Terveilm

Roosa prügi hind: valentinipäeva tarbimispüha

14.02.2022

Kõik on müügiks – armastus ei ole siinjuures erand. Kes kõige rohkem raha kulutab, see kõige rohkem armastab. Ja kes kõige suurema lillekimbu või kaisukaru sotsiaalmeediasse postitab, see on kõige õnnelikum, elab kõige rahuldustpakkuvamat elu. Need on universaalsed reeglid, mis kehtivad tsivilisatsioonide algusest alates, eksole? 

Talv on kaubanduse jaoks raske aeg, eriti pärast kohustuslikke pühadeaegseid ostumaratone, pärast mida tuleb mõnda aega vältida kaubanduskeskuseid kui katku (tõsi – viimased kaks aastat oleme teinud seda sõna ot). See ei ole aga kooskõlas meie majandusmudeliga, mis nõuab aina agressiivsemat igapäevast kasvu. Ka veebruaris, kui keegi ilma valentinipäevata kaubanduskeskuste peale ei mõtleks. Kaubanduses eelmise aasta tulemusest ei piisa – iga päev, iga nädal ja iga aasta on võimalus luua veelgi säravamaid kampaaniaid, tekitada veelgi suuremat nõudlust, müüa veelgi enam prahti. 

Jah, prahti. Juba ainuüksi Ameerika Ühendriikides paisatakse sõbrapäeva jaoks müüki üle 220 miljonit roosi, ostetakse 880 pudelit vahuveini ja kingitakse 36 miljonit šokolaadikarpi. Koos sinna juurde käivate pakkepaberite, kaartide ja muude kinkidega võiks autoga 3993 korda ümber maakera sõita – niivõrd saastavad on valentinipäeva pool-kohustuslikud supermarketikingitused. Võidavad tööstused, kaotavad kõik teised. 

Euroopas tõuseb sõbrapäeval lõikelillede müük 400% võrra. Eurostati andmetel pärinevad 70% EL-i imporditud roosidest Sahara-tagusest Aafrikast, täpsemalt Keeniast ja Etioopiast – seda aga tihtipeale inimeste vabaduse ning tööõiguste rikkumise hinnaga. Narratiiv, justkui hoolimist saaks ainult lõikelilledes mõõta, mõjub selle valguses iseäranis irooniliselt. 

Mine tea. Ma julgen arvata, et võib-olla ei ole sõbrapäeva stampkingituste tegemine osa meie vältimatust evolutsioonilisest protsessist. Ehk annab kommertskihtide vähendamine võimaluse üksteisele natuke rohkem aega ja tähelepanu pöörata.

Seega siin on mõned ajatud küsimused, mida inimkonna kestlikumaks muutmiseks jätkuvalt soovitame sõbrapäeval iseendalt ja oma armsamalt küsida: 

❤ Millal ma viimati armastuskirja kirjutasin?

❤ Kas me saame korraldada õhtusöögi täitsa kahekesi? (Väikeste laste vanemad saavad jah-vastuse eest 10 lisapunkti.)

❤ Kas ma suudan õppida ise kaarti meisterdama?

❤ Kas saan kinkida potilille või hoopis söödava taime?

❤ Milline matkarada on meil veel avastamata?

Susanna Veevo
arengurahastuse ja poliitikate sidususe ekspert

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee