Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Globaalprobleemide ära lahendamise plaan aastaks 2030 ehk säästliku arengu eesmärgid vajavad riikidelt nii head ülevaadet seni tehtu kohta kui ka  põhjalikke tulevikuplaane. Eesti tegevuskava kokku panemise kohta annab ülevaate ja oma arvamuse Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Sigrid Solnik.

11.–23. juulini toimub New Yorgis ÜRO High Level Political Forum, kus esimesed 22 riiki annavad vabatahtlikult ülevaate sellest, milliseid samme nad kavatsevad ette võtta kestliku arengu eesmärkide (SDG-de) saavutamiseks nii kodus kui kaugemal.  Esimeste julgete raporteerijate seas astub üles ka Eesti, tegevuskava tutvustab siseminister Hanno Pevkur. Lisaks meile laotavad oma kestliku arengu plaanid ilmarahvale vaatamiseks-hindamiseks ka Soome, Prantsusmaa, Norra, Saksamaa, Šveits, Gruusia, Montenegro, Türgi, Mehhiko, Kolumbia, Hiina, Maroko, Filipiinid, Lõuna-Korea, Sierra Leone, Egiptus, Madagascar ja Samoa, Togo, Uganda ja Venezuela. Kokkuvõtteid riikide plaanidest saab lugeda ÜRO kestliku arengu eesmärkidele pühendatud platvormilt.

Olime AKÜs väga põnevil, et milline siis saab olema Eesti tegevuskava selleks, et SDGdest maksimum välja pigistada. Täispikkuses ülevaadet ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis saab lugeda siit. Kes plaani kokku pani? Institutsionaalsel tasandil: Eesti tegevuskava elluviimist koordineerib Riigikantselei Strateegiabüroo – nemad koordineerivad ka konkurentsivõime kava Eesti 2020 ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ ellu viimist, lisaks hoiab strateegiabüroo silma peal valitsuse tegevusprogrammi koostamisel ja täitmisel. Agenda 2030 planeerimises on kaasa löönud ka Eesti Säästva Arengu Komisjon (mille liige ka AKÜ on) ning ministeeriumidevaheline säästva arengu töörühm.

Millised on olnud ja saavad olema praktilised sammud selleks, et Eesti ja maailm oleks kõigile paremad kohad elamiseks? Kevadel 2016 viidi läbi valitsuse tegevuskava ja Agenda 2030 eesmärkide vastavusanalüüs (mis raporti sõnul näitas, et paljude kestliku arengu eesmärkidega me juba tegeleme niikuinii). Vabaühendused kaasati Eesti tegevuskava koostamisse Säästva Arengu Komisjoni (SAK) kaudu – komisjoni liikmetel paluti sel kevadel anda sisendit selle kohta, mida nemad teevad ja kuidas panustavad kõikide 17 eesmärgi ja 169 alaeesmärgi lõikes. SAKi liikmed said ka anda tagasisidet tegevuskava mustandile. Komisjoniväliste vabaühenduste kaasamiseni sel korral ei jõutud. Samamoodi paluti sisendit ja hiljem kommentaare tegevuskava mustandile ka kõikidelt ministeeriumitelt. Säästva Arengu Komisjoni algatusel vaadatakse sügiseks 2016 üle Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“. Dokumendi valmimisest aastal 2005 on küllalt palju vett merre voolanud, nüüd analüüsitakse, kui aja- ja asjakohane see SDG-de ja üldiselt muutunud maailma valguses on ning tehakse ettepanekuid uuenduste tegemiseks. Eesti säästvat arengut jälgitakse Statistikaameti poolt Eesti säästva arengu näitajate nimekirja alusel, viimane ülevaade valmis aastal 2015. 2016. aasta teises pooles võetakse ette antud indikaatorite uuendamine selleks, et oleks võimalik hinnata Eesti arengut SDGde vallas nii kodus kui kaugemal.

