Terveilm

Pudelivesi – kas nii halb, kui räägitakse?

06.10.2015

Mõni aeg tagasi ajas Nestlé’i tegevdirektor vihale hulga inimesi, kui ta ütles, et ta ei lõpeta vee pudeldamist ettevõtte California tehases, mille läheduses inimeste kaevud ära kuivavad. Lisaks ütles ta, et ta villiks veel rohkem vett, kui saaks, sest inimesed ei suuda lihtsalt pudelivee ostmisest loobuda.

Vastuseks sellele avaldusele hakkasid inimesed boikoteerima Nestle tooteid ja ummistasid tviitidega nende kodulehe. See on hea algatus, aga boikoti põhjuseks ei tohiks olla ainult see põud. Või see, et Nestlé ja teised ettevõtted saavad kasu veest, mis tegelikult kuulub kaladele, taimedele või inimestele. Pudelivee ostmata jätmine tähendab, et toetate puhta ja ohutu vee kättesaadavust, mis on üks inimeste põhiõigusi.

Ettevõtted, mis pakendavad vett ühekordsetesse pudelitesse ei huvitu tulevikust. Neid ei huvita kliimamuutuse pikaajalised mõjud ning nad ei valmista ühtegi suurlinna ette vältimatuks looduskatastroofiks. Neid huvitab kasum. Nad turundavad „tervislikku“ toodet, et kompenseerida teiste toodete vähenevat müüki, mis teadaolevalt aitavad kaasa ülekaalu ja diabeedi tekkimisele, ja müüvad seda 240 kuni 10 000 korda kõrgema hinnaga, mida maksaksite kraanivee eest.

Pudeldatud vee joomine tähendab teha koostööd ettevõttega, mis ei pea avaldama teavet selle kohta, kuidas ta kavatseb kulusid vähendada, töötajaid kasutada või kaeve kaevata. Nende eesmärk on toimetada üks pudel ülehinnatud vett teie kätte.

Kuid me ei saa piirduda kohaliku tasandiga. Peame mõtlema avaramalt. Üheteistkümnel protsendil Maa elanikkonnast ei ole juurdepääsu ohutule joogiveele. Eestis võime kurta vastikult märja kliima üle, kuid joogivee hulk meie Maal jääb iga aastaga järjest väiksemaks.

Pudeliveetööstus on meie planeedil üks kiiremini kasvavaid tööstusharusid. Eelmisel aastal teeniti 100 miljardit dollarit, mis arvatavasti kahekordistub järgmise viie aasta jooksul. Mõelge nüüd sellele, et tegelikult kulub ühe veega täidetud pudeli tootmiseks kolm pudelitäit vett. Iga mugavuse nimel võetav lonks plastpudelist viib meid sammukese lähemale maailmale, kus ei ole üldse enam puhast vett.

Asi ei ole praeguses põuas, vaid kõigis tulevastes põudades.

Eestis ei ole ju vett puudu.

Meil on õnn elada kliimavöötmes, kus joogiveest ei ole puudust. Võib-olla just sellepärast võiksime mõelda nendele inimestele, kellel vett ei ole.

Eestis müüdav limonaad on ju tehtud kohalikust veest

Ettevõtted kaitsevad ennast sageli väitega, nagu ei oleks Eestis pudelivee ja limonaadide ostmine probleem, kuna meil ei ole veega (veel?) probleemi. Kui natuke suuremat pilti vaadata, anname oma raha ikka nendelesamadele suurkorporatsioonidele, kelle jaoks on normaalne inimestelt puhast vett varastada. Jah, seda ei võeta meilt, aga me toetame enda ostuga firmat, kes teises riigis sellisel tegevusel probleemi ei näe.

Aga kohalikud limonaaditootjad?

Kui on hädaolukord ja tõesti vaja pudelivett osta, siis kindlasti on kohalik toodang parem. Paraku jääb pudelivee tootmine ikka väga energiakulukaks ja mõttetuks, sest ikka tuleb teha pudelid, vesi sisse panna, neid transportida, pärast pudelid pakendiringlusesse saata, ümber töödelda jne.

Mulle ei meeldi kraanivee maitse.

Selleks saab kasutada filtreid, mis muudavad vee maitsvamaks, lisaks saab kannu sisse panna veidi sidrunit, kurki, mõne piparmündioksa, jõhvikaid. Valik on lai.

Aga need suured veepudelid kontoris?

Suured veepudelid ehk vähendavad jäätmete hulka, kuid pudelisse panevad vett ikka needsamad ettevõtted, mida te ei taha toetada.

Kas see teema ei puuduta tegelikult hoopis plasti?

Teatud määral. On tõendeid selle kohta, et plastpudelites leidub kemikaale, mis võivad pudelite kuumutamisel olla kahjulikud. Plasti-vastasuse parem põhjendus on see, et USAs võetakse ringlusesse umbes kolmandik plastpudelitest, seega enamik neist läikivatest torudest lõpetavad oma teekonna prügilas.

Kas kraanivesi on ikka puhas?

Eesti kraanivesi on täiesti puhas, suur osa pudeliveest on täpselt sama kraanivesi, limonaadidest rääkimata.

Pudelivett on kõikjal; kuidas me sellest lahti saame?

Pudeliveega seotud olukord meenutab ehk restoranides suitsetamise keelamist, mis kunagi tundus normaalne, aga nüüd oleks ikka väga võõras. Maailmas on linnasid, mis on näiteks keelanud pudelivee kasutamise avalikel üritustel. See ei tähenda, et meie avalik veevarustus ei vajaks uuendamist. Näiteks on linnades hooletusse jäätud avalikud joogifontäänid.  Alustada tuleb väikselt, kuid mõelda suurelt.

Kaanefoto: Flickr / liz west

Allikas: http://gizmodo.com/stop-drinking-bottled-water-1704609514

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee