Terveilm

Digihügieen ja kestlik netikäitumine

29.01.2021

Kas teadsite, et kui iga prantslane kustutaks oma postkastist 50 e-maili, võiks säästetud energiaga Eiffeli torni 42 aastat valgustada? 

Täna on digikoristuspäev, mille raames kutsutakse inimesi üles oma digitaalse jalajälje peale mõtlema. Digikoristuspäeva eesmärgiks on vähendada serverites talletatavate andmete mahtu ja nende ülalpidamiseks kuluvat energia hulka. AKÜ huvikaitseekspert Susanna Veevo kommenteerib digihügieeni kestlikuse aspektist.

Meie digitaalne hügieen puudutab keskkonda vägagi otseselt: mida rohkem infot võrgus hoiame, seda enam reaalset energiat meie digitaalharjumuste peale kulub. Kuigi tõsiasi, et internetis talletatud failid, e-mailid ja informatsioon pole otseselt materiaalsed, ei tähenda, et meie virtuaalsel pagasil füüsilist kuju ei oleks. Nimelt tuleb kõiki „pilve“ ja virtuaalkontodele salvestatud faile reaalsetes serverites ülal pidada. Need serverid tarbivad meeletutes kogustes elektrit ning töötavad pidevalt, 24 tundi ööpäevas, aastaringselt. Mida rohkem faile serverid säilitavad, seda rohkem elektrit nende töös hoidmisele kulub. Arvutuste kohaselt kulutab 1GB failide talletamine ligikaudu 32.1 kWh energiat aastas. Ei tundu eriti palju? Tegelikult võivad mõned elektriautod sama suure energiakuluga lausa 100 kilomeetrit maha sõita. Paraku on meie elektroonilised pilved üldjuhul aga oluliselt suuremad.

Kiire arvutuse kohaselt võtab ühe inimese failide Google Drive’is talletamine sama palju energiat kui autosõit Tallinnast Berliini – ja seda ainult tasuta, vaikimisi 15GB mahtu täites. 

Tasulised pilveteenused säilitavad aga märkimisväärselt rohkem andmeid, ka mitmete terabaitide talletamises pole täna midagi imekspandavat. Kusagil peab neid faile ju hoidma. Või kas tegelikult meil ikka on kõike vaja alles hoida? Elektroonilisi reklaamkirju, taskus salvestatud videoid, uduseid untsu läinud pilte? 

Küsimus pole aga ainult isiklikes failides, vaid üleüldse internetis leiduvast. Google on olnud heaks eeskujuks energiakasutamise läbipaistvuse suhtes: näiteks 2010ndal aastal kulutas Google’i töös hoidmine 2.26 miljonit kWh elektrit. Sama palju elektrit kasutavad terve New York City üheksa miljoni inimese suurune elanikkond viie tunni jooksul. 2018. aastaks oli ettevõtte energiakulu aga mitmekordistunud, tarbides enam kui 10.5 miljonit kWh energiat aastas. Võrdluseks: 10 gigawatti saab katta aastas 800 000 kodumajapidamise elektrikulu või 1.1 miljardi LED-pirni energiakulu. Ärge muretsege, need mahud on ilmselt kõigi jaoks hoomamatud. 

Teiseks meeletuks energiatarbijaks on Youtube, olles kulukas nii ettevõttele kui tarbijatele. Kolm päeva Youtube’i videote vaatamine kulutab sama palju elektrit, kui ühe DVD tootmine, pakendamine ja kohaletoimetamine.

Seega peaks keskkonnasõbralike vaadetega inimesed tõsiselt oma digikäitumisse süvenema ning vajadusel oma virtuaalseid pilvi tühjendama. Need 20 000 reklaammeili postkastis kulutavad energiat ka pärast lugemist, seega oleks parim kõik ebavajalikud kirjad hoopis jäädavalt kustutada. Veelgi parem oleks tüütutest rämpskirjadest loobuda ning uudiskirjade tellimused tühistada. Sama kehtib ka muude failide kohta: lõputul hulgal piltide, videote ja tekstifailide hulgast võiks kõik ebavajalikud ära kustutada ning ülejäänud välisele kõvakettale talletada. Välised seaded ei kasuta internetti ja on oluliselt keskkonnasõbralikumad kui virtuaalsed alternatiivid. Lisaks tasub järgi mõelda, kuidas üleüldse internetti kasutame. Reset digileht soovitab välja lülitada kõik sotsiaalmeedia märguanded, sest kõik kommentaarid ja sõnumid on võrgustike lehtedel niikuinii kättesaadavad ning eraldi märguannete tellimine on lihtsalt järjekordne ebavajalik energiakulu. 

Õnneks oleme viimastel aastatel nii Eestis kui maailmas tervikuna teinud läbi olulise mõtteviisi-muutuse keskkonnasõbralikkuse suunas ja seega ei pruugi pilve-soovitused igaühele uudisväärtust pakkuda. Seetõttu esitame AKÜ poolt üleskutse – jagage kommentaariumis enda parimaid praktikaid, kuidas isiklikult digiprügi vähendate ja veebikäitumist tasakaalustate! 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee