on jätkuvalt suuri probleeme. Nendest üks tõsisemaid on kliimamuutuste süvenemine maailmas. Kui jätame selle probleemiga tegelemata, ähvardavad tõsised tagajärjed kogu maailma, kuid eriti arenguriike, sest nende majandus sõltub sageli kliimatundlikust põllumajandusest. Kliimamuutuste süvenemine võib pea olematuks muuta viimaste aastate arengukoostöö alased saavutused, et aidata vaesemaid riike vaesuslõksust välja ning pidurdada tugevalt edasist arengut.

Kui mõtlete nüüd, et mis see meie asi on, kuidas arenguriigid ja seal elavad inimesed hakkama saavad, siis tasub kaaluda mitut mõtet. Meie riided tulevad Bangladeshist, Türgist, Usbekistanist ja Indiast. Kohv saabub Mehhikost või Etioopiast. Nutitelefonide tooraine Kongo kaevandustest. Apelsinid Argentiinast, viinamarjad Lõuna-Aafrika Vabariigist ja banaanid Boliiviast. Suhkur Malawist ja Sambiast. Me oleme arenguriikidega seotud rohkem, kui oskame esialgu aimata.

Igaüks võiks püüda teha väikese sammu kliimamuutuse peatamiseks, sest meie planeedi tulevik sõltub konkreetselt meie praegustest tegudest.  Alustada võiksid näiteks järgmistest väikestest, kuid olulistest asjadest:

KEERA VÄHEMAKS

• Ära küta oma kodu üle. Temperatuuri alandamine vaid 1°C võrra võib vähendada Sinu pere elektriarvet 7% võrra. 70% majapidamistes kasutatavast energiast kulub kütmisele.

• Sea oma kodune küttesüsteem nii, et öösel ja kodust eemal olles võimalusel veidi langeks (ca 17°C-ni) ja et hommikul üles ärgates või koju jõudes oleks see jälle meeldiva 20 °C juures. Ära küta üle.

• Hoia kokku sooja vee tegemiseks kuluvat energiat, minnes vanni asemel duši alla – sellele kulub neli korda vähem energiat.

• Kuuma joogi valmistamiseks keeda täpselt nii palju vett, kui Sul on vaja.

• Tuba õhutades jäta aken mõneks minutiks täiesti lahti ja sulge seejärel, mitte ära lase soojusel pika aja jooksul välja minna.

• Sulata külmikut regulaarselt. Võid hoida kokku kuni 30% kasutatavast energiast.

• Ära seadista külmkappi kõige jahedamale temperatuurile. Kui külmkapis on temperatuur alla 5°C, kulub Sul ainult rohkem energiat, kuid toit ei püsi sellest kauem värske.

• Ära pane külmkappi kuuma või sooja toitu. Lase toidul kõigepealt jahtuda ja pane see alles siis külmikusse.

LÜLITA VÄLJA

• Ära unusta tulesid välja lülitada, kui Sul neid vaja ei ole.

• Ära jäta televiisorit, muusikakeskust ja arvutit ooterežiimile. Televiisor kulutab keskmiselt 45% energiast ooterežiimis olles. Kui kõik eurooplased väldiksid ooterežiimi, hoiaksid nad kokku sama palju energiat kui oleks vaja Belgia suuruse riigi elektriga varustamiseks.

• Ära jäta telefoni laadima, kui aku on täis. Muidu läheb 95% elektrist raisku ja vaid 5% kasutatakse tegelikult aku laadimiseks.

• Eelista säästupirne – need kestavad kauem ja kasutavad viis korda vähem energiat kui tavalised pirnid.

• Kui valid uut kodutehnikat (külmkappi, pesumasinat jne), vali A+ energiaklassi tähisega seade, mis viitab energia säästlikule kulutamisele.

KASUTA UUESTI

• Sisseoste tehes kasuta kilekoti asemel korduvkasutatavat kotti.

• Vii klaastaara taara-automaati või kogumispunkti ja kogu paber, papp ning plekkpurgid muust prügist eraldi. Alumiiniumpurkide ümbertöötlemiseks on vaja kümme korda vähem energiat kui uute plekkpurkide tootmiseks. Vanadest ajalehtedest paberit tootes kulutavad tehased palju vähem energiat kui seda tselluloosist valmistades.

• Kui Sul on aed, tee bioloogiliselt lagunevatest köögijäätmetest komposti.

• Vali tooted, millel on vähe pakendit ja püüa samu pakendeid võimalusel korduvalt täita.

• Võta lõunasöök kaasa taaskasutatavas toidukarbis, mitte fooliumis või paberkotis.

KÄI JALA

• Ära kasuta paarikilomeetriste vahemaade läbimiseks mootorratast ega autot. Selle asemel kõnni jalgsi või sõida jalgrattaga.

• Kaugemale sõites kaalu trammi, bussi või rongiga sõitmist.

• Väldi võimalusel lennukiga sõitmist – lennukid paiskavad atmosfääri tohutus koguses süsinikdioksiidi. Lendamine on maailmas kõige kiiremini kasvav süsinikdioksiidi allikas.

• Auto ostmisel vaata ka kütuse tarbimist – nii hoiad ka kütusearvete pealt kokku! Euroopa seaduste kohaselt peavad autotootjad näitama infot süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu kohta.

VEEL NIPPE

• Istuta oma aeda või lähiümbrusesse mõni puu! Viis puud neelavad oma elu jooksul kokku umbes 1 tonni süsinikdioksiidi.

• Otsi kauplustest väikest lille kujutava Euroopa ökomärgisega tooteid.

• Kasuta võimalikult vähe paberit: tee koopiaid mõlemale poolele, kasuta e-posti, telli endale paberarvete asemel e-arved.

• Söö kohalikku toitu, eriti seda, mis antud aastaajal kasvab. See pole mitte ainult tervislikum, vaid ka keskkonnasõbralikum!

• Söö vähem liha. Liha tootmine tekitab palju süsinikdioksiidi.

*Üleskutse allikas.

Loe blogist veel lugusid, kuidas ise maailmale parem olla. Milliseid valikuid teha, kui soovid olla keskkonnasõbralik, aga samas elada tavapärast elu?

2015. aasta on Euroopas pühendatud arengukoostööle. See on esimene kord, kui Euroopa teema-aasta pühendatakse Euroopa-välisele poliitikale.

Loe arengukoostöö aasta eestikeelseid lugusid siit!

Külasta ka:

Arengukoostöö aasta Facebook

Arengukoostöö aasta Twitter

Väljakutsepost

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

16.10.2017

Toidupäev –  nii ülekaaluliste kui nälgivate inimeste arv kasvab

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.   AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte…

Loe lisaks

13.10.2017

AKÜ liikmete eelinfo 16. – 20. oktoober

Fenno-Ugria Asutus Terve järgmise nädala toimuvad Hõimupäevad 2017. Avaüritus “Kuni päike ärkab” toimub pühapäeval, 15.10 kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16.10 kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus, tel 644 5119, info@fennougria.ee Roheline Liikumine…

Loe lisaks

10.10.2017

AKÜ oktoobris

Aastas on vaid üks kuu, mil saab rahus öelda, et ega väga midagi teha olegi. See kuu on juuli, mil kõik niidavad muru ja nuusutavad lilli ega tegele töiste asjadega. Oktoober, seevastu, on tegus ja…

Loe lisaks

10.10.2017

Vaimse tervise mured on suurim õnnetuse allikas

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet…

Loe lisaks