Terveilm

In English

Rahu ja prügi Ghanas

10.01.2014

Ghana on 25 miljoni elanikuga riik Lääne-Aafrikas, pindalalt võrreldav näiteks Rumeenia ja Ugandaga. Looduslikult valitsevad riigi lõunaosas troopiline vihmamets ning põhjaosas savannid. Ülespaisutatud Volta jõest tekkinud paisjärv on suurima pindalaga tehislik veereservuaar maailmas. Kahjuks on Ghana kurvavõitu edetabeli tipus – teine kõige reostatum riik Lääne-Aafrikas.

Ghanat peatakse üheks majanduse lipulaevaks ja poliitiliseks teenäitajaks piirkonnas. Peale 2012. aasta detsembris toimunud üldvalimisi kuulutati napi eduga võitjaks ka eelneval perioodil valitsuse moodustanud sotsiaaldemokraadid koos presidendiga John Dramani Mahama. On kõnekas, et valimistel mainis sanitaartingimuste parandamise küsimust oma valimisplatvormides kolm erakonda kaheksast, jäätmekäitlust vaid kaks. Siiski suurenes 2012. aastal rahastus jäätmekäitlusele poolteist korda.

2013. aasta algul, kui mitmel pool Aafrikas oli poliitiline olukord rahutu, vaidlustati Ülemkohtus Ghana üldvalimiste tulemused. Istungeid kanti üle nii teles kui ka raadios ning ajalehed avaldasid kohtus öeldu stenogrammi vormis. Kaheksa kuud kestnud kohtuprotsessi tulemusena leidis Ülemkohus augusti lõpus, et leidus mõningaid puudujääke valimiskomisjonide töös, aga valitsus jäi vahetamata. Tänavad jäid tühjaks. Kogu minu Ghanas viibimise aja jooksul ei näinud ma Kumasi tänavaid kordagi nii tühjana kui vahetult peale lõpliku otsuse väljakuulutamist.

Ghanalastele on rahu kõige tähtsam elu aspekt. Hoolimata sellest, et pealinna regioonis oli opositsiooni pooldajate hulk suurem, tunnistasid kõik uhkusega, et rahu on kõige olulisem ja kohtu otsus autoriteetne. Kohalikus meediast võis lugeda mitmeid nördinud arvamuslugusid, et rahvusvaheline ajakirjandus ei toonud Ghanat neil ärevail tundidel piisavalt esile ja hea demokraatia eeskujuks.

oja

Kuigi elamute ümbrus ja tänavad hoitakse puhtad, toob voolav vesi kohale jäätmeid.

Plastik- ja kilejäätmete tekitatud probleemid ei ole tänaseks kusagil maailmas võõrad. Euroopas muretseme üha suurenevate plastiksaarte pärast ja mikroplastiku mõjule toiduahelas. Alanud aastal hakkame Eestis välja mõtlema riiklikke meetmeid plastkottide vähendamiseks Euroopa Komisjoni uue direktiivi täitmiseks. Ghanas on plastikjäätmete tekitatud probleemid keskkonnale ja inimtervisele palju ilmsemad. Looduses ja elukeskkonnas olevad mittelagunevad jäätmed vähendanud ligipääsu puhtale joogiveele. Mereprügi täidab kalavõrgud, prügi ojades ja rentsiltes tekitab seisvat vett, mis on malaariat levitavatele sääskede vastsetele soodus elupaik ning plastiku põletamisel eralduvad mürkgaasid on ohtlikud tervisele.

Üks paljudest organisatsioonidest Ghanas, kes soovib kaasa aidata keskkonna puhastamisele, on Young People We Care (YPWC). YPWC loodi kümmekond aastat tagasi ja algusal oli ta ühiskonnas levivate probleemidele viitav organisatsioon, kes üritas probleeme lahendada teadlikkuse tõstmisega. Nüüdseks ollakse organisatsioonis jõutud tõdemuseni, et hädad on suured ja tõsiseid ning tuleb hoopis ise midagi ära teha. Keskkonnaharidusliku taustaga praktikantide trio abistas organisatsiooni plastikjäätmete alaste õppeprogrammide koostamisel. Meie ülesanne oli luua koolidele ja kogukondadele jäätmetest tekkinud probleemide asemele positiivseid väljundeid.

P8090404

Douglas on aednik, kes taaskasutab veekotikesi lillepottidena.  

