fbpx

Terveilm

In English

Rahvusvaheline toidupäev – maailmas on toitu nii üle kui puudu 

16.10.2016

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva, pööramaks tähelepanu sellele, et maailmas on probleemiks nii toidu üleküllus kui selle puudus. Aastas visatakse ära 1,3 miljonit tonni toitu, samal ajal kui 800 miljonit inimest läheb igal õhtul näljasena magama.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Eesti ei ole mingi erand, meil elab vaesuses ligi veerand elanikkonnast, mis tähendab, et on liiga palju lapsi, kes saavad sooja toitu ainult koolis. Teisalt viskab iga eestlane aastas ära ligi 20 kg toitu. Stockholmi Keskkonnainstituudi uuringust selgus, et aastas tuleb maha kanda 22 miljoni euro väärtuses toiduaineid, millest suur osa visatakse lihtsalt minema.”

“Kolmandik maailmas kasvatatud või toodetud toidust läheb raisku juba tootmise käigus. Tegemist on moraalse probleemiga, kus ühed viskavad toidu prügisse, samal ajal kui teised nälgivad. Raiskamise vähendamine 25% võrra aitaks näljast päästa ligi 430 miljonit inimest. Teiseks on toidu raiskamine kallis. Juba pügivedu ja jäätete käitlemine maksavad miljoneid. Tuleb arvestada, et kõrvale heidetud toidu kasvatamisseks ja tootmiseks on kulunud ka tonnide kaupa puhast vett ja kütust, mida oleks saanud palju paremini kasutada. Kolmandaks on toidu raiskamine otseselt seotud kliimamuutustega. Maailmas igal aastal ära visatav toit põhjustab 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaase (7% kogumahust),” selgitas Solnik.

Probleem tundub esmapilgul ületamatult suur, lausa lahendamatu. Tegelikult on lahendused olemas ning suur osa neist on meie endi kui tarbijate teha. Me kõik saame teadlikumalt osta, paremini säilitada, ülejääke ära kasutada ja komposteerida. Võimalusel saab toetada Toidupanka, sest poodides üle jääva toidu transportimine ja säilitamine on kallis.

Tarbijate kõrvale peab tulema riik vajaliku seadusandlusega. Näiteks peavad Prantsusmaal kõik suured toidupoed oma müügiks kõlbmatu toidu Toidupanga-laadsetele organisatsioonidele annetama. Oma osa on mängida ka ettevõtjatel – millist kaupa sisse ostetakse, kuidas tarbijat haritakse ja mida tehakse üle jääva toiduga.

Toidu raiskamine on üks globaalsetest probleemidest, mille lahendamisele saab igaüks oma kodus kaasa aidata!

Kuidas raisata vähem toitu?

 

Ostunimekiri!

Tee ostunimekiri retseptide alusel ja ole toidukoguseid planeerides realistlik. Nii ei satub ostukorvi vähem emotsioonioste, mis sageli ununevad pikemaks ajaks külmkappi ning on hiljem vaja riknemise tõttu ära visata. Mis kõige tähtsam – poodi ei tohi minna tühja kõhuga, siis ostame oluliselt rohkem!

Säilita toitu õigesti

Suve lõpu ja sügise saadused pane purki või karpidega jääkappi. Puu- ja juurvilju hoia külmkapis või kuivas ja hämaras sahvris (osade puuviljade välimus, maitse ja kvaliteet säilivad paremini, kui hoiad neid külmkapist eemal). Üldiselt läheb toit märgades ja soojades tingimustes kiiremini halvaks. Toidu pikaajaliseks säilitamiseks kasuta õhukindlaid karpe. Kiiresti riknevat toitu ära osta rohkem, kui jõuad tarbida!

Vaata säilivusaega

Vaata säilivustähtaega riiuli ees seistes ja mõtle, kas jõuad toidu enne seda kuupäeva ära süüa?
“Parim enne” tähendab, et toit võib kaotada ahvatleva välimuse, aga selle kuupäeva ületanud toit ei ole tervisele ohtlik. “Kõlblik kuni” kirjutatakse kiirestiriknevatele toiduainetele, mis tuleb ruttu ära süüa, sest peale märgitud kuupäeva tuleb see ära visata. Ostudega koju tulles tõsta külmkapis vanemad toiduained ettepoole. Nii vähendad riski, et samal ajal on avatud mitu sama toote pakki, millest osad juba hallitavad.

Kasuta ülejääke nutikalt

Toidu valmistamiseks kasutame sageli toorainet, millest olulise osa ära viskame. Kala fileerides saab järgi jäänud luudest puljongit keeta. Ka kanakonte, lihakelmeid ja hoolikalt pestud köögiviljakoori saab hõlpsasti maitsva puljongi valmistamisel ära kasutada. Kõrvitsat marineerides võib pehmet osa kasutada püree või kõrvitsamoosi valmistamiseks. Kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.

Tunne huvi, mida sööd

Väga sageli rändavad prügikasti ilusa pakendiga tooted, mille selgub, et sisu väga süüa ei kõlba. Kui ostad toitu, mis on värske, lähedal toodetud ja võimalikult vaba E-ainetest, on suurem tõenäosus, et selle ka ära sööd.

Kontrolli oma külmkapi tervist

Toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.

Mõtle majanduslikult 

Toidu raiskamine on raha raiskamine.
Arengukoostöö eesmärk on vähendada vaesust ja toetada arengumaade majanduslikku ning sotsiaalset arengut pikema aja jooksul. Olulised väärtused selles töös on inimõiguste austamine, naiste ja laste olukorra parandamine, keskkonnahoid ning kodanike kaasamine.

Foto: Maris Meiesaar, Lõuna-Aafrika vabariik

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee