Seoses lähenevate läbirääkimistega uue Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021-2027 teemal pani Arengukoostöö Ümarlaud kokku seisukohad, mis puudutavad loodavat finantsraamistiku välisinstrumenti.

Kuigi Euroopa Liidu rahastusteemad on alati keerulised ning mitte väga põnevad, on kaalul rohkem kui esmapilgul paistab. Arengukoostöö rahastamisel on suur roll jõudmaks kestliku arengu eesmärkideni ja vaesuse vähendamiseni, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud ning lubanud oma panuse anda.

24. aprillil saatis AKÜ juht Sigrid Solnik pöördumise Riigikantseleile, Välisministeeriumile, Riigikogu väliskomisjonile ja Eestit esindavatele Euroopa Parlamendi saadikutele.

Arengukoostöö Ümarlaud leiab, et mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027 peab tervikuna toetama kestliku arenguni jõudmist ning globaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist. 

1. Euroopa ja Eesti arengukoostöö eesmärk on vaesuse vähendamine ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine. Ühe kõikehõlmava välisinstrumendi puhul on suur oht, et arengukoostöö eesmärk hägustub ning kaob teiste, lühema perspektiiviga huvide taha ära.
2. Uue finantsraamistiku kinnitamisel peab suurenema EU13 riikide, sealhulgas nende kodanikuühiskonna organisatsioonide võimekus Euroopa Liidu arengukoostöös kaasa lüüa.
3. Ühe kõikehõlmava välisinstrumendiga kaasneb risk liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi aruandekohusluse vähenemiseks ning järelvalvevõimaluste nõrgenemiseks.
4. Kodanikuühiskonnal on ülioluline roll kestliku arenguni jõudmisel ning inimõiguste realiseerimisel – seda peab tunnustama ja ära kasutama.
5. Keskmise sissetulekuga riikidega (MICs) tehtava kahepoolse koostöö aluseks ning ka arengukoostööl põhineva partnerluse lõpetamiseks ei tohi olla ainult majanduskasvu näitajad.

Ettepanekuid saab täies mahus lugeda siit, kirjaga on kaasas ka taustamaterjal.