Maailma üks tunnustatumaid ebavõrdsuse, vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlevaid organisatsioone Oxfam avaldas oma iga-aastase ebavõrdsuse raporti „Ebavõrdsus tapab“ , millest selgub, et ebavõrdsus toob kaasa vähemalt 21 000 inimese surma päevas. Samal ajal saab maailm aga iga 26 tunni järel juurde uue miljardäri. Raporti analüüsis on välja toodud kaks peamist viisi, kuidas ebavõrdsus sõna otsese mõttes tapab.

Kliimamuutuste mõju haavatavamatele ühiskondadele

Maailma rikkaimad riigid emiteerivad ca 92% kasvuhoonegaasidest. Lisaks emiteerib rikkaim 1% inimkonnast üle kahe korra rohkem kui  maailma vaesem pool elanikkonnast ehk vaeseimad 3.1 miljardit inimest. Sellegipoolest suudavad rikkamad riigid kliimamuutustega, mida nad ise põhjustavad, edukamalt. Vaesemad riigid, kes ise kliimamuutustesse ise otseselt ei panusta, on aga need, kes kannatavad enim.

Süsteemne ebavõrdsus tähendab, et ajalooliselt on juba paika pandud need, kes kannatavad kliimamuutuste käes enim. Vaesuses elavad inimesed elavad suurema tõenäosusega ekstreemsete ilmastikuoludega aladel, kus kliimamuutuste tõttu tekkinud keskkonnakriisid tekitavad kodude ning sissetulekute kao. 

COVID-19 tervishoiu-kriis ainult võimedab ebavõrdsust

Käesolev pandeemia on näidanud selgelt, kui surmav võib olla ebavõrdsus. Vaktsiini-ebavõrdsus tähendab, et vaesematel riikidel ei ole ligipääsu vaktsiinidele, tekitades ebavõrdset majanduslangust, mis mõjub niigi vaesematele riikidele ja ühiskonnagruppidele tugevamalt. Võimetus pakkuda vaesemates ühiskondades arstiabi on aga ebavõrdsuse liit-tulem. 

Praeguseks on rikkamad riigid kohale toimetanud vaid 14% 1,8 miljardist koroona-vaktsiini doosist, mille nad on lubanud vaesematele riikidele annetada. Ravimifirmad on samal ajal saatnud kohale 12% lubatud doosidest. Ligipääs elupäästvatele vaktsiinidele sõltub aga hetkel konkreetselt inimese koduriigist. Vaktsiinituse mõju on aga globaalne: mida vähem vaktsiine jõuab arenguriikidesse, seda suurem on tõenäosus, et seat jõuavad meieni muteerunud viirustüved, millega on ka jõukamatel ühiskondadel raske hakkama saada.

Tervishoiu-, keskkonna- majandus- jm kriisid tabavad reeglina väga tugevalt just naisi ja tüdrukuid, kes kaotavad reeglina esimesena töö, lisaks toovad kriisiolukorrad kaasa lähisuhtevägivalla-laine. Naisi töötab praegu 13 miljonit vähem kui 2019. aastal, kuid nende peale jääb peamine tasumata hooldustöö. Töö, mille väärtus on umbes 10.8 triljonit USA dollarit.

Ebavõrdsust on vaja vähendada

Ebavõrdsus-kriis tapab inimesi. Riigijuhtidel on aeg võtta vastutus ning hakata tegelema vaesuse ja ebavõrdsuse juurpõhjustega ning hakata kulutama raha senisest otstarbekamalt. See tähendab muu hulgas:

• roheliste töökohtade loomist
• investeerimist kogukondadesse, mida puudutavad kliimamuutused kõige enam
• naistevastase vägivalla vastu suunatud projektide toetamist
• kõigile ligipääsu tagamist vaktsiinidele
• maailmaharidusprojektide arendamist

Artikkel ilmus Oxfami blogis esmakordselt 17.01.2022 ning on tõlgitud ja toimetatud eesti keelde Arengukoostöö Ümarlaua poolt.