Koalitsiooniga liitusid DHL Express Estonia ja Nutriloop

 

DHL Express Estonia liitus juunis koalitsiooniga kestliku arengu heaks. Kogu Deutsche Post DHL on võtnud vastu jätkusuutlikkuse strateegia ja soovivad panustada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. “Eesti tasandil püüame eelkõige tõsta oma sidusrühmade üldist teadlikkust, aktiivselt panustada koostöösse koalitsiooniga ning näidata ja olla eeskujuks teistele ettevõtetele. Viies kategoorias, milleks on kvaliteetne haridus, tööhõive ja majanduskasv, jätkusuutlikud linnad ja asumid, kliimamuutuste vastased meetmed ning üleilmne koostöö, näeme väga otsest seost meie korporatiivsete tegevuspõhimõtete ning strateegiatega. Kohalikul tasandil on kindlasti siduskohti veelgi rohkem, kuhu tõsisel määral juba panustame. Meil on väga hea meel koalitsiooni kuuluda ning ootame juba põnevusega eesolevaid koostöövõimalusi.”

*Deutsche Post DHLi panusest ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse saab täpsemalt lugeda DHLi kodulehelt.  

 

OÜ NutriLoop eesmärk on luua igas kogukonnas kestlik toidusüsteem.  Selleks on ettevõte arendamas terviklikku süsteemi, kus biojäätmetel on väärtus ja toitained kadudeta ringluses. Välja töötamisel on alternatiivne biojäätmete kogumisvõrgustik ja innovaatiline käitlustehnoloogia. Koostööd tehakse teadlastega, et välja arendada parimad biojäätmete baasil valmistatud tooted mahepõllumajanduseks  – seda kõike selleks, et luua taaselustav toidusüsteem, mis võimaldaks vähendada kemikaalide kasutamist, tagaks toidu turvalisuse ja varustatuse, parandaks meie keskkonda ja mulla olukorda.

NutriLoop panustab või plaanib tulevikus panustada järgmistesse SDG-desse:

1. kaotada kõikjal vaesus – NutriLoop soovib oma tehnoloogia viia ka arengumaadesse, et nad sõltuksid vähem kemikaalidest, saaksid biojäätmeid ise käidelda ja mulda tagasi viia.
2. kaotada näljahäda – mulla taastamise teel saab taastada kõrbestunud piirkondi ja elavdada seal asuvaid kogukondi.
3. jätkusuutlikud linnad ja asumid – biojäätmete edukas kogumine ja käitlemine on kindlasti kestliku linnaruumi osa.
4. säästev tootmine ja tarbimine – NutriLoop tehnoloogia on potentsiaalselt keskkonnasõbralikum ja efektiivsem kui teised levinud biojäätmete käitluslahendused.
5. kliimamuutuste vastased meetmed – terve muld aitab üleliigset süsinikku talletada ja atmosfäärist mulda suunata.

Korraldasime ettevõtluse töötoa kestlike kogukondade konverentsil Lilleorus

Sustinere, Arengukoostöö Ümarlaud ja Lilleoru keskus korraldasid kestlike kogukondade konverentsi GEN2018 raames ettevõtluse töötoa. Sissejuhatava ettekande pidas ettevõtja ja rohemajanduse visionäär Gunter Pauli, kes on loonud ligi 200 sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ettevõtet. Esitluse fookuses oli Eestile sobivate kestlike ettevõtlus- ja majandusmudelite leidmine läbi senise kasutamata potentsiaali.

Näiteks: miks me näeme metsas vaid puitu ja meres kala? Kui kasutada mõlemat (st metsa ja merd) kestlikult, läbimõeldult ja sidusalt, saaksime lahendada tänu kohalikule ohtrale ressursile energeetika- ja julgeolekuprobleemid, mahetoidust rääkimata. Esitlusele järgnesid arutelud väiksemates töörühmades, kaardistamaks Eestis tugevusi ja nende võimalikku ärakasutamist kestlikuma riigimudeli loomisel. Ideekorje tulemused edastab koalitsioon ka riikliku strateegiaprotsessi “Eesti 2035” eestvedajatele riigikantseleis.

Pilte tegi üritusel Sustinere, video Gunter Pauli esitlusest ja kirjaliku kokkuvõtte töötubade tulemustest saadame teile aga juba augusti uudiskirjas.

Otsime kestlikke näiteid!

Arengukoostöö Ümarlaud alustas kampaaniat, et leida üles parimad kestlike tegevuste näited kogu Eestist. Osalema on oodatud kõik – vabaühendused, ettevõtted, riigiasutused, omavalitsused, eraisikud, jne.

AKÜ kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe sõnul on ÜRO kestliku arengu eesmärkide nimetus veidi igav ja esimese hooga on raske aru saada, kuidas see võiks iga inimest puudutada. “Plaani mõte on iseenesest lihtne – aidata kaasa, et tulevikus hinnatakse inimesi, taaselustatakse loodust ja luuakse majandus, millest võidavad kõik. Me usume, et Eestis on palju põnevaid ettevõtmisi, millega inimesed teevad häid tegusid ja muudavad maailma. Vaja on vaid veidi abi, et nad üles leida”.

Vastuseid ootame 15. augustini. Iga valdkonna kohta valib AKÜ välja üks-kaks näidet, kelle juures toimub pikem intervjuu ja fotosessioon. Koos Läti ja Leedu näidetega saab headest näidetest andmebaas, mida kõik võivad kasutada. Mis veel olulisem – usume, et sellised algatused annavad võimaluse uuteks kohtumisteks ja koostööks, mida me hetkel ei oska isegi välja lubada! Eesmärkide pikemad selgitused ja ankeedi leiab siit.

Ajakirja Hea kodanik suvenumber kajastab ettevõtete ja vabaühenduste koostööd

Ettevõtja ja kodanikuaktivist, ärikasum ja ühiskondlik kasu, kuidas saavutada koostöös enamat? Hea Kodaniku suvenumber uurib, mida mõtlevad vabaühendused ärisektori kaasamisest ja mida mõtlevad ettevõtjad oma ühiskondlikust vastutusest. Uudisnupuke ka koalitsiooni kohta!

Koalitsiooni liikmete sõnast ja sulest:

• Tallinna Lennujaama keskkonna protsessijuht Ingrid Lai kommenteerib koalitsiooniga liitumist.
• Eesti edasise arengu proovikiviks on sektoriteülene koostöö, kirjutab avaessees Annika Arras Milttonist.
• Vastutustundlike Ettevõtete Foorumi juht Kristiina Esop avab, kui sotsiaalselt vastutustundlik on Eesti ettevõtja.
• Sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma, kirjutavad Diana Tamm ja Ave-Marleen Rei Mondost.
• Ettevõtted, kes ei tegele ühiskondliku kasuga, jäävad üksi, arvab Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitse spetsialist Agne Kuimet.