Arvata, et prügist tekkinud probleemid oleks kellelegi võõrad, oleks naiivne. Praktikal läbiviidud küsitluste käigus ei kohanud me ühtegi inimest, kes hädadega kursis poleks olnud. Järjest suureneva tarbimise, puuduliku jäätmekäitluse ning sellest tulenevate käitumusharjumuste tõttu kumuleeruvad prügist tekkinud probleemid järjest enam.

Prügi on paraku temaatika, mis hoolimata oma problemaatilisusest ei ole rentaabel. Prügi on prügi – prügiga tegelemine ei ole otseselt tabu, aga igapäevaelu probleemina ei pea Kumasi elanikud seda kõige olulistemate probleemide hulka kuuluvaks, pigem paratamatuseks.

YPWC üritas leida meetmeid, kuidas prügi sorteerimine ja haldus teha populaarsemaks ühiskonnas, kus riiklikult toetatavad ettevõtted ei suuda hakkama saada järjest suurenevate plastikjäätmete kogustega. Siiski on Ghanas olemas erakapitalil olevad võrgustikud, kus ostetakse kilohinnaga kokku 0,5 liitriseid plastikkotikesi, mida kasutatakse ühekordselt joogivee tarbimiseks. Paraku on tänavatelt veekotikeste korjajate hulgas hulgaliselt lapsi, kelle tänaval töötamise tõttu halveneb ligipääs kooliharidusele.

Praktika esimeses pooles toimunud küsitlused olid meile, väljapoolt tulnud praktikantidele, silmi avav kogemus. Erinevatesse linnajagudesse ja ka linnast välja viinud tuurid andsid lisaks jäätmekäitluse olukorrale hea ülevaate ka ühiskonna mitmetahulisusest. Olgu märgitud, et mitte kogu Kumasi ei upu prügisse. On mõned linnajaod, kus jäätmevedu töötab piisava efektiivsusega ning mingi osa äraveetavast prügist ka sorteeritakse – seda enamasti seal, kus elanikud on ise nõus jäätmekäitluse eest maksma.

Taustainfo kogumisel sain aru ka inimestevahelise suhtluse tähtsusest. Enne ükskõik millise teabe saamist tuleb inimesega sõbraks saada ning mitmeid kordi kohtuda, nii tänaval kui ametlikult. Kõige viisakam ja efektiivsem viis ametnikuga suhtlemiseks algab sellest, et isiklikult kohale viia paberil enesetutvustus, kontaktandmed ja küsimuse iseloom. Teine visiit algab sõbrunemisega ning peale seda on võimalik kohtumistel asjassepuutuvate küsimustega tegeleda või e-kirja teel suhelda. Eestist tulnuna, kus ametnik peab teabenõudele tähtaja jooksul vastama ning isegi väikseimate külade arengukavad on kodulehel kättesaadavad, vajas see esialgu kõvasti harjumist.

P8010182

Kumasis küsitlustel käies sattusime mudilaste poolt ülesseatud kohvikusse, kus oli võimalik osta liivast tehtud koogikesi. Paraku oli kehtivaks valuutaks kasutatud mobiili kõneaja lisamise kaardid, mida meil ei juhtunud olema.

YPWC on välja töötanud paljudes koolides Kumasis ja Upper-East regioonis arenguklubide võrgustiku (Development Club), mis keskendub noorsootööle. Lisaks on organisatsioonil olemas kohalikest noortest koosnev vabatahtlike võrgustik. Meie töötasime kolme kuu jooksul välja programmi ning otsisime plastiku kokkuostjaid, kes arenguklubide ja kohalike jalgpallimeeskondade eestvedamisel kogutud plastikjäätmed ära ostaks. Saadud vahendite eest saaks koolid soetada õppevahendeid ja inventari.

Väita, et sarnaseid ettevõtmisi Ghanas varem poleks tehtud, oleks vale. Arvata, et nüüd see projekt Kumasi otseselt puhtaks teeks, samuti. Aga loodetavasti muutub vähemasti projektis osalevate inimeste suhtumine prügikäitlusesse. Viha on emotsioon, mis ei ole ghanalastele omane, seega ei saa loota elanike vihale prügi suhtes. Panustasime lootusele näha prügis midagi muud kui prügi.

Martin Tuul,
GLEN 2013
Fotod: autor

Info käimasoleva GLEN 2014 konkursi kohta: www.terveilm.ee/glen

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee