AidWatch 2025 toob esile, kuidas Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on hägustanud ametliku arengukoostöö (ODA) tähendust ning kaotanud silmist selle algse eesmärgi. Selle tulemusel väheneb abi tegelik mõju säästva arengu toetamisel – samal ajal kui EL jätkab enda reklaamimist maailma suurima abipakkujana. Raport rõhutab, et arengukoostöö juhtimise ja aruandluse reformimine võiks aidata ODA suunata tagasi oma põhieesmärgi juurde: toetada partnerriike seal, kus abi on tõesti kõige vajalikum ja mõjusam.

2025. aasta on AidWatchi jaoks tähendusrikas – täitub 20 aastat esimesest raportist, kuid samas on see ka keeruline aeg, mida paljud peavad rahvusvahelises koostöös pöördepunktiks. ELi ja liikmesriikide ametliku arengukoostöö osakaal kogurahvatulust langes 2023. aasta 0,53 protsendilt 2024. aastal 0,47 protsendile. Seitse riiki – Austria, Belgia, Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi – on juba kärpeid teatanud või ellu viinud. Need riigid annavad kokku umbes kolmveerandi kogu maailma ametlikust arengukoostööst, mistõttu seab see trend tõsise kahtluse alla ELi väite olla globaalne liider arengukoostöö andmises.

Lisaks kärbetele on raporti sõnul probleem ka selles, et ELi abi ei jõua alati kõige haavatavamate riikide ja valdkondadeni. Vähim arenenud riigid ei ole ELi jaoks prioriteet, kuigi just seal on abi mõju kõige suurem. 2023. aastal suunati neile vaid 0,12% ELi kogurahvatulust – 13,9 miljardit eurot – ja see osakaal pole viimastel aastatel kasvanud. Samal ajal suurenes Global Gateway programmi kaudu antud laenude maht jõukamatele partnerriikidele 2024. aastal koguni 23%. Need suundumused on vastuolus ELi suvel Sevillas peetud neljandal arengu rahastamise konverentsil antud lubadustega toetada eelkõige riike, kes on kõige enam mahajäänud.

CONCORDi direktor Tanya Cox sõnul näitab Global Gateway üha selgemalt, kui kaugele on EL oma arengukoostöö tegelikust eesmärgist triivinud. „EL tahab tõsta oma konkurentsivõimet, kuid teeb seda rahaga, mis peaks eelkõige aitama partnerriike, mitte tugevdama Euroopa ettevõtete positsiooni maailmas. On aeg tagada, et ELi arengukoostöö looks reaalseid ja positiivseid tulemusi nende inimeste jaoks, kellele see on mõeldud,“ rõhutas Cox.

Raport juhib tähelepanu ka sellele, et EL ja liikmesriigid paisutavad oma arengukoostöö numbreid, lugedes ODA hulka kulutusi, mis tegelikult ei vasta selle kriteeriumidele, näiteks sisemaised pagulaskulud. Kui arvesse võtta vaid kolme riigi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia – statistilist „paisutust“, ületab see juba viie teise riigi (Austria, Belgia, Taani, Hispaania ja Soome) kogu ametliku arengukoostöö summa. Kui lubada ka erasektorile antud laene ODA hulka lugeda, ähmastub arengukoostöö tähendus veelgi.

Riigid, kes on lubanud jõuda 0,7% arengukoostöö eesmärgini, kehtestavad ja tõlgendavad endiselt ise reegleid, mille järgi nende edu hinnatakse. Kuna eesmärkide täitmata jätmise eest karistusi ei järgne, on nende lubaduste usaldusväärsus üha nõrgem. AidWatch kutsub üles demokratiseerima arengukoostöö juhtimist ja andma partnerriikidele reaalse sõnaõiguse selle üle, kuidas abi peaks olema korraldatud, et see oleks tõeliselt tõhus. Tutvu raportiga: https://aidwatch.concordeurope.org/2025-report/