Mis raportis veel kirjas on? Suurema osa tegevuskavast moodustab ülevaade sellest, kuidas meil kestliku arengu eesmärkide lõikes läheb ja mida me juba teeme, nii riigi kui vabaühenduste tasandil. Kuidas on toetusega teistele riikidele ehk arengukoostööga? Raportis on arengukoostöö ära mainitud üsna mitmes kohas. Seda küll siis suuresti olukorda kirjeldavana, palju on väljavõtteid värskeimast arengukoostöö- ja humanitaarabi arengukavast.

AKÜ tegevbüroo on väga rõõmus, et Eesti on esimeste seas aru andmas. Esimese taolise High Level Political Forum’i mõte ongi rohkem katsetada ja rääkida tulevikuplaanidest ning SDG’deni jõudmise mehhanismidest kui sellest, kuidas arengueesmärkidega täpselt läheb ja kui kaugel oleme. Meil on ka hea meel, et indikaatoreid ja arengukavasid vaadatakse Agenda 2030 protsessi raames üle ning dokumente kaasajastatakse. Küll aga on meie jaoks ikkagi õhus küsimus, et mis siis edasi saab? Eriti arvestades seda, et Agenda 2030 ja säästva arengu eesmärkide üheks kandvaks mõtteks on, et vanamoodi enam edasi minna ei saa ning vaja on uuenduslikku mõtlemist ja alternatiivseid lähenemisi. Seda nii SDGde saavutamiseks kodus kui ka mujal maailmas – ehk siis küsimus on, et kuidas teha nii, et Eesti arengukoostöö oleks veel tõhusam? AKÜ tegevbüroo suureks kurvastuseks ei ole Eesti tegevuskavas sisuliselt räägitud poliitikate sidususe teemast, ometigi on see globaalse arengu mõttes möödapääsmatu. Kuigi Eesti plaan ehk ei ole nii ambitsioonikas kui ta võiks olla ning kuigi seal on üht-teist küsitavat, tuleks riigi plaani kõrval kindlasti ka peeglisse vaadata ja küsida, mida saab kodanikuühiskond teha selleks, et Eesti saavutaks arengueesmärkide osas võimalikult suuri edusamme? Kuidas teha nii, et oleksime veel paremaks toetavaks jõuks selleks, et ka tuge vajavad riigid mujal astuksid arengueesmärkide plaanis pika sammu edasi?

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.12.2017

Kingi Targalt! aitab teadlikke kinke valida

Täna, 1. detsembril algab kampaania “Kingi targalt”. Algatuse eesmärk on pakkuda lahendusi neile, kes on väsinud lõputust poodlemisest ning soovivad teha teadlikke kingivalikuid.  Algatuse vedaja Katrin Pärgmäe sõnul oli eelmise aasta Kingi Targalt! algatus väga…

Loe lisaks

28.11.2017

AKÜ otsib huvikaitsespetsialisti!

Arengukoostöö Ümarlaud töötab selle nimel, et Eesti teeks mõjukat arengukoostööd ning aitaks igati kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ka globaalses plaanis. Oleme katuseorganisatsioon Eesti arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelevatele organisatsioonidele. Otsime oma meeskonda huvikaitsespetsialisti, kelle ülesanded…

Loe lisaks

27.11.2017

Mida tähendab „päris“ arenguabi ja kuhu pannakse ülejäänud raha?

Kas teadsite, et Eesti on idapoolsete Euroopa Liidu riikide seas üks tublimaid arengukoostöö rahastajaid? Möödunud aastal andsime arengu- ja humanitaarabiks 40,3 miljonit eurot ehk 0,19% SKTst. AidWatchi raportist selgub, et 0,18% Eesti abist oli tegelik…

Loe lisaks

24.11.2017

AKÜ aasta lõpus

Pimedatel talvekuudel kanname helkurit, jääme ellu, ja unistame õiglasemast maailmast ja tegutseme mitmel suunal korraga, et see reaalsuseks saaks. Detsembri plaanid Tallinnast kaugemale Iti ja Agne vaatavad aasta lõpuni jäänud ajal üha enam Tallinnast ja…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!