Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Globaalprobleemide ära lahendamise plaan aastaks 2030 ehk säästliku arengu eesmärgid vajavad riikidelt nii head ülevaadet seni tehtu kohta kui ka  põhjalikke tulevikuplaane. Eesti tegevuskava kokku panemise kohta annab ülevaate ja oma arvamuse Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Sigrid Solnik.

11.–23. juulini toimub New Yorgis ÜRO High Level Political Forum, kus esimesed 22 riiki annavad vabatahtlikult ülevaate sellest, milliseid samme nad kavatsevad ette võtta kestliku arengu eesmärkide (SDG-de) saavutamiseks nii kodus kui kaugemal.  Esimeste julgete raporteerijate seas astub üles ka Eesti, tegevuskava tutvustab siseminister Hanno Pevkur. Lisaks meile laotavad oma kestliku arengu plaanid ilmarahvale vaatamiseks-hindamiseks ka Soome, Prantsusmaa, Norra, Saksamaa, Šveits, Gruusia, Montenegro, Türgi, Mehhiko, Kolumbia, Hiina, Maroko, Filipiinid, Lõuna-Korea, Sierra Leone, Egiptus, Madagascar ja Samoa, Togo, Uganda ja Venezuela. Kokkuvõtteid riikide plaanidest saab lugeda ÜRO kestliku arengu eesmärkidele pühendatud platvormilt.

Olime AKÜs väga põnevil, et milline siis saab olema Eesti tegevuskava selleks, et SDGdest maksimum välja pigistada. Täispikkuses ülevaadet ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis saab lugeda siit. Kes plaani kokku pani? Institutsionaalsel tasandil: Eesti tegevuskava elluviimist koordineerib Riigikantselei Strateegiabüroo – nemad koordineerivad ka konkurentsivõime kava Eesti 2020 ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ ellu viimist, lisaks hoiab strateegiabüroo silma peal valitsuse tegevusprogrammi koostamisel ja täitmisel. Agenda 2030 planeerimises on kaasa löönud ka Eesti Säästva Arengu Komisjon (mille liige ka AKÜ on) ning ministeeriumidevaheline säästva arengu töörühm.

Millised on olnud ja saavad olema praktilised sammud selleks, et Eesti ja maailm oleks kõigile paremad kohad elamiseks? Kevadel 2016 viidi läbi valitsuse tegevuskava ja Agenda 2030 eesmärkide vastavusanalüüs (mis raporti sõnul näitas, et paljude kestliku arengu eesmärkidega me juba tegeleme niikuinii). Vabaühendused kaasati Eesti tegevuskava koostamisse Säästva Arengu Komisjoni (SAK) kaudu – komisjoni liikmetel paluti sel kevadel anda sisendit selle kohta, mida nemad teevad ja kuidas panustavad kõikide 17 eesmärgi ja 169 alaeesmärgi lõikes. SAKi liikmed said ka anda tagasisidet tegevuskava mustandile. Komisjoniväliste vabaühenduste kaasamiseni sel korral ei jõutud. Samamoodi paluti sisendit ja hiljem kommentaare tegevuskava mustandile ka kõikidelt ministeeriumitelt. Säästva Arengu Komisjoni algatusel vaadatakse sügiseks 2016 üle Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“. Dokumendi valmimisest aastal 2005 on küllalt palju vett merre voolanud, nüüd analüüsitakse, kui aja- ja asjakohane see SDG-de ja üldiselt muutunud maailma valguses on ning tehakse ettepanekuid uuenduste tegemiseks. Eesti säästvat arengut jälgitakse Statistikaameti poolt Eesti säästva arengu näitajate nimekirja alusel, viimane ülevaade valmis aastal 2015. 2016. aasta teises pooles võetakse ette antud indikaatorite uuendamine selleks, et oleks võimalik hinnata Eesti arengut SDGde vallas nii kodus kui kaugemal.

Mis raportis veel kirjas on? Suurema osa tegevuskavast moodustab ülevaade sellest, kuidas meil kestliku arengu eesmärkide lõikes läheb ja mida me juba teeme, nii riigi kui vabaühenduste tasandil. Kuidas on toetusega teistele riikidele ehk arengukoostööga? Raportis on arengukoostöö ära mainitud üsna mitmes kohas. Seda küll siis suuresti olukorda kirjeldavana, palju on väljavõtteid värskeimast arengukoostöö- ja humanitaarabi arengukavast.

AKÜ tegevbüroo on väga rõõmus, et Eesti on esimeste seas aru andmas. Esimese taolise High Level Political Forum’i mõte ongi rohkem katsetada ja rääkida tulevikuplaanidest ning SDG’deni jõudmise mehhanismidest kui sellest, kuidas arengueesmärkidega täpselt läheb ja kui kaugel oleme. Meil on ka hea meel, et indikaatoreid ja arengukavasid vaadatakse Agenda 2030 protsessi raames üle ning dokumente kaasajastatakse. Küll aga on meie jaoks ikkagi õhus küsimus, et mis siis edasi saab? Eriti arvestades seda, et Agenda 2030 ja säästva arengu eesmärkide üheks kandvaks mõtteks on, et vanamoodi enam edasi minna ei saa ning vaja on uuenduslikku mõtlemist ja alternatiivseid lähenemisi. Seda nii SDGde saavutamiseks kodus kui ka mujal maailmas – ehk siis küsimus on, et kuidas teha nii, et Eesti arengukoostöö oleks veel tõhusam? AKÜ tegevbüroo suureks kurvastuseks ei ole Eesti tegevuskavas sisuliselt räägitud poliitikate sidususe teemast, ometigi on see globaalse arengu mõttes möödapääsmatu. Kuigi Eesti plaan ehk ei ole nii ambitsioonikas kui ta võiks olla ning kuigi seal on üht-teist küsitavat, tuleks riigi plaani kõrval kindlasti ka peeglisse vaadata ja küsida, mida saab kodanikuühiskond teha selleks, et Eesti saavutaks arengueesmärkide osas võimalikult suuri edusamme? Kuidas teha nii, et oleksime veel paremaks toetavaks jõuks selleks, et ka tuge vajavad riigid mujal astuksid arengueesmärkide plaanis pika sammu edasi?

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

16.10.2017

Toidupäev –  nii ülekaaluliste kui nälgivate inimeste arv kasvab

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.   AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte…

Loe lisaks

13.10.2017

AKÜ liikmete eelinfo 16. – 20. oktoober

Fenno-Ugria Asutus Terve järgmise nädala toimuvad Hõimupäevad 2017. Avaüritus “Kuni päike ärkab” toimub pühapäeval, 15.10 kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16.10 kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus, tel 644 5119, info@fennougria.ee Roheline Liikumine…

Loe lisaks

10.10.2017

AKÜ oktoobris

Aastas on vaid üks kuu, mil saab rahus öelda, et ega väga midagi teha olegi. See kuu on juuli, mil kõik niidavad muru ja nuusutavad lilli ega tegele töiste asjadega. Oktoober, seevastu, on tegus ja…

Loe lisaks

10.10.2017

Vaimse tervise mured on suurim õnnetuse allikas

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet…

Loe lisaks